See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus

Apteekide kaasamisel gripivastasesse vaktsineerimisse on kasulik mõju


12.11.2020       Priit Tuvike

Tartu Ülikooli farmaatsiateadlaste uuring näitas, et apteekide kaasamine gripivaktsiini tegemisse suurendas vaktsineerimismäära ja inimeste teadlikkust. Eriti tähtis on gripi vastu vaktsineerimine krooniliste haigustega ja eakate inimeste jaoks, kellel võib see haigus kulgeda väga raskelt.

Gripivastane vaktsineerimine on oluline tervishoiuteenus, mida kuni 2018. aastani pakuti enamasti vaid perearsti juures. Tänavu on aga juba kolmas aasta, kui gripi vastu vaktsineeritakse ka apteekides üle Eesti. Selle muudatuse eesmärk oli suurendada vaktsineeritute hulka ja inimeste teadlikkust vaktsineerimise kasulikkusest.

Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi teadlased avaldasid teadusajakirjas Expert Review of Vaccines teadusartikli, kus uurisid, kuidas on inimesed apteekides vaktsineerimise võimaluse vastu võtnud. Uuringu üks autor, farmaatsia instituudi doktorant proviisor Kristiina Sepp rääkis Kuku raadio saates „Kuue samba taga“ uuringu tulemustest ning tõdes, et inimesed suhtuvad gripivastasesse vaktsineerimisse apteekides väga hästi. „Kui sa tuled teenusega inimestele lähemale, on nad sellest teadlikumad ja tunnevad selle vastu ka suuremat huvi,“ tõdes ta. Tema sõnul on osa inimesi öelnud, et pole 5–10 aasta jooksul kordagi perearsti juures käinud, ent apteegis käivad regulaarselt. „See näitab apteegi potentsiaali mitmesuguste tervist toetavate ja haigusi ennetavate teenuste, sealhulgas vaktsineerimisteenuse pakkujana.“

Sepa sõnul tuli uuringust selgelt välja, et inimesed seovad gripivastase vaktsineerimise oma igapäevaste toimetustega: toidupoes käimise või apteegist ravimite väljaostmisega. „Kui apteek on käigutee peal, on inimesel mugav saada teenust ilma aega broneerimata ja eraldi kuhugi minemata,“ ütles Sepp.

Gripivastase vaktsineerimise toomine apteekidesse kahekordistas 2018/2019 hooajal vaktsineeritute arvu. Samuti kasvas elanikkonna üleüldine teadlikkus vaktsiini tähtsusest, ent siiski on Eestis gripivastase vaktsineerimise määr statistika järgi madal. Sepa sõnul on vaktsineerimine kõige olulisem just riskirühmadele – kroonilistele haigetele, lastele, 65-aastastele ja vanematele kaasuvate haigustega inimestele –, sest neil võivad gripi tagajärjel tekkida rasked tüsistused, mis halvimal juhul lõpevad surmaga.

Riskirühmade hõlmatus vaktsineerimisega peaks olema riigis 75%, aga Eestis oli see 2017. aastal vaid 3%. Näiteks Hollandis on hõlmatus 60–75% ja Leedus 20–25%. „See võib sõltuda ka riigi rahastusmudelist – kas riik katab vaktsiiniga seotud kulu või on see igaühe enda kanda. Eestis peab inimene vaktsiini eest ise tasuma. Erand on vaid hooldushaiglates olevad patsiendid – neile on vaktsiin tasuta,“ rääkis Sepp.

Gripivaktsiin tuleb teha igal aastal, sest viiruse tüvi muutub pidevalt. „Viiruse kiire muutumise tõttu võib tekkida ka olukordi, kus vaktsiini saanud inimene haigestub ikkagi grippi. See juhtub siis, kui vaktsiinis puudub konkreetne viirusetüvi, mis inimest nakatab. Kindel on, et vaktsiin vähendab haigestumise võimalust ja haigestumise korral põetakse haigus kergemini läbi,“ rääkis Sepp. „Parem on end kaitsta ja vaktsineerida, kui gripp raskelt läbi põdeda.“

Apteekrite kasutamata potentsiaal

Kuigi vaktsineerimisvõimalus on nüüd apteegis olemas, on Sepa sõnul tervishoiumaailm väga reguleeritud ja apteeker ise ei tohi inimesele gripivaktsiini süsti teha. „Kaitsesüstimist pakuvad apteegis vastava väljaõppe saanud meditsiiniõde, ämmaemand või isegi arst. Mujal riikides on see lahendatud niiviisi, et apteekrid saavad lisaväljaõppe ja vaktsineerivad ise. Nii võiks olla ka Eestis – see oleks tervishoiuressursi mõistlik kasutamine,“ arutles Sepp.

„On palju tervist toetavaid ja haigusi ennetavaid teenuseid, milles apteekri kaasamine oleks omal kohal ,“ ütles ta ja avaldas arvamust, et elanikkonna vananemise tõttu on tarvis töötada välja uusi võimalusi tervise teenuste tõhusamaks osutamiseks kaasates ka apteekreid, nt ravimite kasutamise hindamise teenuse pakkumisse, mis on oluline just hulgiravimi kasutajatele, kuna see parandab ravijärgimust ja läbi selle nende elukvaliteeti.

Koroonaviiruse kevadise laine ajal, mil suurem osa arstiabiteenuseid ja ambulatoorseid vastuvõtte oli katkestatud või piiratud, olid apteegid eesliinil ja elanikkonnale kättesaadavad. Sepp tõstis esile inimeste usaldust apteekrite vastu. „See aeg näitas selgelt apteegi suurt väärtust kogukonnale, sest apteeki ei tuldud saama mitte vaid ravimiabi, vaid ka psühholoogilist nõu, kuidas koroonatingimustes hakkama saada,“ sõnas ta.

Kuigi proviisor ja farmatseut on ennekõike ravimieksperdid, on neil suur potentsiaal pakkuda tervist edendavaid teenuseid või nõustada ka teistel terviseteemadel. „Apteekides saab määrata mitut tervisenäitajat – kolesterool, veresuhkur, vererõhk – ning mujal maailmas kaasatakse apteekreid ka sõeluuringutesse, näiteks jämesoolevähi sõeluuringusse. Sagedasemate tervisekaebuste korral, nt nagu köha, nohu, punetav silm, kõhuvaevused jne on apteeker esmane kontakt, nõustades ja toetades inimest, kuidas iseseisvalt oma tervisekaebusega hakkama saada,“ arutles Sepp.

Artikkel põhineb Madis Ligi intervjuul Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi doktorandi proviisor Kristiina Sepaga Kuku raadio saates „Kuue samba taga“. Saade on järelkuulatav.

Lisateave:
Kristiina Sepp

Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi doktorant, proviisor

511 2195

kristiina.sepp@ut.ee