See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus

Liina Lukas

https://www.etis.ee/CV/Liina_Lukas/est
5.08.1970
737 6533
liina.lukas@ut.ee

Teenistuskäik

Töökohad ja ametid
2008–...   
Tartu Ülikool, kultuuriteaduste instituut, maailmakirjanduse dotsent (1,00)
01.01.2016–31.08.2019   
Tartu Ülikool, kultuuriteaduste instituut, programmijuht (1,00)
26.02.2013–31.12.2015   
Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskonna prodekaan (1,00)
01.09.2009–28.02.2013   
Tartu Ülikool, kultuuriteaduste instituut, programmijuht (1,00)
2007–31.12.2013   
Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Vanemteadur (0,50)
1999–2007   
Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Teadur (0,50)
1998–2007   
Tartu Ülikool, Lektor (0,50)
 
 
Haridustee
1999–2005   
doktoriõpingud Göttingeni ülikoolis
1998–2006   
Tartu Ülikool, doktorikraad võrdleva kirjandusteaduse erialal
1997–1998   
Õpingud Viini Ülikoolis (saksa kirjanduse ja võrdleva kirjandusteaduse alal)
01.01.1997–31.08.1997   
õpingud Göttingeni ülikoolis
1995–1998   
M.A. võrdleva kirjandusteaduse erialal Tartu Ülikoolis
1988–1995   
diplom eesti kirjanduse alal Tartu Ülikoolis
 
 
Teadusorganisatsiooniline ja -administratiivne tegevus
2016−...   
Erasmus+ strateegilise partnerluse programmi "Medienpraktiken der Aufklärung" Tartu Ülikooli poolne juht
2015−...   
Eesti Uuringute Tippkeskuse (CEES) uurimisteema ja töörühma juht, CEESi juhtkomitee liige
2013−...   
European Cooperation in Science and Technology (COST) External Expert Panel (EEP) liige 2013
2011−...   
Ajakirja Triangulum" toimetuskolleegoimi liige
2009−...   
Ajakirja "Interlitteraria" akadeemilise nõukogu liige
2004−...   
Internationale Vereinigung für Germanistik liige
1999−...   
Eesti vanema kirjanduse digitaalse tekstikorpuse EEVA (www.utlib.ut.ee/eeva) projektijuht
1999−...   
Eesti Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatiooni liige, Eesti Kirjanduse Seltsi Asemikekogu liige; Goethe-Seltsi esimees.
2016−2023   
Balti Ajalookomisjoni liige
2016−2019   
Tartu Ülikooli Vladimir Admoni Doktorikooli juhtkomitee liige
2012−2015   
grandi ETF9178 hoidja
2008−2011   
ETF7439 grandi hoidja
 
 
Loometöö
Tõlkimine, toimetamine.
 
 
Lisainfo
Eesti Goethe-Seltsi president;
2007/2008 külalisprofessor Viini ülikoolis (Institut für europäische und vergleichende Sprach- und Literaturwissenschaft), kursused Viini modernismist ja selle mõjust Skandinaavia ja Baltimaade kirjandustele; eesti kirjandusest, baltisaksa kirjandusest.
2019 õppetöö Bordeaux Montaigne'i Ülikoolis;
Loengud Göttingeni ülikoolis (2004, 2010, 2019), Helsingi ülikoolis (2007, 2008, 2010) Läti Ülikoolis (2004, 2006, 2008, 2011).;

Kvalifikatsioon

Teaduskraadid
Liina Lukas, doktorikraad, 2006, (juh) Jaan Undusk; Jüri Talvet, Baltisaksa kirjandusväli 1890-1918, Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, Kultuuriteaduste ja kunstide instituut, Maailmakirjanduse õppetool.
Liina Lukas, magistrikraad (teaduskraad), 1998, (juh) Jüri Talvet, Võõra kujund baltisaksa kirjanduses, Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond.
 
 
Teaduspreemiad ja tunnustused
2020, Liina Lukas, Ajakirja "Keel ja Kirjandus" aastapreemia artikli "Eesti ja läti luule sünd saksa laulu vaimust" eest (KK 2019, nr 10 ja 11)
2012, Liina Lukas, Eesti Kultuurkapitali 2011. aasta artiklipreemia nominent
2012, Liina Lukas, AABSi Vilis Vitolsi preemia parima ajakirjas Journal of Baltic Studies ilmunud artikli eest
2012, Liina Lukas, Ajakirja "Keel ja Kirjandus" humanitaarartikli peapreemia 2011. aasta artikli eest "Eesti folkloor baltisaksa luule inspiratsiooniallikana" (nr 8/9)
2009, Liina Lukas, Ajakirja "Keel ja Kirjandus" humanitaarartikli peapreemia 2008 artikli eest "Romeo ja Julia" Liivimaa moodi?
2004, Liina Lukas, Ajakirja "Akadeemia" humanitaarartikli peapreemia 2004. aastal (artikli eest "Läbielatud ruum? Lisandus baltisaksa kirjandusloo uurimisse)
1997, Liina Lukas, Viini Ülikooli Herderi stipendiaat 1997/1998
 
 
Teadustöö põhisuunad
ETIS KLASSIFIKAATOR: 2. Ühiskonnateadused ja kultuur; 2.6. Filoloogia ja lingvistika; TÄPSUSTUS: võrdlev kirjandusteadus

