See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus

Tehnikaülikooli insenerid pakuvad lahendust sademevee süsteemide tõhustamiseks


19.06.2018       Krõõt Nõges

Intensiivsete vihmade tulemusena on Eesti linnades sageli probleeme väiksemate või suuremate üleujutustega, näiteks Tartu Riia tänava raudteeviadukti alusel teel ning Tallinna Ülemiste ristmikul.
 
Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudis neil päevil kaitstud magistritöödes tõid noored insenerid välja lahenduse üleujutuste probleemile, rakendades nii passiivsed kui aktiivsed meetmeid. Nii kinnitavad magistritööde juhendajad vanemteadur Ivar Annus ja nooremteadur Nils Kändler.
 
Passiivseid meetmeid peab rakendama juba sademevee süsteemide planeerimisel. Värske magister Annika Krinpus peab äärmiselt oluliseks analüüsida süsteemi tervikuna. See tähendab, et uue hoone, parkla või tee planeerimisel tuleb analüüsida, kuidas see mõjutab kogu piirkonda, seda nii äärmuslike kui ka tavapäraste sademete korral. Selleks töötas Annika Krinpus välja äärmusliku ilmastiku kihi, mille saab lisada ühe andmekihina valla või linna olemasolevale üldplaneeringule. Kihi abil on võimalik spetsialistil hinnata, kuidas hakkab mõjutama uus arendus olemasolevat sademeveesüsteemi (sh juba liitunud kinnistutuid, teid ja tänavaid) ning milliseid piiranguid peaks sademevee äravoolule rakendama, et tagada süsteemi toimimine ka pärast potentsiaalsete kinnistute liitumist.
 
Aktiivseid meetmeid kasutatakse juba olemasolevate süsteemide töö parendamiseks ja tõhustamiseks, see tähendab erinevaid tehnilisi lahendusi, et tagada sademeveesüsteemide toimimine ka äärmuslike sadude korral.
 
Koostöös Tallinna kommunaalametiga uuris magister Mihkel Hiielaid immutamise võimalikkust Põhja-Tallinna pilootalal ning immutamisala mõju piirkonna sademevee süsteemile. Immutamine tähendab sademevee juhtimist pinnasesse. See on alternatiiviks sademevee kinnistult kokku kogumisele ja sademeveetorustikku juhtimisele.
 
Tööst selgus, et üha sagenevate ekstreemvihmade korral ei piisa üksnes immutamisest, kuna seda pärsivad nii piirkonna geoloogia, kohati kõrge põhjavee tase kui avalikus kasutuses oleva maa suurus. Linn maaomanikuna saab rajada imbväljakuid, kuid eraisikutelt seda nõuda ei saa. Kui kombineerida immutamine ja maa-alused puhvermahutid sademevee ajutiseks kogumiseks, saab vähendada üleujutusohtu ka äärmuslike sademete korral.
 
Tähelepanu sademeveesüsteemidele on äärmiselt oluline, sest just kliimamuutustega kaasneb sademete suurem hulk ja muutuv jaotus. See tähendab suuremat koormust linnade sademeveesüsteemidele, mille ebaefektiivne töö võib põhjustada lokaalseid üleujutusi ning seab sellega ohtu inimeste elud ja vara.


Ivar Annus, TTÜ ehituse ja arhitektuuri instituudi konstruktsiooni ja vedelikumehaanika uurimisrühma vanemteadur, ivar.annus@ttu.ee