See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus

Taltechi allveerobotit katsetati edukalt Norra kalafarmis kalade käitumise uurimiseks


15.04.2020       Kersti Vähi
  • Kruusmaa_pilt042020.JPG

Kalafarmides ujub tihedalt koos mitusada tuhat lõhet. Vähemalt mõnda aega on nii kalakasvatajal kui ka kalal sama eesmärk: et kala oleks terve, sööks ja kasvaks kiiresti. Selleks on vaja tagada kaladele kasvukeskkond, kus stress on väike, parasiidid ei ohusta kalade tervist ning toitu on piisavalt. Stressis ning haige kala ei söö ega kasva ega too kalakasvatajale kasumit.

TalTechi biorobootika keskuse juhataja, professor Maarja Kruusmaa: „Et kalade käitumist nende loomulikus olekus tulemuslikult jälgida, on vaja tehnoloogiat, mille abiga jõuda kalafarmi igasse soppi, kuhu võivad olla peitund näiteks ka tõrjutud isendid. Tuleb jälgida, kas toitmisel jõuab sööt kõikide kaladeni või ainult agressiivsemate alfa-isenditeni, kas kaladel on parasiite ning muidu terviseprobleeme jne“.

Tavaliselt jälgitakse kalakasvatussumbas toimuvat kas tuukrite või allveerobotite abil. Tuukrite töö on kallis ja mis peamine, kalad kardavad sissetungijat ja nii ei saa neid jälgida loomulikus olekus. Paraku on sama probleem ka traditsiooniliste suurte allveerobotite kasutamisega.

Seepärast korraldasid Tallinna Tehnikaülikooli, Eesti Maaülikooli ning Norra Teadus- ja Tehnoloogiaülikooli teadlased koostöös uurimisinstituudiga SINTEF ning ühe maailma kõige suurema kalakasvatusfirmaga SalMar katsed, et uurida, milliseid uurimisroboteid tuleks kasutada kalade jälgimiseks nende loomulikus olekus. Analüüsiti ja võrreldi kalade käitumist tuukri ning erinevate robotite juuresolekul, et tuvastada, millised tunnused on olulised robotite arendamisel elusloomade tõhusamaks jälgimiseks.

Tehtud katsete tulemused näitasid, et kalad käituvad väga rahulikult ja loomulikult just väikese ja aeglaselt liikuva TalTechi biorobootikateadlaste leiutatud kilpkonnaroboti U-CAT juuresolekul. Kui tavaline tööstuslik allveerobot peletab kalad kaugemale ning sunnib kiiresti põgenema, tuuker aga ei pääse kaladele üldse piisavalt lähedale, et neid vee all jälgida, jõuab U-CAT kalakasvatuses kaladele kõige lähemale ning tema kaudu saab nende olukorra kohta kõige enam väärtuslikku infot. Uurimise tulemusena koorus välja veel kasulikke juhiseid loomade jälgimiseks mõeldud robotite arendamiseks, näiteks  millist värvi või millise liikumisviisiga peaks robot olema või kuidas ta peaks liikuma.

Professor Maarja Kruusmaa: „Aastakümneid on keskendutud roboti ja inimese suhtluse uuringutele ning robotite ja loomade omavaheline koosmõju ja suhtlus on seni peaaegu läbiuurimata teema. Ometi on sellel valdkonnal üsna suur praktiline tähtsus: see aitaks paremini korraldada keskkonnaseiret, automatiseerida põllumajandust ning ehitada eluslooduse uurimist hõlbustavaid roboteid“.

Kalakasvatus ise on ülemaailmselt praeguseks suurema turuosaga kui looduslik kalapüük ning kasvab pidevalt, olles rohkem kui 3 miljardi dollarilise käibega tööstusharu.

Uurimusest ilmus väljaandes Royal Society Open Science artikkel „Salmon behavioural response to robots in an aquaculture sea cage“ 11.03.2020 https://royalsocietypublishing.org/doi/10.1098/rsos.191220

Lisainfo: TalTechi biorobootika keskuse juht professor Maarja Kruusmaa, maarja.kruusmaa@taltech.ee

Kersti Vähi, TalTechi teadusosakond

 


TalTechi professor Maarja Kruusmaa jälgimas U-CAT roboti roboti-kalade suhtluse katsete kulgemist SalMar kalafarmis