Jooksvad projektid

Lõppenud projektid

Juhendamisel väitekirjad

Juhendatud väitekirjad

Publikatsioonid

Klass
Aasta
Publikatsioon
 
3.1.
2020
Lukas, Liina (2020). The Grimms and Folklore Collection in Estonia in the Mid-Nineteenth Century. In: Gunnell, Terry (Ed.). Grimm Ripples. The genesis of folk legend collection in the north (++−++). Leiden: Brill [ilmumas].
3.1.
2020
Lukas, Liina (2020). [...] mit Treue, Lust und Liebe”. Einfühlung in das Volkslied. Eva Piirimäe, Liina Lukas and Johannes Schmidt. Herder on Empathy and Sympathy/ Einfühlung und Sympathie im Denken Herders (1). Leiden: Brill [ilmumas].
3.1.
2020
Lukas, Liina (Koost.); Kaju, Katre (Toim.); Kaur, Kairit (2020). Balti kirjakultuuri ajalugu. Lukas, Liina (Koost.); Kaju, Katre (Toim.) (Toim.). Balti kirjakultuuri ajalugu (xx−xx). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus [ilmumas].
4.1.
2020
Eva Piirimäe, Liina Lukas, Johannes Schmidt (2020). <p>Herder on Empathy and Sympathy. Einfühlung und Sympathie im Denken Herders.</p>. Leiden: Brill.10.1163/9789004426870 [ilmumas].
6.9.
2020
Lukas, Liina (2020). Liivimaa Lutheri mõtteid inimesest ja tema elukeskkonnast. Sirp, 34−35.
1.1.
2019
Lukas, Liina (2019). Eesti ja läti luule sünd saksa laulu vaimust I. Keel ja Kirjandus, 10, 761−774.
1.1.
2019
Lukas, Liina (2019). Eesti ja läti luule sünd saksa laulu vaimust II. Keel ja Kirjandus, 11, 868−878.
3.2.
2019
Lukas, Liina; Pasewalck, Silke (2019). Academia-Symposium und internationale Sommerschule im Zeichen der baltischen Aufklärung. Triangulum : Germanistisches Jahrbuch für Estland, Lettland und Litauen, 2017, 178−181.
1.1.
2018
Lukas, Liina (2018). Die Geburt der estnisch- und lettischsprachigen Lyrikaus dem Geiste des Liedes. Letonica, 37, 51−62.
3.1.
2018
Lukas, Liina (2018). Die politische Dimension des baltischen Zeitromans. Lukas, Liina; Schwidtal, Michael; Undusk, Jaan. Politische Dimensionen der deutschbaltischen literarischen Kultur (397−426). Münster: LIT Verlag. (Schriften der Baltischen Historischen Kommission; 22).
3.1.
2018
Lukas, Liina; Schwidtal, Michael; Undusk, Jaan (2018). Recht und Gesetz, Herrschaft und politische Partizipation. Zur Einführung. Lukas, Liina; Schwidtal, Michael; Undusk, Jaan. Politische Dimensionen der deutschbaltischen literarischen Kultur (7−13). Berlin - Münster. (Schriften der Baltischen Historischen Kommission; 22).
4.1.
2018
Lukas, Liina; Schwidtal, Michael; Undusk, Jaan (Hrsg.) (2018). Politische Dimensionen der deutschbaltischen literarischen Kultur. Berlin - Münster: LIT Verlag.
1.1.
2017
Liina Lukas (2017). IX. Internationales Symposium zur baltischen literarischen Kultur: Medien der Aufklärung. Aufklärung der Medien. Baltic Journal of Art History, 14, 155−163.10.12697/BJAH.2017.14.08.
3.1.
2017
Liina Lukas (2017). Deutsch-estnische postkoloniale Mesalliancen. Reet Bender, Anna Bers, Silke Pasewalck. Zum Beispiel Estland. Das eine Land und die vielen Sprachen (97−112). Wallstein. (Valerio; 19).
1.2.
2016
Liina Lukas (2016). Maailmakirjanduse mõõtmisest meil ja mujal. Methis. Studia humaniora Estonica, 14 (17-18), 21−39.10.7592/methis.v14i17/18.13208.
1.2.
2016
Liina Lukas (2016). Erich Auerbachi maailmakirjanduse filoloogia. Methis. Studia humaniora Estonica, 17/18, 211−215.
3.1.
2016
Lukas, Liina (2016). LITERARY QUEER MÉSALLIANCES IN RIGA AROUND 1900. In: Kārlis Vērdiņš, Jānis Ozoliņš (Ed.). Queer Stories of Europe (110−122). Cambridge: Cambridge Scholars Publishing.
4.1.
2016
Liina Lukas, Leena Kurvet-Käosaar (2016). Võrdleva kirjandusteaduse erinumber. methis.v14i17/18.
5.2.
2016
Lukas, Liina; Merilai, A. (2016). Eesti kirjandus digitaalses ja võrdlevas paradigmas. Eesti-uuringute Tippkeskuse konverents: Eesti-uuringute interdistsiplinaarsed dialoogid: 28. ja 29. aprillil 2016 Jõgeva jahimajas Trofee. Tartu: EKM Teaduskirjastus, 21−22.
6.8.
2016
Lukas, Liina (2016). Herder keelest ja kirjandusest. Keel ja Kirjandus, 1, 41−44.
6.8.
2016
Liina Lukas (2016). Saateks. Methis. Studia humaniora Estonica, 14 (17-18), 4−5.
1.2.
2015
Lukas, Liina (2015). Die Aneignung der Weltliteratur in Tartu. Interlitteraria, 130−147.
1.2.
2015
Lukas, Liina (2015). Bildungsroman – veel üks Tartu lisandus romaaniteooriasse. Methis. Studia humaniora Estonica, 12 (15), 187−193.
3.1.
2015
Lukas, Liina (2015). “Who holds the right to the land?” Narratives of Colonization in baltic-German and Estonian Literatures. In: Beer, Andreas; Mackenthun, Gesa (Ed.). ‘Fugitive’ Knowledge: The Preservation and Loss of Knowledge in Cultural Contact Zones (65−81).. Münster: Waxmann Verlag GmbH.
3.1.
2015
Lukas, Liina (2015). „... an einem Sommermorgen bei gutem Wetter denkt man nicht an die soziale Frage. Das kommt abends, wenn der Rücken schmerzt.“ (Eduard von Keyserling) Die soziale Frage im deutschbaltischen Roman. Sommerlat-Michas, Anne. Das Baltikum als Konstrukt. (18.-19. Jahrhundert). Von einer Kolonialwahrnehmung zu einem nationalen Diskurs (222−245).. Würzburg: Königshausen und Neumann.
4.1.
2015
Lukas, Liina, Talviste, Katre (2015). Taming World Literature. In honorem Jüri Talvet. Interlitteraria, 1−259.
6.2.
2015
J. Kraavi, L. Lukas, K. Puik, K. Talviste (2015). 20. sajandi kirjandus gümnaasiumile.
6.2.
2015
Lukas, Liina; Kraavi, Janek; Puik, Katrin; Talviste, Katre (2015). 20. sajandi kirjandus. Digiõpik gümnaasiumile.
6.7.
2015
Morgenstern, Karl; Kaur, Kairit (tõlkija); Lukas, Liina (toimetaja) (2015). Kujunemisromaani olemusest. Ettekanne, peetud 12. detsembril 1819 Tartu Ülikoolis. Methis. Studia humaniora Estonica, 12 (15), 177−187.10.7592/methis.v12i15.12122.
6.9.
2015
Liina Lukas (2015). Martin Klöker, Tallinna kirjanduselu 17. sajandi esimesel poolel (1600-1657), Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus 2014. 680 lk. Juhan Kreem (Toim.). Vana Tallinn (232−238). 2015: Tallinna Linnaarhiiv.
1.2.
2014
