See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus

Seireuuringu viimase etapi tulemused lubavad suvele helgelt vastu minna


25.06.2021       Priit Tuvike

Tartu Ülikooli juhitava seireuuringu äsja lõppenud viimase etapi tulemused näitavad, et nakkusohtlike täiskasvanute hulk elanikkonnas on kahanenud 0,05%-ni. Samal ajal on antikehadega täiskasvanute osakaal tõusnud pea 70% lähedale.  

Seireuuringu käigus testiti 13.–21. juunini juhuvalimi alusel 2244 täiskasvanud elanikku, kelle seast andis positiivse koroonaviiruseproovi 10 inimest. Neist üheksa olid viiruse juba läbi põdenud ja üks oli veel nakkusohtlik. See tähendab, et Eestis on nakkusohtlikke täiskasvanuid praeguse seisuga hinnanguliselt 500 ehk keskmiselt üks täisealine kahest tuhandest.  

Koroonaviirusevastaste antikehade määramiseks andis vereproovi 2277 inimest. Neist 1854­l ehk 67,7%-l olid antikehad olemas. Seega võiks võiks Eestis koroonaviirusevastaste antikehadega olla praeguse seisuga hinnanguliselt keskmiselt 726 000 täiskasvanut. Neist valdav osa on saanud kaitse vaktsineerimise teel.  

Vaktsiin kaitseb tõhusamalt kui läbipõdemine 

Uuringu juhi, Tartu Ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul on iseäranis hoogsalt kasvanud antikehadega inimeste osakaal keskealiste ja noorte hulgas. 18–39-aastaste vanuserühmas on see kerkinud viimase kuuga suisa poole võrra. Praegune viiruselevik on Kalda sõnul peaaegu võrreldav mulluse suve algusega.  

„Selleks, et elu taas normaliseeruks, on väga suur roll vaktsineerimisel. Meie uuringu andmeil on kaks kolmandikku antikehadega inimestest saanud viirusevastase kaitse just sel moel,“ selgitas Kalda. Seejuures rõhutab professor, et vaktsineerimine on kindlasti soovitatav ka koroonat põdenud inimestel. „Läbipõdemisel saadud immuunsuse kestuse kohta pole meil häid tõendeid. Seepärast on kindlama kaitse saavutamiseks vaja kuus kuud pärast haiguse põdemist siiski ka vaktsineerimas käia,“ rääkis Kalda. 

Uuringu käitumisanalüüs näitab, et koos piirangute leevenemise ja vaktsineerituse kasvuga on inimeste käitumine muutunud vabamaks. Samas on võrreldes eelmise kuuga vähenenud lähikontaktid võimalike nakatunutega poole võrra. „See annab kinnitust, et viiruselaine on taandumas ja me võime end suvel rahulikumalt tunda,“ ütles Kalda. 

Äsja lõppenud uuringuetapp oli koroonaviiruse levimuse seireuuringu viimane. Edasine seirevajadus sõltub muutustest viiruse levikus. „Loodame väga, et saavutame suvega piisava vaktsineerituse taseme, et koroonaviirus sügisest enam senisel moel meie elu halvata ei saaks. Tänan seireuuringu meeskonna nimel kõiki, kes on viimase aasta jooksul uuringus osalenud. Tänu teile on meil olnud võimalik hinnata viiruse levimuse muutust elanike hulgas ja toetada seeläbi otsustajaid keerulise olukorra lahendamisel,“ sõnas Kalda. 

Koroonaviiruse levimuse seireuuringut tegi Tartu Ülikooli laiapõhjaline teadusrühm koostöös Synlab Eesti, Medicumi ja Kantar Emoriga. 
Rohkem infot uuringu kohta leiab Tartu Ülikooli veebilehelt. 

Lisateave: Ruth Kalda, Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi juhataja, peremeditsiini professor, 5698 5599, ruth.kalda@ut.ee