Kuidas reageerida õlireostustele külmas kliimas?


22.05.2019       Krõõt Nõges
  • GRACE.jpg

23.-24. mail on Tallinnas rahvusvaheline konverents õlireostustega toimetulekuks külmas ja arktilises kliimas ning jääl.

Teadusprojekti GRACE lõpukonverentsile Tallinnasse kogunevad ligi kümnest Euroopa riigist ning Kanadast pärit teadlased ja spetsialistid, kes 3 aasta jooksul on analüüsinud õlireostuse kõrvaldamisega seotud mõjusid looduskeskkonnale. Projekti eesmärgiks oli välja töötada metoodikaid, et senisest efektiivsemalt reageerida õlireostustele, seda ka tehniliselt.

Projekt GRACE keskendus õlireostustele just arktilistes oludes, mida on vähem uuritud.

Projekti Eesti koordinaatori ja Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) mereteadlase Tarmo Kõutsi sõnul vaadeldakse õlireostustele reageerimist ühtaegu loodushoiuna, aga ka mõjuna looduskeskkonnale. „Teadlaste eesmärk on maksimaalselt vähendada õlireostuse kõrvaldamise keskkonnamõjusid, mis teinekord võivad olla pikaajalisemad kui õlireostus ise,“ kinnitas Kõuts.

Rahvusvaheline teadlaste grupp arendas välja õlireostuse avastamise, reaalajas monitoorimise ja selle kõrvaldamise tehnilised meetodid, seda nii jääga kaetud meres kui ka vabas vees. Oluline osa teadusprojektist oli pühendatud mereelustikule, võttes samas arvesse mere ning rannaalade isepuhastusvõimet. Lähtudes ulatuslikest uurimistulemustest töötati välja otsustustugi õlireostustele kiireks ja efektiivseks reageerimiseks, aga ka valmisolekuks.

Tänaseks on leitud, kuidas parandada merel leviva õli jälgimist ning selle liikumise prognoosimist, kasutades uusi reaalaja andureid, mis on paigaldatud näiteks laevadele, droonidele, veealustele liuguritele ning poidele. Mitmed lahendused on saanud prototüüpideks, mida on juba ka testitud.

Teadlased arendasid ka andmeedastust mõõtesüsteemidest erinevatele tasanditele ja seadmetele. Koos ettevõtetega arendati välja ja testiti uudseid mehhaanilisi õlikorje seadmeid jäätingimustes kasutamiseks. Kuna jäält õlireostuse kokku kogumine on väga resursimahukas ja tihti suisa võimatu, siis uuriti kohapealse põletamise ning keemiliste dispersantide keskkonnamõju.

Õlireostuse kõrvaldamise keskkonnamõju väljaselgitamiseks on oluline teada looduslikku isepuhastumist, eriti külmas kliimas ja jääga merealadel, kus seda on vähem uuritud. Kasutades biomarkereid hinnati, kuidas mõjub mereelustikule looduslikult ja keemiliselt hajunud õli ning õlireostuse põletamise jäägid, aga ka kokku kogumata õli; välja töötati spetsiaalsed meetodid õlireostuse ning selle kõrvaldamise keskkonnamõju operatiivseks hindamiseks. Projekti tulemusena valmib veebipõhine strateegiline tööriist õlireostustele reageerimise meetodite valimiseks, mis hõlmab nii bioloogilisi kui ka tehnilisi teadmisi ning on integreeritud operatiivhinnangutega.

 

EU H2020 teadusprojekti GRACE lõpukonverents „Integrated oil spill response actions and environmental effects“ leiab aset Tallinnas, Viru hotellis.

 

Temaatiline video SIIT.

 

Vaata ka: www.grace-oil-project.eu/en-US/Final_conference


Tarmo Kõuts, TalTechi meresüsteemide instituudi vanemteadur, tel 5109744, tarmo.kouts@taltech.ee