Lukas, Liina (2014). Die soziale (bzw nationale) Frage im Spiegel der deutschbaltischen Literatur. Dokilomunhak. Zeitschrift der Koreanischen Gesellschaft für Deutsche Sprach- und Literaturwissenschaft, 6, 357−375.
1.2.
2014
Lukas, Liina (2014). Cornelius Hasselblatt: Estnische Literatur in deutscher Übersetzung. Eine Rezeptionsgeschichte vom 19. bis zum 21. Jahrhundert. Forschungen zur baltischen Geschichte, 9, 330−333.
3.2.
2014
Lukas, Liina (2014). Muistne vabadusvõitlus baltisaksa romaanis. Autogenees ja ülekanne: moodsa kultuuri kujunemine Eestis (87−108).. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.
1.1.
2013
Lukas, Liina (2013). Deutschsprachige Literatur im Baltikum und in Sankt Petersburg. Hrsg. von Carola L. Gottzmann. (Literarische Landschaften, Bd. 11.) Duncker & Humblot. Berlin 2010. Zeitschrift für Ostmitteleuropa-Forschung, 62 (1), 123−125.
1.2.
2013
Lukas, Liina (2013). Lesen unter der Diktatur. Die estnische Spielart des Totalitarismus. Interlitteraria, 18 (2), 507−516.
1.2.
2013
Liina Lukas, Silke Pasewalck, Katre Talviste (2013). Introductory note. Interlitteraria, 18 (2), 285−286.
1.2.
2013
Annus, Epp; Peiker, Piret; Lukas, Liina (2013). Colonial Regimes in the Baltic States. Interlitteraria, 18 (2), 545−554.
3.2.
2013
Lukas, Liina (2013). Matsimoraalist ja vurleneuroosist Anton Hansen Tammsaare ja Eduard von Keyserlingi loomingus ehk kas Erika võiks pärineda baltisaksa kirjandusest? Hinrikus, Mirjam, Undusk, Jaan (Toim.). Armastus ja sotsioloogia: A. H. Tammsaare "Ma armastasin sakslast" (122−133).. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.
4.1.
2013
Talvet, Jüri; Lukas, Liina; Pasewalck, Silke (Toim.) (2013). Interlitteraria – 18/2. Miscellanea. SCHRIFTsteller und DIKTATuren. Writers and dictatorship. Tartu Ülikool.
1.2.
2012
Lukas, Liina (2012). Kohapärimuslik luule nädalalehes "Das Inland". Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat (157−172).. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
1.2.
2012
Lukas, Liina (2012). The Shifting Position of German Literature in Estonia: from Adapted Literature to Translated Literature. Forum for World Literature Studies, 4 (3), 358−369.
1.2.
2012
Lukas, Liina (2012). Vloga nemške literature v estonskem kanonu svetovne literature. Juvan, Marko. Svetovne književnosti in obrobja (163-−174).. Ljubljana: Založba ZRC, ZRC SAZU. (Studia litteraria).
1.2.
2012
Lukas, Liina (2012). The Shifting Position of German Literature in the Estonian Canon of World Literature. Interlitteraria, 17, 225−240.
1.1.
2011
Lukas, L. (2011). Estonian Folklore as a Source of Baltic-German Poetry. Journal of Baltic Studies, 42 (4), 491−510.
1.2.
2011
Lukas, Liina (2011). Eesti rahvaluule baltisaksa luule inspiratsiooniallikana. Keel ja Kirjandus, 675−697.
1.3.
2011
Lukas, Liina (2011). Eesti folkloor baltisaksa luules. Eesti Kunstimuuseumi toimetised, 6 (1), 253−265.
1.3.
2011
Lukas, L. (2011). Kohapärimus baltisaksa ballaadis. Vikerkaar, 139−150.
1.3.
2011
Lukas, Liina (2011). Kohapärimus baltisaksa ballaadis. Vikerkaar, 1, 139−150.
3.1.
2011
Lukas, L. (2011). Menschsein am Ende der Welt: Friedebert Tuglas Novelle Am Ende der Welt. Friederike Felicitas Günther, Thorsten Hoffmann. Anthropologien der Endlichkeit. Stationen einer literarischen Denkfigur seit der Aufklärung (199−209).. Göttingen: Wallstein.
3.1.
2011
Lukas, L. (2011). Goethe, Master! Reading Goethe with Aino Kallas and her Contemporaries. In: Rojola, L.; Kurvet-Käosaar, L. (Ed.). Aino Kallas. Negotiations with Modernity (133−144).. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura. (Studia Fennica Litteraria).
3.2.
2011
Lukas, L. (2011). Wandernde Seen. Estnische und lettische Natursagen in der deutschbaltischen Dichtung. In: Lukas, Liina; Plath, Ulrike, Tüür, Kadri, Undusk, Jaan (Ed.). Umweltphilosophie und Landschaftsdenken im baltischen Kulturraum= Environmental philosophy and landscape thinking (236−258). Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus. (collegium litterarum; 24).
4.1.
2011
Undusk, Jaan; Lukas, Liina (2011). Baltisaksa kirjakultuur [Baltic German literary culture]. Keel ja Kirjandus 2011, nr. 8-9 [Special Issue].
4.1.
2011
Lukas, Liina; Plath, Ulrike; Tüür, Kadri; Undusk, Jaan (toim.). (2011). Umweltphilosophie und Landschaftsdenken im baltischen Kulturraum= Environmental philosophy and landscape thinking. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.
6.3.
2011
(2011). What is the abode of cultural memory- land or people? El Pais.
6.3.
2011
(2011). What is the abode of cultural memory: land or people? Der Standard, 10.Juni.
6.6.
2011
(2011). Viele Sprachen, ein kulturelles Gedächtnis? -. Frankfurter Allgemeine.
1.1.
2009
Lukas, Liina (2009). Estnische Ortssagenmotive in deutschbaltischen Balladen. Interlitteraria, 14, 104−128.
1.2.
2009
Lukas, Liina (2009). Dietmar Albrecht, Von Tels-Paddern bis zur Fischermai- Neun Kapitel Lettland und Estland. Orte, Texte, Zeichen. Nordost-Archiv: Zeitschrift für Regionalgeschichte, XVIII, 224−226.
1.2.
2008
Lukas, Liina (2008). Saksa kirjandus Noor-Eesti ajal. Methis. Studia humaniora Estonica, 1/2, 186−198.
1.2.
2008
Lukas, Liina; Kreem, Juhan (2008). "Romeo ja Julia" Liivimaa moodi? Barbara von Tiesenhauseni legend: ajalooline tagapõhi ja kirjanduslikud variatsioonid. Keel ja Kirjandus, 3, 156−177.
1.3.
2008
Lukas, Liina (2008). Estnische Literaturgeschichte wird auch auf Deutsch geschrieben! Jahrbuch für finnisch-deutsche Literaturbeziehungen, 40, 204−208.
3.1.
2008
Lukas, Liina (2008). Baltic-German literature and Estonian literary studies. In: Kristiina Ross, Peteris Vanags (Ed.). Common Roots of the Latvian and Estonian Literary Languages (165−171).. Peter Lang Verlag.
3.2.
2008
Lukas, Liina (2008). Balti kirjakultuuri mitmekeelsest loomust. Undusk, R. (Toim.). Rahvuskultuur ja tema teised (23−33).. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus. (Collegium Litterarum; 22).
6.3.
2008
