See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus

Tartu Ülikool aitab Keila linnal saada Eesti esimeseks vesinikutehnoloogiat kasutavaks omavalitsuseks


04.09.2020       Priit Tuvike

Täna kell 14 allkirjastavad Tartu Ülikool ja Keila linn koostööleppe, mille alusel aitab ülikool Keilal koolituste, konsultatsioonide ja linnale oluliste uuringute kaudu saada esimeseks vesinikutehnoloogiat kasutavaks omavalitsuseks Eestis.

Keila soodne asukoht loob head eeldused vesinikutehnoloogia kasutamiseks nii transpordis, energeetikas kui ka tööstusprotsessides. Lähedalasuva Paldiski tuulepargi abil saab kasutada vesiniku tootmiseks taastuvenergiat. Linna läbiv Balticconnectori gaasitoru võimaldaks vesinikku transportida ja tänu suuremate tanklakettide olemasolule saab rajada kohapeale mugavad tankimisvõimalused.

Keila abilinnapea Timo Suslovi sõnul saab kohalikust omavalitsusest uuenduste taganttõukaja Eestis. Keila linn on valmis rakendama Tartu Ülikooli maailmatasemel oskusteavet vesinikutehnoloogia vallas nii linnas kui ka Lääne-Harju piirkonnas. „Vesinikuenergeetika tulevase taristu planeerimine annab arendatavatele tööstusaladele suure konkurentsieelise. Soovime kaasata piirkonna uuendusmeelseid ettevõtteid, et leida koos uusi energeetikalahendusi. Samuti tahame analüüsida, kuidas tagada paremini elutähtsad teenused: parendada energia varustuskindlust veepuhastusjaamades ja pumplates, kriisiohjes ning meditsiini- ja sotsiaalasutustes,“ selgitas Suslov.

Tartu Ülikooli keemia instituudi direktor ja füüsikalise keemia professor Enn Lust peab ülikooli ja avaliku sektori koostööd ühiskonna sõlmprobleemide lahendamisel oluliseks. Lust tõi näiteks, et tänu koostööle Keila linnaga aitab ülikool kasvatada omavalitsuste uuendusvõimekust ja luua puhtamat elukeskkonda. „Kui vesinikutehnoloogial põhinev kompleks Keilas on üles ehitatud ja käivitatud, annab see ülikoolile väga hea praktikabaasi, kus toimub teoreetiliste teadmiste ja seni vaid laboritingimustes omandatud kogemuste suuremahuline kontrollimine reaalses töökeskkonnas. Samuti avaneb võimalus katsetada ülikoolis välja töötatud kütuseelemente, elektrolüüsereid ja uuetüübilisi vesinikusalvesteid väljaspool Chemicumi,“ oli Lust lootusrikas.

Vesinik on puhas ja turvaline energiakandja, mida saab kasutada kütusena. Kasutamisel ei tekita see mingeid heitmeid ja seda saab valmistada taastuvelektrist täiesti heitmevabalt. Vesinikku saab kasutada nii elektrienergia taastootmiseks, soojuse tootmiseks lokaalsetes küttelahendustes kui ka transpordikütusena.

Tartu Ülikooli keemia instituudil on vesinikutehnoloogia arendamisel Eestis peamine roll. Ülikooli eestvedamisel tegutseb teaduse tippkeksus, kus uuritakse energia salvestamiseks ja muundamiseks vajalikke uudseid materjale ja kõrgtehnoloogilisi seadmeid.

 

Lisateave:

Enn Lust, TÜ keemia instituudi direktor, 511 2030, enn.lust@ut.ee

Timo Suslov, Keila abilinnapea, 510 8556, timo@keila.ee