See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus

TalTechi teadlased lõid uue meetodi sclerosis multiplexi diagnostika arendamisel


11.02.2021       Kersti Vähi
  • Palm2_pilt.jpg

Hulgiskleroos, ehk sclerosis multiplex, on jätkuvalt levinuim noorte täiskasvanute neuroloogiline haigus. Maailmas põeb seda üle kahe miljoni inimese, Eestis on hinnanguliselt 1500 sclerosis multiplex diagnoosiga patsienti. Umbes 20% neist patsientidest eelneb haigusele nägemisnärvi põletik (optiline neuriit). Samas kõigil optilise neuriidi patsientidel ei arene see aja möödudes hulgiskleroosiks.

TalTech geenitehnoloogid koostöös Protobios OÜ teaduslabori ja Helsingi ülikooli meditsiiniteadlastega avaldasid mainekas erialaajakirjas EBioMedicine hulgiskleroosist teadusartikli “Identification of two highly antigenic epitope markers predicting multiple sclerosis in optic neuritis patients” (Kaks kõrgelt antigeenset epitoopi kui hulgiskleroosi varajase tuvastamise biomarkerit optilise neuriidi haigetel). Uuringu juhtautor on Helle Sadam ja kaasautorid Mariliis Jaago ning Annika Rähni on TalTechi keemia ja biotehnoloogia instituudi geenitehnoloogia osakonna doktorandid.

Uuringu üks eestvedaja, Taltech geenitehnoloogia osakonna dotsent ja Protobios OÜ teadusgrupi juht Kaia Palm: „Oleme välja töötanud ja patenteerinud väga võimeka tehnoloogia (Mimotope Variation Analyses) diagnostiliste testide ja uute ravimikandidaatide arendamiseks. See põhineb inimese B-rakulise immuunvastuse mitmekesisuse ehk antikehade profiili tuvastamisel. B-lümfotsüütide vahendatud immuunvastus omab omakorda olulist rolli nii hulgiskleroosi kui ka optilise neuriidi patoloogiate tekkimises. Seega on see heaks sihtmärgiks varajaste diagnostiliste markerite tuvastamisel“.

Avaldatud teadustöö olulisusest rääkides rõhutab Helsingi ülikooli neuroteaduste professor Pentti Tienari artikli kaasautorina: “Hulgiskleroosi ravi on kõige tõhusam haiguse varajases staadiumis. Kahjuks ei ole praeguseks hetkeks kirjeldatud ühtegi usaldusväärset biomarkerit, mis tuvastaks selle haiguse juba peale esimest optilise neuriidi episoodi”.

Artikli teine kaasautor, Helsingi Ülikooli viroloogia emeriitprofessor Antti Vaheri tõdeb: ”Viirusinfektsioonide ja neuroloogiliste haiguste seose uurimine on ülioluline just ravi tulemuslikkust silmas pidades, sest paljudele viirustele, sh herpesviirustele, on olemas tõhusad viirusevastaseid ravimid, mis selle haiguse hilise avastamise tõttu ei pruugi nii hästi toimida”.

Avaldatud uurimistöös uuriti MVA tehnoloogia abil üle 500 erineva kliinilise proovi (sealhulgas nii Soome kui Eesti patsientide vere- ja liikvoriproove). Saadud tulemused kirjeldavad väga täpselt erinevate haigusgruppide immuunvastuse erinevust ning näitavad, et viiruslike antikehade vastuse täpne määramine võimaldaks diagnoosida vereproovist hulgiskleroosi ohtu juba optilise neuriidi esimese episoodi järgselt.

Allikas: EBioMedicine 02.2021 “Identification of two highly antigenic epitope markers predicting multiple sclerosis in optic neuritis patients”  https://authors.elsevier.com/sd/article/S2352396421000049


Lisainfo: TalTechi  geenitehnoloogia osakonna dotsent Kaia Palm, kaia.palm@taltech.ee ja Helle Sadam, helle.sadam@taltech.ee täpsemalt saab informatsiooni MVA meetodi kohta aadressilt www.protobios.com

Foto: autor Tõnu Tuulas, Protobiose labor.

Kersti Vähi, TalTechi teadusosakond