Lukas, Liina (2008). The Baltic German culture as a focus of interest in contemporary Estonia. Estonian Culture, MMVII (1), 26−29.
3.1.
2007
Lukas, Liina (2007). Kulturkonflikte und ihre Lösungsstrategien in den Literaturen Baltikums Anfang des 20. Jahrhunderts. Akten des XI. Internationalen Germanistenkongresses Paris 2005 "Germanistik im Konflikt der Kulturen", 9: Germanistik im Konflikt der Kulturen. Toim. Jean-Marie Valentin. Bern: Peter Lang Verlag, 177−182. (Jahrbuch für Internationale Germanistik; 85).
3.2.
2007
Lukas, Liina (2007). Das Baltikum literarisch - hier oder woanders? Die Raumgestaltung estnischer und baltischer Literatur am Beispiel von Eduard von Keyserling und Jaan Oks. Baltisches Welterlebnis. Die kulturgeschichtliche Bedeutung von Alexander, Eduard und Hermann Graf Keyserling. Toim. Schwidtal, M.; Undusk, J.; Lukas, L. Heidelberg: Winter Universitätsverlag, 219−233. (Beiträge zur neueren Literaturgeschichte; 248).
3.2.
2007
Lukas, Liina (2007). Kulturelle Konflikte in Estland im Spiegel der öffentlichen Diskussionen zu Beginn des 20. Jahrhunderts. K. Brüggemann. Europa der Regionen: Der Finnische Meerbusen. Esten, Deutsche und ihre Nachbarn (77−88).. München: Ladenius Communicate. (Colloquia Baltica. Beiträge der Akademia Baltica zu Geschichte, Politik und Kultur im Ostseeraum; 11).
3.4.
2007
Lukas, Liina (2007). The Baltic-German Settlement Myths and Their Literary Developments. In: Anneli Mihkelev; Benedikts Kalnacs (Ed.). We Have Something in Common: the Baltic memory (75−85).. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus. (Collegium Litterarum; 21).
4.1.
2007
Lukas, Liina; Taterka, Thomas; Undusk, Jaan (2007). Literatur in baltischen Bezügen: Jakob Michael Reinhold Lenz und Kristian Jaak Peterson. Riga - Bonn: Deutscher Akademischer Austauschdienst.
4.1.
2007
Schwidtal, Michael; Undusk, Jaan; Lukas, Liina (2007). Baltisches Welterlebnis: Die kulturgeschichtliche Bedeutung von Alexander, Eduard und Hermann Graf Keyserling. Heidelberg: Winter Universitätsverlag.
4.2.
2007
Schwidtal, M.; Undusk, J.; Lukas, L. (Hrsg.) (2007). Die kulturgeschichtliche Bedeutung von Alexander, Eduard und Hermann Graf Keyserling. Beiträge eines internationalen Symposions in Tartu (Estland) von 19. bis 21. September 2003. Heidelberg: Winter Universitätsverlag.
4.2.
2007
Lukas, Liina (Toim.) (2007). Johann Wolfgang von Goethe "Faust" Ants Orase tõlkes. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
4.2.
2007
Lukas, L.; Maran, T.; Tüür, K. (Toim.) (2007). Teesid. Keskkonnafilosoofia ja loodusmõte baltisaksa kultuuriruumis. Neljas rahvusvaheline baltisaksa kirjakultuuri sümpoosion. Tartu. 27.–30. september 2007. Tallinn, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
5.2.
2007
Lukas, Liina (2007). Keskkonnafilosoofia ja loodusmõte Balti kultuuriruumis : neljas rahvusvaheline baltisaksa kirjakultuuri sümpoosion : Tartu, 27.-30.IX 2007 : [teesid] = Umweltphilosophie und Naturdenken im baltischen Kulturraum : IV. internationales Symposion zur deutschbaltischen literarischen Kultur : [Zusammenfassungen] = Environmental philosophy and landscape thinking : The Fourth International Symposium on Baltic German Literary Culture : [abstracts / toimetanud Liina Lukas, Timo Maran, Kadri Tüür ; kujundanud Eve Valper]. In: Liina Lukas, Timo Maran, Kadri Tüür (Ed.). .Kreskkonnafilosoofia ja loodusmõte Balti kultuuriruumis, Tartu, 27.-30.IX 2007. Tartu, Tallinn: Tartu Ülikooli Kirjastus.
6.6.
2007
Lukas, Liina (2007). Baltisaksa rännumehed eestilaste maailmapilti avardamas. GO Reisiajakiri, 6, 43−45.
2.2.
2006
Lukas, L. (2006). Baltisaksa kirjandusväli 1890-1918. (Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus; Tartu Ülikool; Kirjanduse ja rahvaluule osakond ). Tartu: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.
3.2.
2006
Lukas, L. (2006). Die Deutschbalten auf dem estnischen literarischen Feld um 1900. C. Hasselblatt. Different inputs-same output? Autonomy and dependence of the arts unter different social-economic conditions: the Estonian example (72−88).. Maastricht: Shaker Verlag. (Studia Fenno-Ugrica Groningana; III).
4.2.
2006
Ehlvest, J.; Kross, J.; Kaalep, A.; Sirkel, M.; Kronberg, J.; Triebel, O.; Soomets, T.; Berg, M.; Park, E.; Õnnepalu, T.; Õunapuu, E. (2006). Teise peeglis. Saksa-eesti kirjandusdialoog. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
6.6.
2006
Lukas, L. (2006). Novalis ja romantiline sümfilosoofia. Sirp, -.
1.2.
2005
Liina Lukas, Leena Kurvet-Käosaar (2005). Kirjutavad naised Baltimaadel 19. sajandil. Mäetagused, 27, 220−224.
1.2.
2005
Lukas, L. (2005). Kirjanduslikust ruumikujutusest Jaan Oksa ja Eduard von Keyserlingi näitel. Keel ja Kirjandus, 5, 345−358.
6.6.
2005
Lukas, L. (2005). Baltisaksa naine XX sajandi alguses. .
1.2.
2004
Liina Lukas, Leena Kurvet-Käosaar (2004). Kirjutavad naised Baltimaadel 19. sajandil. Ariadne Lõng: nais- ja meesuuringute ajakiri, 192−194.
1.2.
2004
Lukas, Liina (2004). New women baltisaksa kirjanduses. Ariadne Lõng, 1/2, 150−171.
1.3.
2004
Lukas, L. (2004). Läbielatud ruum. Lisandus baltisaksa kirjandusloo uurimisse. Akadeemia, 3, 531−561.
6.5.
2004
Goethe, J.; Valdna, E.; Lukas, L.; Linnamägi, A. (2004). Noore Wertheri kannatused. Tallinn: Avita.
3.1.
2003
Lukas, L. (2003). Restauration durch Revolution. Eine Wende estnischer Art und ihre literarische Reflexion. Huntemann, W.; Klentak-Zablocka, M.; Lampart, F.; Schmidt, T.. Engagierte Literatur in Wendezeiten (181−198).. Saksamaa: Königshausen & Neumann.
6.6.
2003
Lukas, L. (2003). Tallinna lugedes? (retsensioon raamatule "Europa erlesen". Tallinn 2003). Looming, 11, 1756−1758.
6.7.
2003
Kaalep, A.; Kiisler, V.; Lopp, N.; Lukas, L.; Sumberg, L.; Tarvas, M.; Tuul, I.; Tõnisson, U.; Undusk, J.; Aabrams, V. (Tõlk.) (2003). Jacob Michael Reinhold Lenz "J.M.R.L.". Tallinn: Huma.
6.7.
2003
