See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus

Kuidas saab energeetikas rakendada ringmajanduse põhimõtteid?


16.06.2022       Kaire Uusen

Ühe jätkusuutliku tehnoloogiana on võimalik kasutada energiakaskaade, mille abil saab tõsta kaugküttesüsteemi energiatõhusust ja pakkuda sooja aina rohkematele hoonetele. Kuidas see täpsemalt käib, selgitab hästi lahti Tallinna Tehnikaülikooli „Nutikate kaugküttelahenduste ja kasvuhoonegaaside emissioonide keskkonnamõju integreeritud hindamise“ uurimisrühma juht ja professor Anna Volkova.

Sama veega uuele ringile

Energiakaskaadide näol on tegemist tehnilise lahendusega, mis seob omavahel erineva temperatuuritasemega kaugküttevõrgud. Näiteks harilikult on kaugküttevõrkudes pealevoolu temperatuur 80-100°C, olenevalt kaugküttevõrgu suurusest ja hoonete temperatuurivajadusest. Tagasivoolu temperatuur jääb talvel vahemikku 50-60°C ja suvisel perioodil vahemikku 40-50°C.

Tavalise kaugküttevõrgu puhul, kus energia kaskaade ei kasutata, voolab see tagasivoolu vesi uuesti katlamajja või koostootmisjaama, et saada uuesti üles soojendatud ning minna uuele ringile. Tänapäevased, kõrgema energiatõhususega majad, kus kasutatakse ruumide kütmiseks moodsamaid lahendusi, näiteks põrandakütet, saavad kasutada kütmiseks palju madalama temperatuuriga soojuskandjat. Näiteks sobiks neile hästi pealevoolu temperatuuriks 55-60°C. Kui selliseid energiatõhusaid, madalatemperatuurilise küttesüsteemiga maju on palju, on võimalik moodustada neist terve madalatemperatuuriline kaugküttepiirkond. Need arengud teevad võimalikuks energiakaskaadide lahenduse, kus uuematest hoonetest koosnev madalatemperatuuriline kaugküttepiirkond kasutab ära suurema kaugküttevõrgu tagasivoolu vee soojust. Ehk siis lihtsamalt öeldes – vesi, mis on andnud oma soojuse ära suurde kaugküttevõrku ning on temperatuuril ligikaudu 55°C, juhitakse spetsiaalse ühenduse abil väiksemasse, madalatemperatuurilisse kaugküttevõrku, kus see annab sooja veel ka sealsetele hoonetele, enne kui suundub tagasi katlamajja, et minna uuele ringile.

Plussid ja miinused

Professor Anna Volkova koos oma uurimisrühmaga on seda tehnilist lahendust põhjalikult uurinud ning tulemused on avaldatud mainekas teadusajakirjas Energy artiklis pealkirjaga „Energy cascade connection of a low-temperature district heating network to the return line of a high-temperature district heating network“. Artiklis on kirjeldatud erinevaid võimalusi energiakaskaadide kasutamiseks.

Alati ei ole suure kaugküttevõrgu tagasivoolu temperatuur piisav, et seda kasutada otse väiksemas võrgus pealevooluks. Selle jaoks on artiklites analüüsitud erinevaid lahendusi, nagu näiteks šuntühendused ja segamissõlmed, aga ka soojuspumbad. Kõikide lahenduste plussid ja miinused on üksikasjalikult lahti seletatud ning hinnatud nende sobivust ja kasutatavust võrkudes. Lisaks analüüsitakse pakutud lahenduste majanduslikku tasuvust ja tuuakse välja lisaks reaalsele energiasäästule ka muud kasulikud aspektid. Näiteks tõuseb katlamaja ja koostootmisjaama efektiivsus veidi, kui kaugkütte tagasivoolu temperatuur langeb.

Teadusartikkel tekitas suurt huvi

See artikkel on nõutud nii kohalike kaugkütte operaatorite, arendajate ja teiste ettevõtjate poolt, näiteks Utilitas, Tallinna Vanasadam, Bekkeri sadam, KPMG ja teised. Lisaks on huvi artikli vastu kõrge ka välismaiste teadusorganisatsioonide hulgas, nagu näiteks EuroHeat and Power ja International Energy Agency District Heating and Cooling. Artikli autorid pälvisid 2022. aasta alguses Tallinna Tehnikaülikooli poolt parima teadusartikli tunnustuse ning selle tulemusi kasutati ka samateemalise teadusprojekti taotluse kirjutamiseks. Samal teemal ilmunud ka artikkel „Cascade sub-low temperature district heating networks in existing district heating systems“ ajakirjas Smart Energy, kus antakse põhjalik ülevaade energiakaskaadide kasutamise näidetest ja parimatest praktikatest. Seal on välja toodud energiakaskaadide rakendamist takistavad ja soodustavad tegurid, mis põhinevad mitmete energiaettevõtete ja ekspertide seas tehtud küsitlusel. Samuti tutvustatakse erinevaid energiakaskaadide rakendamise tehnilisi aspekte.

Ära kasutada saaks muudki!

Madalatemperatuuriline kaugküte on Eesti ja kaugküttesektori arengu jaoks prioriteet, kuna nii vähenevad kaod võrgus ja seeläbi ka primaarenergia tarbimine. Madalad temperatuurid võrgus loovad võimaluse kasutada lisaks kütuste põletamisele energia saamiseks ka erinevaid heitsoojuse allikaid ja seeläbi vähendada primaarenergia tarbimist veelgi.

Näiteks on võimalik ära kasutada tööstuste heitsoojust ja lisasoojuse saamiseks ka erinevaid looduslikke soojusallikaid nagu veekogud ja reovesi. Liites energiakaskaadide abil suure kaugküttevõrguga tasapisi väikseid madalatemperatuurilisi kaugküttevõrke, liigume väikeste, kuid kindlate sammudega tänapäevase, energiatõhusa kaugküttesüsteemi poole.