Doktoritöös jõuti järeldusele, et Tallinnas ja Ida-Virumaal peaks HIV-d palju rohkem testima


22.10.2019       Marika Meltsas

Viimaste aastakümnete jooksul on HIV muutunud maailma üheks levinumaks tervishoiuprobleemiks. ÜRO HIV- ja AIDSi-vastase ühisprogrammi andmetel oli 2018. aastal maailmas nakatunud umbes 37 miljonit inimest. Eestis on viimastel aastatel HIV-sse nakatunud umbes 200 inimest aastas. See on Euroopa riikidest endiselt üks suuremaid näitajaid 100 000 elaniku kohta.

 

Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi doktorant, infektsioonihaiguste assistent dr Pilleriin Soodla kirjeldas oma doktoritöös „HIV esmasdiagnoosid Eestis: esmashaigestumise ja ülekantud ravimresistentsuse hindamine“, et Ida-Euroopa riikides algas HIV epideemia narkootikume süstivate inimeste seas, kuid praegu kandub see suuresti edasi heteroseksuaalsel teel. „Riigis leviva HIV epideemia tundmine ja järelevalve on oluline ennetusprogrammide planeerimiseks ning nende tulemuslikkuse hindamiseks,“ ütles Soodla, lisades, et vajalikku teavet epideemia kulu kohta annab riskirühmade täpne iseloomustamine ja hiljuti nakatunute avastamine.

Soodla doktoritöö peamine eesmärk oli kirjeldada HIV epideemia olukorda Eestis. Selleks kaasati uuringusse kõik Eesti HIV-positiivsete isikute andmebaasi kuuluvad patsiendid, et uurida demograafiliste näitajate muutumist aja jooksul. Kõik 2013. aastal esmasdiagnoositud juhud kaasati hiljutise nakatumise, HIV esmashaigestumuse ja ravimiresistentsuse uuringusse.

 

Pilleriin Soodla sõnul oli suur osa esmasdiagnoositutest testitud nende riskikäitumise või avaldunud sümptomite tõttu. „Siiski oli enne diagnoosi saamist HIV-testi teinud ainult viiendik. Tegelikku riskirühma ehk inimesi, kes nakatuvad, ei testita piisavalt. Soovitame Tallinna ja Ida-Virumaa piirkonnas testida palju rohkem ning muuta kokkupuute-eelne profülaktika kättesaadavamaks. HIV-infektsiooni sümptomite ja riskikäitumise kohta võiksid paremini teada ka meditsiinitöötajad,“ rääkis Soodla.

 

HIVi haigussümptomid võivad olla väga erinevad ja meenutada tavalist viirusinfektsiooni või kõhumuret. „Selliste tunnuste seostamine võimaliku HIV-ga on äärmiselt oluline. Kuna viimati nimetatud sümptomitega patsiendid pöörduvad sageli esimesena perearsti poole, on esmatasandi roll HIV-testide tegemisel väga oluline,“ rõhutas Soodla.

 

Doktoritöö käigus uuriti, kui kaua olid inimesed enne diagnoosimist olnud HIV-ga nakatunud. Laboratoorse antikehade aviidsuse testi (RITA) järgi selgus, et üle kolmandiku esmasdiagnoositutest olid nakatunud hiljuti. „See võib viidata heale testimisele Eestis, aga ka jätkuvale epideemiale. Hiljuti nakatunute avastamine esmasdiagnoositute hulgas peegeldab epideemia kulgu tõenäoliselt kõige paremini ja täpsemini, seepärast peaks see olema regulaarse järelevalve osa,“ rääkis Soodla.

 

Tema uuringust selgus, et Eestis levib endiselt haruldane HIV-1 alatüüp CRF06_cpx. Kõik selle alatüübi viirused on omavahel geneetiliselt seotud ja need moodustavad 83% Eestis tuvastatud viirustest. Hiljuti nakatunute avastamiseks kasutatud testisüsteemid toimivad viirusetüübi CRF06_cpx korral hästi.

 

HIV-d ei ole võimalik välja ravida, kuid viirusvastase raviga saab viiruse paljunemise peatada. Ravimiresistentsus võib mõjutada ravi tõhusust ja selle uurimine on äärmiselt vajalik, et muuta tarviduse korral Eestis kasutatavaid ravimeid. „Ülekantud ravimiresistentsus püsib 7% juures, hoolimata sellest, et pärast 2010. aastat on hakatud viirusvastaseid ravimeid palju rohkem kasutama,“ tõdes Soodla.

 

Pilleriin Soodla kaitseb doktoritööd „HIV esmasdiagnoosid Eestis: esmashaigestumise ja ülekantud ravimresistentsuse hindamine“ 22. oktoobril kell 14.00 A. Linkbergi auditooriumis (Puusepa 8).

 

Doktoritöö juhendajad on meditsiinilise mikrobioloogia professor Irja Lutsar ja infektsioonihaiguste dotsent Matti Maimets.

 

Lisateave:

Pilleriin Soodla

Tartu Ülikooli infektsioonihaiguste assistent, doktorant

pilleriin.soodla@ut.ee