Lenz, J.; Kaalep, A.; Kiisler, V.; Lopp, N.; Lukas, L.; Sumberg, L.; Tarvas, M.; Tuul, I.; Tõnisson, U.; Undusk, J. ;Tormis, K.; Aabrams, V. (Tõlkijad) (2003). Märkusi teatri kohta. Aabrams, V. (Toim.). J.M.R.L. (377−412).. Tallinn: Huma.
6.7.
2003
Lenz, Jakob; Kaalep, Ain; Kiisler, Vilja; Lopp, Nele; Lukas, Liina; Sumberg, Liina; Tarvas, Mari; Tuul, Ida; Tõnisson, Urmas; Undusk, Jaan; Tormis, Kersti; Aabrams, Vahur (2003). Metsavend. Aabrams, Vahur (Toim.). J.M.R.L. (287−326).. [Tallinn]: Huma. (Liivimaa klassika).
1.2.
2002
Lukas, L. (2002). Ühest hääbuvast maailmast. Baltisaksa kirjanduslikke identiteedikontsepte Eesti Vabariigi ajal. Keel ja Kirjandus, 3, 153−164.
6.5.
2002
Schaper, E.; Kaugver, K.; Lukas, L.; Tormis, K. (2002). Timukas. Langemets, A. (Toim.). .. Tallinn: Huma. (Liivimaa klassika).
6.6.
2002
Lukas, L. (2002). Nende väljade vahele ihkab mu hing... Bourdieu’ kirjandusvälja teooria vaatlusi eesti kirjandusloolase pilguga. ..
1.2.
2001
Lukas, L. (2001). Das estnisch-deutsche literarische Spannungsfeld um die Jahrhundertwende. Interlitteraria, 6, 245−249.
3.2.
2001
Lukas, L. (2001). Der estnische National-Imagotyp in der deutschbaltischen Literatur. Varpio, Y.; Zadenca, M.. Literatur und nationale Identität III. Zur Literatur und Geschichte des 19. Jahrhunderts im Ostseeraum: Finnland, Estland, Lettland, Litauen un Polen.Acta Universitatis Stockholmiensis (207−230).. Stockholm: Almqvist & Wiksell. (Studia Baltica Stockholmiensia; 22).
3.2.
2001
Lukas, L. (2001). Die Überbrückung des Fremden in der deutschbaltischen Literatur. Schwidtal, M.; Gutmanis, A.. Das Baltikum im Spiegel der deutschen Literatur (263−280).. Heidelberg: Winter. (Beiträge zur neueren Literaturgeschichte; 181).
6.6.
2001
Lukas, Liina (2001). Romaan saksa saatusest. Vikerkaar, 4, 98−99.
3.2.
2000
Lukas, L. (2000). Zwischen Hammer und Amboss. Edzard Schaper auf der Grenze von Ost und West. Deutsche Autoren des Ostens als Gegner und Opfer des Nationalsozialismus. Beiträge zur Widerstandsproblematik (437−477).. Berlin: Frank-Lothar Kroll.
3.2.
2000
Lukas, L. (2000). Jakob Michael Reinhold Lenz "Wertherit" lugemas. Vilja Kiisler (Toim.). Goethe Tartus (131−141).. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. (Eesti Goethe-Seltsi aastaraamat; 2).
3.2.
2000
Lukas, L. (2000). Ein Mittler zwischen Estland und der Schweiz:Edzard Schaper zum 90.Geburtstag. Arbeitsstelle für kulturwissenschaftliche Forschungen (13−20).. Basel.
3.2.
2000
Lukas, L. (2000). Zwischen Verzweiflung und Verantwortung.Transcendance im Werk Edzard Schapers. Arbeitsstelle für kulturwissenschaftliche Forschungen (55−62).. Basel: Schwabe Verlag.
3.4.
2000
Lukas, L. (2000). Eesti rahvusimago muutumine baltisaksa kirjanduses. Muutuste mehhanismid: Kirjandusmuuseumi VIII Nüpli kevadkool. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 27−52.
5.2.
2000
Lukas, L. (2000). Eesti-saksa kirjanduslik opositsioonilisus 19. ja 20. sajandi vahetusel. Kultuuritekst ja traditsioonitekst : 26.-27.novembril 1999 Tartus toimunud seminari materjalid: Kultuuritekst ja traditsioonitekst; Tartu; 26-27 November, 1999. Toim. Pärli, Ü. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 106−123.
6.5.
2000
Liiv, J.; Vinkel, A.; Lukas, L. (2000). Mu kallis Liisi. Tartu: Ilmamaa.
6.7.
2000
Arold, A.; Lukas, L. (Tõlkijad) (2000). Hein, M. P.: Goethe hommikumaastik. Goethe Tartus. Konverentsi “Goethe Tartus” (1999) ettekanded. Eesti Goethe-Seltsi aastaraamat (110−119).. Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus.
1.3.
1999
Lukas, L. (1999). Piiririik - eesti kujund Edzard Schaperi loomingus. Looming, 7, 1061−1072.
3.2.
1999
Lukas, Liina (1999). ""Werther""- Lektüre von Jakob Michael Reinhold Lenz. Triangulum (116−127).. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
3.2.
1999
Lukas, L.; Annus, E. (1999). Der Literaturkanon und die nationale Identität. Die Rolle der estnischen Literatur bei der Schaffung des estnischen nationalen Mythos. Varpio, Y.; Zadencka, M.. Literatur und nationale Identität (91−107).. Tampere: Tampere Üliopisto. (Julkaisuja; 2).
6.3.
1999
Lukas, L. (1999). Ein literarischer Pinselstrich des Künstlers (retsensioon: Ervon Õunapuu: Olivia. Meistriklass, 1996). Estonia : Zeitschrift für estnische Literatur und Kultur, 1, 56−60.
1.2.
1998
Lukas, L. (1998). Kirjandus ja rahvuslik identsus. Keel ja Kirjandus, 12, 866−868.
1.2.
1998
Lukas, L. (1998). Edzard Schaperi sümpoosion Tartus. Keel ja Kirjandus, 8, 582−583.
3.2.
1998
Lukas, L. (1998). Zwischen Verzweifelung und Verantwortung.Transcendance im Werk Edzard Schapers. Triangulum : germanistisches Jahrbuch für Estland, Lettland und Litauen (180−181).. Tartu: Deutscher Akademischer Austauschdienst.
3.5.
1998
Lukas, L. (1998). Grenzland - ein estnisches Motiv im Werk Edzard Schapers. Baltica (12−26).. Winter.
3.5.
1998
Lukas, L. (1998). Edzard Schapers Wiederkehr nach Estland. Baltica (4−5).. Winter.
4.2.
1998
Lukas, L.; Sommerhage, C.; Undusk, J.; Salo, V.(Koost.) (1998). Ka meie oleme Euroopa! /Auch wir sind Europa! Edzard Schaper 1908-1984. Tartu: Tartu University Press.
6.6.
1998
Lukas, L. (1998). Skandaalilembene Thomas Bernhard ehk Ühiskond viskab selle kes tema vastu viskub välja. .
1.3.
1997
Lukas, L. (1997). Võõra motiiv baltisaksa kirjanduses. Akadeemia, 11, 2322−2349.
6.3.
1997
Lukas, L. (1997). Die zum Roman gemachten Memoiren von Jaan Kross (retsensioon: Jaan Kross, Mesmeri ring, 1995). Estonia : Zeitschrift für estnische Literatur und Kultur, 1, 58−62.
6.7.
1997
Jaspers, K.; Läänemets, K. (1997). Aja vaimne situatsioon. Tartu: Ilmamaa.
1.2.
1996
Lukas, L. (1996). Grenzland. Ein estnisches Leitmotiv im Werk Edzard Schapers. Interlitteraria, 1, 126−144.
1.3.
1996
Lukas, L. (1996). Luuletaja ida ja lääne vahel. Akadeemia, 6, 1193−1201.
6.6.
1996
Lukas, L. (1996). Edzard Schapers verk. Baltisk revy, 112−116.
6.7.
1996
Schaper, Edzard; Lukas, Liina (1996). Maailma lõpp Hiiumaal. Tallinn: Perioodika.
13.03.2020

