See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus

Ehitusteadlased: kõige parema energiatõhususega uued liginullenergiahooned on Eestis


11.02.2020       Kersti Vähi
  • Kurnitski_piltEE.jpg

Rahvusvahelisest ehitusteadlaste hiljutisest uurimusest selgus, et Eestis on Euroopa ühed säästlikuma energiakuluga ehitised. Uurimuses aluseks võetud nelja riigi (Eesti, Norra, Soome ja Rootsi) kehtivate energiatõhususe nõuete ja võrdluskorterelamute näitel saab kinnitada, et just Eestis ehitatud liginullenergiahooned on kõige parema energiatõhususega, st hoonetel on kõige väiksemad energiakulud.

Uurimistöö juht, TalTechi liginullenergia uurimisrühma juht professor Jarek Kurnitski: „Meie energiatõhususe eduloo põhjus peitub lisaks meie teadlaste ja inseneride viimase 15 aasta tublile tööle veel asjaolul, et Eesti kui kiirelt arenev riik söandas ühena vähestest Euroopas kehtestada 2019. aastal hoonete kuluoptimaalsuse arvutustel põhinevad energiatõhususe miinimumnõuded. Sellis lähenemist kavandas esialgu ka naaberriik Soome, kuid andis siis nn turusurvele alla ning valis sellega aeglasema arengutee See tähendas neile küll pisut odavamaid ehitushindu, aga pikemas perspektiivis tunduvalt suuremaid ülalpidamiskulusid“.

Kliimatsoonid on Euroopa piires jaotatud neljaks. Eesti koos teiste põhjamaadega asub neljandas, ehk kõige külmemas tsoonis. Võrreldes EL soovituslike liginullenergia energiatõhususarvudega tuleb arvestada veel rahvuslike metoodikate erinevustega, mis mõjutavad arvutustulemusi. Nii näiteks kulub Soomes ligi kaks korda rohkem soojatarbevett kui Kesk-Euroopas.

Rahvusvaheline uurimisrühm jõudis oma järelduseni arvestades Euroopa Liidus kehtivaid energiatõhusa ehituse liginullenergia nõudeid, mis omakorda väljenduvad rahvuslike summaarsete energiakasutuse näitajate ehk energiatõhususarvude abil.

Energiatõhususarv on lahtiseletatult summaarne kaalutud energiakasutus köetava pinna m2 kohta. Selle arvutamisel ei kasutata mitte energiakulu üldmaksumust, vaid nn suhtelist kaalumistegurit, mis sõltub hoonesse tarnitud energiaühiku primaarenergiamahukusest. Kaalumistegurid on riigiti erinevad, samuti mitmed muud arvutuse lähteandmed. Rahvuslikud liginullenergia energiatõhususarvud peavad lähtuma kuluoptimaalsuse arvutusest, mis  tähendab 30-aastase perioodi elutsükli kogukulude arvutust nüüdisväärtuse meetodil: ehitusmaksumusele lisatakse 30 aasta ülalpidamiskulud koos intresside ja energia hinna kallinemisega, mille tõttu on energiakuludel oluline osa.

„Võimalikult soodsate energiatõhususlahenduste variantide leidmine on ehitusteadlaste jaoks majanduslik-tehniline optimeerimisülesanne. Energiatõhusust parandades ei tohi juuksekarva lõhki ajada, sest tasuvuse saavutamiseks peab ehitusmaksumus püsima kontrolli all“, selgitab professor Kurnitski, kes juhib lisaks ka ühte Eesti teaduse tippkeskust – teadmistepõhise ehituse tippkeskust ZEBE.

Miks paljudel riikidel pole energiatõhususe saavutamine läinud nii edukalt kui Eestil?
Soomes näiteks lõi negatiivse fooni 10-aastane majandussurutis: see muutis otsustajad ettevaatlikuks ning madalate elutsükli kulude asemel võeti suund hoopis võimalikult madalale ehitusmaksumusele, mis aga pole pikas perspektiivis jätkusuutlik. Rootsis jällegi kujunes nõuete ettevalmistamise protsess liiga pikaks ning etteantud tähtajaks suudeti välja anda suhteliselt tagasihoidlik energiatõhususe variant.

„Korteri- või majaostja jaoks on range energiatõhususe nõue omalaadne tarbijakaitse. Ainult ehitusturu eelistusi arvestades ei paraneks energiatõhusus kunagi –arendajal on kasulik võimalikult odavalt ehitada, sest ostjad ostavad ikkagi kodu ning hilisemate kõrgete ülalpidamiskuludega tavaliselt ostuhetkel ei arvestata“, selgitab Jarek Kurnitski.
 

Esimest korda kehtestati Eestis summaarsel energiakasutusel põhinevad energiatõhususnõuded 2008. aastal. 2013. aastal muutusid need rangemaks kuni aastatel 2019-2020 muutusid liginullenergianõueteks (aastast 2019 avaliku sektori ehitistele ja 2020 erasektori ehitistele).

Professor Kurnitski: „Eesti on usaldanud oma teadlasi, reageerinud muutustele kiirelt ja paindlikult ning saavutanud koos majanduskasvuga kiire energiatõhususe paranemise. Kui 2013. aastal jõuti Rootsi, Soome ja Norra tasemele, siis praegu oleme neist juba sammu võrra ees. Mõnevõrra üllatuslikult oli Eestil julgust vormistada ambitsioonikad liginullenergianõuded määrustesse ning ehitussektor selle järgi ka tegutsema panna“.

Energiatõhususe nõuded vaadatakse üle iga viie aasta tagant. Võrreldes 2013 aastast kehtinud energiamärgise C klassi nõuetega liikusid liginullenrgianõuded A klassi. Võimalik, et tulevikus tuleb klasse juurde teha, näiteks kodumasinatel on juba kasutusel parima klassina A+++.  Energiakulud on kaasaegsetes elamutes oluliselt vähenenud. Nii näiteks on 1970ndatel ehitatud kortermajaga võrreldes tänapäevase nullenergiahoone energiakulu üle kahe korra väiksem, küttekulu koguni neli korda  väiksem.

Rahvusvahelisse uurimisrühma kuulusid teadlased lisaks TalTechile veel Aalto ülikoolist, Norra SINTEF-st ja Rootsi Växjöst. Uurimisrühma artikkel „NZEB requirements in Nordic countries“ (põhjamaade uute hoonete liginullenergia nõuded) ilmus väljaandes REHVA journal 12.2019.

Lisainfo: TalTechi ehituse ja arhitektuuri instituudi liginullenergiahoonete uurimisrühma juht, professor Jarek Kurnitski, jarek.kurnitski@taltech.ee
 

Kersti Vähi, TalTechi teadusosakond

 


Uue, kaugküttel korterelamu EL-i lähteandmetele ja kaalumisteguritele taandatud liginullenergianõuded võrdluses osalenud riikides. EL-Nordic märgib Euroopa komisjoni soovitust, millele antud riikidest vastas ainult Eesti nõue. Eestile järgnesid Norra ja Soome ning Rootsi jäi antud võrdluses viimaseks kui kõige vähem rangema nõudega riik.