See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus

Kasvatusteaduslike tööde riiklik konkurss suunab haridusvaldkonna arengut


24.05.2018       Marika Meltsas

Täna Tartus toimunud haridusuuenduse avatud võrgustikufoorumil andis Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Mart Laidmets üle preemiad parimatele kasvatusteadlastele.

Konkurss toimub alates 1990. aastast, mil alustati Heino Liimetsa nimelise pedagoogilise teadustöö preemia väljaandmist. Täna  korraldab konkurssi Eesti Teadusagentuur koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Akadeemilise Pedagoogika Seltsiga.  Konkursi eesmärk on väärtustada kasvatusteaduslikku uurimistööd, õhutada tulemuste publitseerimist ja avaldada tunnustust parimatele kasvatusteadlastele. 2018. aastal anti välja 8 preemiat kolmes kategoorias: eesti keeles publitseeritud teadustööd ja artiklid, võõrkeeles publitseeritud teadustööd ja artiklid ning magistritööd.

Eesti keeles publitseeritud teadustööde ja artiklite kategoorias pälvis esimese preemia artikkel „Õpilaste loodusteadusliku kirjaoskuse tasemete muutus gümnaasiumiõpingute jooksul“, mille autoriteks olid Miia Rannikmäe, Regina Soobard ja Jack Holbrook Tartu Ülikoolist,  Priit Reiska Tallinna Ülikoolist ning Arne Rannikmäe Sisekaitseakadeemiast. Uuring kirjeldab õpilaste loodusteadusliku kirjaoskuse kujunemise protsessi dünaamikat gümnaasiumi jooksul ning paraku tõdevad autorid, et õpilaste loodusteadusliku kirjaoskuse tase tõuseb gümnaasiumi jooksul väga väikesel määral.

Teise preemia pälvinud töö autoriteks olid Meidi Sirk, Meril Ümarik , Krista Loogma ja Katrin Niglas Tallinna Ülikoolist ning töö teemaks „Koostöö kutseõpetaja professionaalsust määrava tegurina“. Uurimuse tulemused näitavad, et mida laiaulatuslikumat koostööd kutseõpetajad teevad, seda enam on nad rahul oma tööga ja töö tulemustega ning ühtlasi kindlamad ka oma ameti valikus.

Võõrkeeles publitseeritud teadustööde ja artiklite kategoorias otsustati anda välja kaks esimest ja üks teine preemia. Esimese preemia vääriliseks hinnati ajakirjas Teaching and Teacher Education
ilmunud Krista Uibu (Tartu Ülikool), Age Salo (Tartu Ülikool), Aino Ugaste (Tallinna Ülikool) ja Helena Rasku-Puttoneni (Jyväskylä Ülikool) ühisartikkel „Beliefs about teaching held by student teachers and school-based teacher educators“,  mis keskendub üliõpilaste ja õpetajate õpetamisalastele uskumustele. Uuringu tulemused juhivad tähelepanu kitsaskohtadele õpetajakoolituses, nt tulevaste õpetajate valmisolekule toetada õpilaste sotsiaalset arengut.

Esimene preemia läks ka Tallinna Ülikooli autoritele Kätlin Peetsile ja Eve Kikasele, kelle artikkel „Teachers’ promotion or inhibition of children’s aggression depends on peer-group characteristics“ avaldati ajakirjas Journal of Clinical Child & Adolescent Psychology. Uuringu eesmärgiks oli välja selgitada, millist mõju võib õpetaja õpetamisviis avaldada agressiivsuse arengule sõltuvalt sellest, kuivõrd normatiivne on klassis agressiivsus või kiusamine.

Teise preemia vääriliseks hinnati komisjoni poolt Tartu Ülikooli autorite Mirjam Burgeti, Emanuele Bardone’i  ja  Margus Pedaste kirjandusülevaate artikkel vastutustundliku teaduse ja innovatsiooni definitsioonidest ja kontseptuaalsetest dimensioonidest „Definitions and Conceptual Dimensions of Responsible Research and Innovation: A Literature Review“, mis ilmus ajakirjas Science and Engineering Ethics. Artiklil on oluline roll vastutustundliku teaduse ja innovatsiooni kontseptuaalse raamistiku formuleerimisel ja täpsustamisel.

Magistritööde katergoorias esitati kokku 17 tööd ning esimene preemia läks Tallinna Ülikooli, Tiina Treiboldi tööle „Õpimärkide rakendamine kujundaval hindamisel üldhariduskoolis“, töö juhendajaks on Hans Põldoja. Magistritöö pakub üldhariduskoolile välja digihindamise, kasutades õpimärke ühe võimalusena kujundava hindamise raames. Õpimärkide ühendamine õpianalüütikaga annab nii õpetajale kui õpimärgi omanikule väärtuslikku tagasisidet õppimise ja õpetamise kvaliteedi kohta.

Magistritööde kategoorias anti välja kaks teist preemiat. Sandra Fomotškini (Tartu Ülikool) töö „Noored kooli programmi vilistlaste karjäärivalikud ja nende valikute motiivid“ aitab mõista erinevaid tegureid, mille kaudu saab mõjutada õpetajaameti valinud inimesi jääma pikaajaliselt haridusvaldkonda ning see töö võiks olla abiks toimiva algajate õpetajate tugisüsteemi kujundamisel.

Tartu Ülikooli vilistlase Katri Küti magistritöö teemal „Juhtide arendamise toetamine ühe kõrgkooli juhtimise õppekava esmakursuslaste näitel“ analüüsib erinevate osapoolte kogemusi tulevaste juhtide arengu toetamisel militaarorganisatsioonis. Töö fookuses olnud arenguplaani koostamise meetod on heaks vahendiks oma arenguvajaduse analüüsimisel ja arendustegevuste planeerimisel ka edasises teenistuses, toetab formaalse haridusega saadud teadmiste-oskuste-hoiakute kinnistamist ja annab ka võimaluse õpitut mõtestada.

Lisainfo:

Sirli Taniloo, konkursi koordinaator Eesti teadusagentuuris – 5260562, sirli.taniloo@etag.ee

Katrin Poom-Valickis, Tallinna Ülikool, konkursikomisjoni esimees – katrinpv@tlu.ee