Liina Lukas

https://www.etis.ee/CV/Liina_Lukas/eng
5.08.1970
737 6533
liina.lukas@ut.ee

Career

Institutions and positions
2008–...   
University of Tartu, Associate professor of Comparative Literature (1,00)
01.01.2016–31.08.2019   
University of Tartu, Institute of Cultural Research, Programme Director (1,00)
26.02.2013–31.12.2015   
University of Tartu, Vice dean of the Faculty of Philosophy (1,00)
01.09.2009–28.02.2013   
University of Tartu, Faculty of Arts and Humanities, Institute of Cultural Research, Programme Director (1,00)
2007–31.12.2013   
Under and Tuglas Literature Centre, Senior Researcher (0,50)
1999–2007   
Under and Tuglas Literature Centre, Researcher (0,50)
1998–2007   
University of Tartu, Lecturer (0,50)
 
 
Education
1999–2005   
doctoral studies at the Georg August University Göttingen
1998–2006   
University of Tartu, PhD. in Comparative Literature
1997–1998   
studies at the University of Vienna (German studies, Comparative Literature)
01.01.1997–31.08.1997   
studies at the Georg August University Göttingen
1995–1998   
M.A. in Comparative Literature, University of Tartu
1988–1995   
first degree in Estonian literature (University of Tartu)
 
 
R&D related managerial and administrative work
2016−...   
She is the leading representative of the University of Tartu in the Erasmus+ strategical partnership program “Medienpraktiken der Aufklärung”
2015−...   
She is a leader of the research group and a member of steering committee of The Centre of Excellence in Estonian Studies (CEES)
2013−...   
the Member of the External Expert Panel (EEP) of the European Cooperation in Science and Technology (COST)
2011−...   
2009−...   
the Member of the Academic Advisory Board if the Journal "Interlitteraria"
2004−...   
Member of International Association for Germanik Studies
1999−...   
The leader of the Digital Text Repository for Older Estonian Literature EEVA (www.utlib.ut.ee/eeva)
1999−...   
Member of the Estonian Association of Comparative Literature and of Estonian Literary Society, Chairwoman of Goethe-Gesellschaft in Tartu
2016−2023   
A member of the Baltische Historische Kommission
2016−2019   
A member of the Board of Vladimir-Admoni-Doktorandenschule of University of Tartu
2012−2015   
The grant holder (ETF9178)
2008−2011   
The grant holder (ETF7439)
 
 
Creative work
.
 
 
Additional information
The president of Estonian Goethe-Society;
In 2007/2008, a visiting professor at the University of Vienna (at the Institut für europäische und vergleichende Sprach- und Literaturwissenschaft) giving courses of Vienna modernism and his impact on Scandinavian and Baltic literatures.
In spring 2019, seminars at the University Bordeaux Montaigne;
lectures at the University of Göttingen (2004, 2010, 2019); the University of Helsinki (2007, 2008, 2010) and the University of Latvia (2004, 2006, 2008, 2011).;

Qualifications

Academic degrees
Liina Lukas, Doctor's Degree, 2006, (sup) Jaan Undusk; Jüri Talvet, Baltisaksa kirjandusväli 1890-1918 (Das deutschbaltische Literaturfeld 1890-1918), University of Tartu, Faculty of Philosophy, Institute of Culture Studies and Arts, Chair of Comparative Literature.
Liina Lukas, Research Master's Degree, 1998, (sup) Jüri Talvet, Võõra kujund baltisaksa kirjanduses (The image of the "stranger" in Baltic-German literature), University of Tartu, Faculty of Philosophy.
 
 
Honours & awards
2020, Liina Lukas, The annual prize of the journal "Keel ja Kirjandus" for the article "The birth of Estonian and Latvian poetry from the spirit of the German Lied" (KK 2019, no 10 and 11)
2012, Liina Lukas, Nomination for Best Article in 2011 by the Literature Endowment of Estonia
2012, Liina Lukas, Vilis Vītols Award of AABS for the best article in “Journal of Baltic Studies”
2012, Liina Lukas, The annual prize of the journal "Keel ja Kirjandus" for the article "Eesti folkloor baltisaksa luule inspiratsiooniallikana" (no 8/9, 2011)
2009, Liina Lukas, The annual prize of the journal "Keel ja Kirjandus", for the Article "Romeo ja Julia" Liivimaa moodi?
2004, Liina Lukas, The First Prize, given by Journal for the Humanities and Sciences "Akadeemia", for the Article "Experienced space?: An addition to Baltic German literary studies", pubished in "Akadeemia No 3, 2004
1997, Liina Lukas, Herder-fellowship of University of Vienna
 
 
Fields of research
ETIS CLASSIFICATION: 2. Culture and Society; 2.6. Philology and Linguistics; SPECIFICATION: Comparative Literature
 
 

