Doktoritöö osutab maareformi elluviimise erinevustele Eestis


26.10.2017       Kariina Tšursin-Sootla

„Suures osas on maareformi elluviimine delegeeritud kohaliku omavalitsuse tasemele, mis võib olla nii positiivne kui ka negatiivne. Näiteks teab kohalik omavalitsus paremini kohalikke olusid ja maaelureformi elluviijate arv on olnud suurem. Samas selgus uuringust, et maa-ameti ja maavalitsuse jaoks on pidev väljakutse olnud teadmiste ühtlustamine, kuna paljudel läbiviijatel on kohalikes omavalitsustes puudunud vastav haridus,“ selgitas Evelin Jürgenson.

Tööst selgus, et kohalikud omavalitsused on maareformi ellu viinud erineva kiirusega. Läbiviimist on mõjutanud mitmed tegurid, sealhulgas maa kasutamist iseloomustavad näitajad. „Näiteks kui haritavat maad kohaliku omavalitsuse pindala kohta on olnud rohkem, siis on ka reformi elluviimine olnud kiirem,“ ütles Jürgenson. Jürgenson lisas, et vastupidist tendentsi on märgata loodusliku rohumaa puhul. Sellise maa reformimisega, mille osas puudusid taotlused, pidi tegelema hakkama riik. Ometi ei olnud riik selleks valmis, mis tõi omakorda kaasa viivituse maareformi ülesannete täitmises.

Jürgenson ütles, et maareformi kiiremaks elluviimiseks peavad täidetud olema mitmed eeltingimused, muuhulgas teadlik ja kompetentne ülesannete täitmine kohaliku omavalitsuse tasemel ja aktiivsete õigustatud subjektide olemasolu. „Muidugi ei pea olema kõik eeltingimused täidetud üheaegselt. Pigem on need kohalikes omavalitsustes erinevalt kombineerunud, mistõttu on ka maareformi elluviimise tulemus olnud paiguti erinev,“ lisas Jürgenson.

Doktoritöö avalik kaitsmine toimub 27. oktoobril algusega kell 12.00 aadressil Kreutzwaldi tn 5-1A5. Doktoritöö juhendajaks on dots. Siim Maasikamäe, oponentideks DR Juhana Hiironen (Aalto University, Finland) ja Dr Velta Parsova (Latvia University of Agriculture).