See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus

Tartu Ülikooli teadlased otsivad teed emakakaelavähi riskipõhise sõeluuringuni


31.03.2020       Priit Tuvike

Tartu Ülikooli meditsiiniteadlased uurivad, kas võimalus võtta emakakaelavähi uuringuks proovid kodus tagaks Eesti naiste senisest suurema osalemise sõeluuringus. Teadlaste kaugem eesmärk on jõuda üldisest sõeluuringust riskipõhise sõeluuringuni, vähendades seeläbi ülemäärast analüüsimist ja tervishoiukulu.

Emakakaelavähki on võimalik ära hoida ja varakult avastada tänu ennetusmeetmetele: vaktsiinile ja sõeluuringule. Tartu Ülikooli epidemioloogia professor Anneli Uusküla rääkis Kuku raadio saates „Kuue samba taga“, et kuigi arenenud riikides on emakakaelavähki haigestumuse ja suremuse üldine trend paremuse poole, on Eesti naiste haigestumus kaks korda suurem kui näiteks Rootsi või Soome naistel.

Eestis on emakakaelavähi sõeluuringu sihtrühm 30–55-aastased naised. Neid kutsutakse iga viie aasta järel osalema riiklikult korraldatud uuringus. „Uuringud on veenvalt näidanud, et sagedasem testimine kui üks kord kolme kuni viie aasta järel ei too vähiennetuse mõttes lisakasu, küll aga tekitab liigtestimine kahju, suurendades tervishoiuteenuse kulusid,“ arutles Uusküla.

 

Vaktsiin kui läbimurre

Emakakaelavähki tekitab seksuaalsel teel leviv inimese papilloomiviirus (HPV). Professori sõnul on viimase aja suurim ja olulisim läbimurre see, et kasutusele on võetud emakakaelavähki ennetav vaktsiin. „Ennetades HPV nakkust, ennetatakse ka vähki. Senine praktika on tõestanud, et vaktsiiniga suudetakse ära hoida HPV-ga seotud vähiliike, mille hulgas on lisaks emakakaelavähile veel pärasoolevähk ning suu- ja neelupiirkonna vähipaikmed,“ tõdes Uusküla.

„HPV vaktsiin on ennetav ja selle toime on kõige tõhusam siis, kui vaktsineeritakse noori, kes pole sugueluga veel alustanud,“ ütles Uusküla. Seepärast vaktsineeritakse alates 2018. aastast Eestis 12-aastaseid tüdrukuid HPV vastu riikliku vaktsineerimiskava alusel.

„On põhjust uskuda, et vaktsineerimine on väga tõhus ja tüdrukud, kes selle vaktsiini saavad, on emakakaelavähi eest palju paremini kaitstud,“ rõhutas Uusküla ning lisas, et kõigi teiste naiste jaoks, kes ei ole vaktsiini saanud, on sõeluuringus osalemine äärmiselt tähtis ennetusmeede.

 

Testid koju kätte

Eestis kasutatakse praegu sõeluuringus Pap-testi. „Selle analüüsimine võtab aega ja nõuab erilisi oskusi,“ tõdes Uusküla ning arutles, et kuna emakakaelavähk ei teki ilma HPV nakkuseta, saaks praeguse Pap-testi kõrval kasutada ka HPV-testi, mille korral viirus määratakse emakakaela proovist. „Mitu Euroopa riiki on Pap-testi juba HPV-testi vastu välja vahetanud ja tean, et ka Eestis on arutatud HPV-testi kasutuselevõttu sõeluuringus,“ ütles Uusküla.

HPV-testid on uuenduslikud ka seepärast, et uuringuks vajaliku materjali saab naine võtta endalt ise kodust lahkumata. „Selleks saadetakse naistele koju materjali kogumise komplektid. Tupest võetud analüüsimaterjal tuleb saata postiga laborisse. Teadusuuringud on näidanud, et selline kodus testimise võimalus kasvatab sõeluuringus osalemise määra,“ rääkis Uusküla.

Nii on ka Tartu Ülikooli teadlased professor Uusküla eestvedamisel alustanud uuringuga, mille üks eesmärk on teada saada, kui vastuvõetavaks peab Eesti emakakaelavähi sõeluuringu sihtrühm HPV-uuringuks vajaliku materjali kogumist kodus. Selleks saadetakse juhuse tahtel uuringusse sattunud naistele koju uuringut tutvustav kiri ja hiljem ka proovivõtmise vahendid koos lühikese küsimustikuga.

„Küsime uuringus veel igasuguseid küsimusi ja palume võtta see aeg, et neile vastata. Naised, kes otsustavad uuringus osaleda, annavad väärika panuse teadusesse ja emakakaelavähi sõeluuringu arendamisse Eestis,“ rõhutas Uusküla.

Professori sõnul on uurimistöö üks eesmärk leida üles ka tegurid, mis tähistavad emakakaelavähi kõrgemat riskiprofiili. „Tahaksime olemasolevate terviseandmete põhjal üles leida naised, kes peaksid kindlasti käima kord viie aasta jooksul või vajaduse korral sagedamini sõeluuringul, ning naised, keda võiks kutsuda analüüsi tegema vaid paaril korral kogu sõeluuringu 25-aastase perioodi jooksul. Meie eesmärk on uurida võimalusi, kuidas jõuda üldisest sõeluuringust riskipõhise sõeluuringuni, ja teha kindlaks, kas see on ka põhjendatud. See on väga ambitsioonikas ja oluline teadusküsimus, millele üritame vastata tehisintellekti kaasates,“ kirjeldas Uusküla.

Artikkel põhineb Madis Ligi intervjuul Tartu Ülikooli epidemioloogia professori Anneli Uuskülaga Kuku raadio saatest „Kuue samba taga“Saade on järelkuulatav.

 

Lisateave:
Anneli Uusküla
Tartu Ülikooli epidemioloogia professor
518 3552
anneli.uuskula@ut.ee