Projects in progress

Completed projects

Dissertations under supervision

Supervised dissertations

Publications

Category
Year
Publication
 
3.1.
2020
Lukas, Liina (2020). The Grimms and Folklore Collection in Estonia in the Mid-Nineteenth Century. In: Gunnell, Terry (Ed.). Grimm Ripples. The genesis of folk legend collection in the north (++−++). Leiden: Brill [forthcoming].
3.1.
2020
Lukas, Liina (2020). [...] mit Treue, Lust und Liebe”. Einfühlung in das Volkslied. Eva Piirimäe, Liina Lukas and Johannes Schmidt. Herder on Empathy and Sympathy/ Einfühlung und Sympathie im Denken Herders (1). Leiden: Brill [forthcoming].
3.1.
2020
Lukas, Liina (Koost.); Kaju, Katre (Toim.); Kaur, Kairit (2020). Balti kirjakultuuri ajalugu [The History of Baltic Literary Culture]. Lukas, Liina (Koost.); Kaju, Katre (Toim.) (Toim.). Balti kirjakultuuri ajalugu (xx−xx). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus [forthcoming].
4.1.
2020
Eva Piirimäe, Liina Lukas, Johannes Schmidt (2020). <p>Herder on Empathy and Sympathy. Einfühlung und Sympathie im Denken Herders.</p>. Leiden: Brill.10.1163/9789004426870 [forthcoming].
6.9.
2020
Lukas, Liina (2020). Liivimaa Lutheri mõtteid inimesest ja tema elukeskkonnast. Sirp, 34−35.
1.1.
2019
Lukas, Liina (2019). Eesti ja läti luule sünd saksa laulu vaimust I. Keel ja Kirjandus, 10, 761−774.
1.1.
2019
Lukas, Liina (2019). Eesti ja läti luule sünd saksa laulu vaimust II. Keel ja Kirjandus, 11, 868−878.
3.2.
2019
Lukas, Liina; Pasewalck, Silke (2019). Academia-Symposium und internationale Sommerschule im Zeichen der baltischen Aufklärung. Triangulum : Germanistisches Jahrbuch für Estland, Lettland und Litauen, 2017, 178−181.
1.1.
2018
Lukas, Liina (2018). Die Geburt der estnisch- und lettischsprachigen Lyrikaus dem Geiste des Liedes. Letonica, 37, 51−62.
3.1.
2018
Lukas, Liina (2018). Die politische Dimension des baltischen Zeitromans. Lukas, Liina; Schwidtal, Michael; Undusk, Jaan. Politische Dimensionen der deutschbaltischen literarischen Kultur (397−426). Münster: LIT Verlag. (Schriften der Baltischen Historischen Kommission; 22).
3.1.
2018
Lukas, Liina; Schwidtal, Michael; Undusk, Jaan (2018). Recht und Gesetz, Herrschaft und politische Partizipation. Zur Einführung. Lukas, Liina; Schwidtal, Michael; Undusk, Jaan. Politische Dimensionen der deutschbaltischen literarischen Kultur (7−13). Berlin - Münster. (Schriften der Baltischen Historischen Kommission; 22).
4.1.
2018
Lukas, Liina; Schwidtal, Michael; Undusk, Jaan (Hrsg.) (2018). Politische Dimensionen der deutschbaltischen literarischen Kultur. Berlin - Münster: LIT Verlag.
1.1.
2017
Liina Lukas (2017). IX. Internationales Symposium zur baltischen literarischen Kultur: Medien der Aufklärung. Aufklärung der Medien. Baltic Journal of Art History, 14, 155−163.10.12697/BJAH.2017.14.08.
3.1.
2017
Liina Lukas (2017). Deutsch-estnische postkoloniale Mesalliancen. Reet Bender, Anna Bers, Silke Pasewalck. Zum Beispiel Estland. Das eine Land und die vielen Sprachen (97−112). Wallstein. (Valerio; 19).
1.2.
2016
Liina Lukas (2016). Maailmakirjanduse mõõtmisest meil ja mujal [Conceptualizations of World Literature in Estonia and Elsewhere]. Methis. Studia humaniora Estonica, 14 (17-18), 21−39.10.7592/methis.v14i17/18.13208.
1.2.
2016
Liina Lukas (2016). Erich Auerbachi maailmakirjanduse filoloogia. Methis. Studia humaniora Estonica, 17/18, 211−215.
3.1.
2016
Lukas, Liina (2016). LITERARY QUEER MÉSALLIANCES IN RIGA AROUND 1900. In: Kārlis Vērdiņš, Jānis Ozoliņš (Ed.). Queer Stories of Europe (110−122). Cambridge: Cambridge Scholars Publishing.
4.1.
2016
Liina Lukas, Leena Kurvet-Käosaar (2016). Võrdleva kirjandusteaduse erinumber. methis.v14i17/18.
5.2.
2016
Lukas, Liina; Merilai, A. (2016). Eesti kirjandus digitaalses ja võrdlevas paradigmas [Estonian Literature in Digital and Comparative Paradigm ]. Eesti-uuringute Tippkeskuse konverents: Eesti-uuringute interdistsiplinaarsed dialoogid: 28. ja 29. aprillil 2016 Jõgeva jahimajas Trofee. Tartu: EKM Teaduskirjastus, 21−22.
6.8.
2016
Lukas, Liina (2016). Herder keelest ja kirjandusest. Keel ja Kirjandus, 1, 41−44.
6.8.
2016
Liina Lukas (2016). Saateks. Methis. Studia humaniora Estonica, 14 (17-18), 4−5.
1.2.
2015
Lukas, Liina (2015). Die Aneignung der Weltliteratur in Tartu. Interlitteraria, 130−147.
1.2.
2015
Lukas, Liina (2015). Bildungsroman – veel üks Tartu lisandus romaaniteooriasse. Methis. Studia humaniora Estonica, 12 (15), 187−193.
3.1.
2015
Lukas, Liina (2015). “Who holds the right to the land?” Narratives of Colonization in baltic-German and Estonian Literatures. In: Beer, Andreas; Mackenthun, Gesa (Ed.). ‘Fugitive’ Knowledge: The Preservation and Loss of Knowledge in Cultural Contact Zones (65−81).. Münster: Waxmann Verlag GmbH.
3.1.
2015
Lukas, Liina (2015). „... an einem Sommermorgen bei gutem Wetter denkt man nicht an die soziale Frage. Das kommt abends, wenn der Rücken schmerzt.“ (Eduard von Keyserling) Die soziale Frage im deutschbaltischen Roman. Sommerlat-Michas, Anne. Das Baltikum als Konstrukt. (18.-19. Jahrhundert). Von einer Kolonialwahrnehmung zu einem nationalen Diskurs (222−245).. Würzburg: Königshausen und Neumann.
4.1.
2015
Lukas, Liina, Talviste, Katre (2015). Taming World Literature. In honorem Jüri Talvet. Interlitteraria, 1−259.
6.2.
2015
J. Kraavi, L. Lukas, K. Puik, K. Talviste (2015). 20. sajandi kirjandus gümnaasiumile.
6.2.
2015
Lukas, Liina; Kraavi, Janek; Puik, Katrin; Talviste, Katre (2015). 20. sajandi kirjandus. Digiõpik gümnaasiumile.
6.7.
2015
Morgenstern, Karl; Kaur, Kairit (tõlkija); Lukas, Liina (toimetaja) (2015). Kujunemisromaani olemusest. Ettekanne, peetud 12. detsembril 1819 Tartu Ülikoolis [Über das Wesen des Bildungsromans]. Methis. Studia humaniora Estonica, 12 (15), 177−187.10.7592/methis.v12i15.12122.
6.9.
2015
Liina Lukas (2015). Martin Klöker, Tallinna kirjanduselu 17. sajandi esimesel poolel (1600-1657), Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus 2014. 680 lk. Juhan Kreem (Toim.). Vana Tallinn (232−238). 2015: Tallinna Linnaarhiiv.
1.2.
2014
Lukas, Liina (2014). Die soziale (bzw nationale) Frage im Spiegel der deutschbaltischen Literatur. Dokilomunhak. Zeitschrift der Koreanischen Gesellschaft für Deutsche Sprach- und Literaturwissenschaft, 6, 357−375.
1.2.
2014
