See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus

TalTechi elektroonikateadlased said maineka USA patendikinnituse oma uudsele impedantsimeetodile


05.11.2018       Kersti Vähi
  • mart-min-kiiplabor.jpg

Tehnikaülikooli Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituudi uurimisrühm on saanud patendi nende välja töötatud ülikiire impedants-spektroskoopia mõõtemeetodi (1000 spektrit sekundis) leiutise eest. Seekord on tegemist juba 12nda US Patent Office poolt patendiväärseks tunnistatud tehnikaülikooli leiutisega elektrilise impedantsi valdkonnas. Ameerika patente hindab meie teadus- ja majandusmaastik eriti kui juhtivas tööstusriigis kehtestatud suure majandusliku mõjuga intellektuaalomandit.

TalTechi elektroonikateadlaste vastse leiutise abil saab:
- jälgida siirdatud kudedega jäsemete taastumist,
- analüüsida ja diagnoosida vastsündinute ja väikelaste närvisüsteemi seisundit lumbaalpunktsiooniga (seljaaju vedeliku võtmine),
- loodetavalt jõuda siirdatud maksa ning teistegi siirdorganite pidevjälgimiseni.

Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituudi uurimisrühma juht, emeriitprofessor Mart Min: „Seekordne patent saadi TalTechi teadlaste välja töötatud ülikiire impedants-spektroskoopia mõõtemeetodi (1000 spektrit sekundis) eest, mis seob kaasaegse tehisliku digimaailma inimorganismiga nn õmblusteta ühenduse kaudu“.

Oma olemuselt on bioimpedants elusorganismi elektriline komplekstakistus. Tavatakistuse all mõeldakse näiteks elektripliidi või hõõglambi elektritakistust, mida läbiv vool toodab soojust või valgust. Märksa keerukamaks komplekstakistuseks saab aga elektritakistus inimkehas, kus seda kasutatakse diagnostilistel eesmärkidel. Emeriitprofessor Mart Min selgitab: „Diagnostikaks vajaliku info saame läbi elektrilise bioimpedantsi mõõtmise. Bioimpedantsi mõõtmine sarnaneb tavalise elektritakistuse mõõtmisele oommeetriga, olles siiski korduvalt keerukam ning põhinedes inimkehasse suunatud tillukese elektrivoolu poolt esile kutsutud vahelduvpinge mõõtmisel laias raadiosageduste alas“.

Bioimpedantsimeetod võeti meie teadlaste poolt esmakasutusele 19 aastat tagasi, kui tollase tehnikaülikooli teadlased sõlmisid koostööleppe USA firmaga Saint Jude Medical südamestimulaatorite arendamiseks ja tootmiseks.

Värskelt patendi saanud bioimpedantsi meetodit saab kasutada põhiliselt kolmes meditsiinivaldkonnas:
- Kõige enam südame ja veresoonkonna haiguste diagnoosimisel. Need haigused on seni surmapõhjustajatena esikohal. Nende tõbede korral saavad inimese koed vähem hapnikuga rikastatud verd, häiritud verevarustuse puhul ei saa aga inimese organism hapnikupuuduse tõttu normaalselt funktsioneerida. Selle tulemusena tekkivad haiguslikud muutused rakustruktuurides ja kudedes võivad olla pöördumatute tagajärgedega, fataalseim neist on südamelihase infarkt. Bioimpedantsi alusel juhitav südamestimulaator aitab ära hoida südamelihase ülestimuleerimise ning seetõttu ka infarktiohu.
- Teiseks saab kasutada meetodit transplanteeritud kudede jälgimisel, ehk lihtsamalt öeldes taastavkirurgia käigus siirdatud kudede järelkontrollis. Siirdamise keerukaim osa on mikrokirurgiline verevarustuse taastamine ning selle tulemuse, ehk lõpliku taastumise, jälgimine toimub nimelt bioimpedantsi meetodiga.
- Kolmandaks saab uut meetodit kasutada siirdatud organite tegevuse jälgimisel. Kui neeru- ja südamesiirdamisest räägitakse tänapäeva meditsiinis juba üha enam, siis näiteks edukas maksa siirdamine on veel arenev temaatika, milles emeriitprofessor Min loodab oma leiutisega osaleda.

„Äsja patenteeritud ülikiire impedants-spektroskoopia mõõtemeetod on uus samm kaasaegse digimaailma ja loodusliku elusorganismi ühildamise suunas, eesmärgiks mõistagi inimese kvaliteetse eluea pikendamine“, kinnitab emeriitprofessor Mart Min.
Taltech esindab selle temaatikaga Eestit Euroopa ühisprogrammis Health EU.

Lisainfo:
TalTech Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituudi siduselektroonika teaduslabori emeriitprofessor Mart Min, mart.min@taltech.ee

Kersti Vähi, TalTech teadusosakond