See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus

Maapõueuuringud võtavad luubi alla perspektiivikad Eestis seni tööstuslikult kasutamata maavarad


01.09.2020       Marika Meltsas

Eesti Teadusagentuuri tellimusel viivad Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli teadlased järgmise kolme aasta jooksul läbi neli rakendusuuringut, mis toovad uut teadmist maailmas kriitilise tähtsusega maavarade paiknemise kohta Eestis ning uurivad nende ressursside kasutusse võtmist võimaldavaid tehnoloogiaid. 

 

Eesti karbifosforiit sisaldab nii akutööstuses hinnatud haruldasi muldmetalle kui fosforväetiste ja fosforhappe tootmiseks vajalikku fosforit. Nimetatud elemendid leiab üha kasvavat nõudlust märkivast Euroopa kriitilise toorme nimekirjast. Eestis on vastavad varud seni kaasaegsete meetoditega põhjalikumalt analüüsimata, samuti on puudulikud teadmised selle kohta, kuidas neid võimalikult keskkonnasäästlikult kasutusele võtta ja väärindada.

Eesti põhjarannikul leiduvast kõvastunud ja orgaanikarikkast savikivimist, graptolliitargilliidist on varasemad uuringud kinnitanud vanaadiumisisaldust. Tegemist on akutehnoloogiate arendamisel suurt tähtsust omava metalliga. Eesti aluskorra settekivimikihtides leidub ka polümetalseid ehk liitmaake, mis sisaldavad näiteks  tsinki, pliid või vaske. Seni puudub aga täpsem ülevaade, metallide täpsematest esinemisvormidest ja võimalikest eraldamistehnoloogiatest.

 

Ressursside väärindamise alast teadus- ja arendustegevust toetava programmi ResTA eesmärk on toetada teadusprojekte, mis arendavad kohaliku tooraine väärindamise tehnoloogiaid. Sel moel paraneb teadusasutuste võimekus vastava valdkonna tippspetsialistide koolitamiseks ning ettevõtlusega koostöös teadus- ja arendusprojektide läbiviimiseks. „Maavarade vallas on seni teadus- ja arendustegevus keskendunud ettevõtete ja teadusasutuste koostöös ennekõike põlevkivi väärindamisele.  ResTA uuringud toetavad uute tööstusniššide teket, käsitledes maavarasid, mida Eestis seni tööstuslikult kasutatud pole, kuid mille järele maailmaturul nõudlus kasvab“ selgitas programmi ResTA juht Indrek Tulp.

 

„ResTA uuringutega keskendume digimajanduse ja rohetehnoloogiate arenguks vajalikule toormele. Arvestades, et viimased maavarade uuringud Eestis pärinevad neljakümne aasta tagant, siis mõningaid elemente,  mida me nüüd uurime, toona ei teatud ega kasutatudki, sest polnud ei teadmisi ega nõudlust. Meie eesmärk on nn tark majandus, mis väärindab tooret kohapeal maksimaalselt. Oleme praegu alles uurimise ja tehnoloogiate arendamise faasis, mistõttu on kaevandamisest ja kiirest kasutuselevõtust veel kindlasti vara rääkida,“ selgitas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi maapõueressursside valdkonna juht ning ResTA programmi  ekspertkomisjoni liige Ene Jürjens.

 

Maavarade väärindamisega seotud uuringud viivad kolme aasta jooksul läbi Tartu Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool koostöös Eesti Geoloogiateenistusega. Teenistuse ülesandeks on teadlasi varustada kaasaegsete meetoditega saadud puursüdamikega. Uuringute eelarve on kokku 2,7 miljonit eurot, mis tuleb programmi „Ressursside väärindamise alase teadus- ja arendustegevuse toetamine“ ehk ResTA kaudu Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Eesti Riigi eelarvest.

 

Lisainfo:

Indrek Tulp, programmi ResTA juht, Eesti Teadusagentuur, Indrek.tulp@etag.ee