Lukas, Liina (2014). Cornelius Hasselblatt: Estnische Literatur in deutscher Übersetzung. Eine Rezeptionsgeschichte vom 19. bis zum 21. Jahrhundert. Forschungen zur baltischen Geschichte, 9, 330−333.
3.2.
2014
Lukas, Liina (2014). Muistne vabadusvõitlus baltisaksa romaanis. Autogenees ja ülekanne: moodsa kultuuri kujunemine Eestis (87−108).. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.
1.1.
2013
Lukas, Liina (2013). Deutschsprachige Literatur im Baltikum und in Sankt Petersburg. Hrsg. von Carola L. Gottzmann. (Literarische Landschaften, Bd. 11.) Duncker & Humblot. Berlin 2010. Zeitschrift für Ostmitteleuropa-Forschung, 62 (1), 123−125.
1.2.
2013
Lukas, Liina (2013). Lesen unter der Diktatur. Die estnische Spielart des Totalitarismus. Interlitteraria, 18 (2), 507−516.
1.2.
2013
Liina Lukas, Silke Pasewalck, Katre Talviste (2013). Introductory note. Interlitteraria, 18 (2), 285−286.
1.2.
2013
Annus, Epp; Peiker, Piret; Lukas, Liina (2013). Colonial Regimes in the Baltic States. Interlitteraria, 18 (2), 545−554.
3.2.
2013
Lukas, Liina (2013). Matsimoraalist ja vurleneuroosist Anton Hansen Tammsaare ja Eduard von Keyserlingi loomingus ehk kas Erika võiks pärineda baltisaksa kirjandusest? Hinrikus, Mirjam, Undusk, Jaan (Toim.). Armastus ja sotsioloogia: A. H. Tammsaare "Ma armastasin sakslast" (122−133).. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.
4.1.
2013
Talvet, Jüri; Lukas, Liina; Pasewalck, Silke (Toim.) (2013). Interlitteraria – 18/2. Miscellanea. SCHRIFTsteller und DIKTATuren. Writers and dictatorship. Tartu Ülikool.
1.2.
2012
Lukas, Liina (2012). Kohapärimuslik luule nädalalehes "Das Inland". Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat (157−172).. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
1.2.
2012
Lukas, Liina (2012). The Shifting Position of German Literature in Estonia: from Adapted Literature to Translated Literature. Forum for World Literature Studies, 4 (3), 358−369.
1.2.
2012
Lukas, Liina (2012). Vloga nemške literature v estonskem kanonu svetovne literature. Juvan, Marko. Svetovne književnosti in obrobja (163-−174).. Ljubljana: Založba ZRC, ZRC SAZU. (Studia litteraria).
1.2.
2012
Lukas, Liina (2012). The Shifting Position of German Literature in the Estonian Canon of World Literature. Interlitteraria, 17, 225−240.
1.1.
2011
Lukas, L. (2011). Estonian Folklore as a Source of Baltic-German Poetry. Journal of Baltic Studies, 42 (4), 491−510.
1.2.
2011
Lukas, Liina (2011). Eesti rahvaluule baltisaksa luule inspiratsiooniallikana. Keel ja Kirjandus, 675−697.
1.3.
2011
Lukas, Liina (2011). Eesti folkloor baltisaksa luules [Estonian Folklore in Baltic-German Poetry]. Eesti Kunstimuuseumi toimetised, 6 (1), 253−265.
1.3.
2011
Lukas, L. (2011). Kohapärimus baltisaksa ballaadis. Vikerkaar, 139−150.
1.3.
2011
Lukas, Liina (2011). Kohapärimus baltisaksa ballaadis. Vikerkaar, 1, 139−150.
3.1.
2011
Lukas, L. (2011). Menschsein am Ende der Welt: Friedebert Tuglas Novelle Am Ende der Welt. Friederike Felicitas Günther, Thorsten Hoffmann. Anthropologien der Endlichkeit. Stationen einer literarischen Denkfigur seit der Aufklärung (199−209).. Göttingen: Wallstein.
3.1.
2011
Lukas, L. (2011). Goethe, Master! Reading Goethe with Aino Kallas and her Contemporaries. In: Rojola, L.; Kurvet-Käosaar, L. (Ed.). Aino Kallas. Negotiations with Modernity (133−144).. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura. (Studia Fennica Litteraria).
3.2.
2011
Lukas, L. (2011). Wandernde Seen. Estnische und lettische Natursagen in der deutschbaltischen Dichtung. In: Lukas, Liina; Plath, Ulrike, Tüür, Kadri, Undusk, Jaan (Ed.). Umweltphilosophie und Landschaftsdenken im baltischen Kulturraum= Environmental philosophy and landscape thinking (236−258). Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus. (collegium litterarum; 24).
4.1.
2011
Undusk, Jaan; Lukas, Liina (2011). Baltisaksa kirjakultuur [Baltic German literary culture] [Baltic German literary culture]. Keel ja Kirjandus 2011, nr. 8-9 [Special Issue].
4.1.
2011
Lukas, Liina; Plath, Ulrike; Tüür, Kadri; Undusk, Jaan (toim.). (2011). Umweltphilosophie und Landschaftsdenken im baltischen Kulturraum= Environmental philosophy and landscape thinking. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.
6.3.
2011
(2011). What is the abode of cultural memory- land or people? El Pais.
6.3.
2011
(2011). What is the abode of cultural memory: land or people? Der Standard, 10.Juni.
6.6.
2011
(2011). Viele Sprachen, ein kulturelles Gedächtnis? -. Frankfurter Allgemeine.
1.1.
2009
Lukas, Liina (2009). Estnische Ortssagenmotive in deutschbaltischen Balladen. Interlitteraria, 14, 104−128.
1.2.
2009
Lukas, Liina (2009). Dietmar Albrecht, Von Tels-Paddern bis zur Fischermai- Neun Kapitel Lettland und Estland. Orte, Texte, Zeichen. Nordost-Archiv: Zeitschrift für Regionalgeschichte, XVIII, 224−226.
1.2.
2008
Lukas, Liina (2008). Saksa kirjandus Noor-Eesti ajal. Methis. Studia humaniora Estonica, 1/2, 186−198.
1.2.
2008
Lukas, Liina; Kreem, Juhan (2008). "Romeo ja Julia" Liivimaa moodi? Barbara von Tiesenhauseni legend: ajalooline tagapõhi ja kirjanduslikud variatsioonid ["Romeo and Juliet", the Livonian Way? Historical Background and Literary Variations of the Legend of Barbara von Tiesenhausen]. Keel ja Kirjandus, 3, 156−177.
1.3.
2008
Lukas, Liina (2008). Estnische Literaturgeschichte wird auch auf Deutsch geschrieben! Jahrbuch für finnisch-deutsche Literaturbeziehungen, 40, 204−208.
3.1.
2008
Lukas, Liina (2008). Baltic-German literature and Estonian literary studies. In: Kristiina Ross, Peteris Vanags (Ed.). Common Roots of the Latvian and Estonian Literary Languages (165−171).. Peter Lang Verlag.
3.2.
2008
Lukas, Liina (2008). Balti kirjakultuuri mitmekeelsest loomust. Undusk, R. (Toim.). Rahvuskultuur ja tema teised (23−33).. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus. (Collegium Litterarum; 22).
6.3.
2008
Lukas, Liina (2008). The Baltic German culture as a focus of interest in contemporary Estonia. Estonian Culture, MMVII (1), 26−29.
3.1.
2007
Lukas, Liina (2007). Kulturkonflikte und ihre Lösungsstrategien in den Literaturen Baltikums Anfang des 20. Jahrhunderts. Akten des XI. Internationalen Germanistenkongresses Paris 2005 "Germanistik im Konflikt der Kulturen", 9: Germanistik im Konflikt der Kulturen. Toim. Jean-Marie Valentin. Bern: Peter Lang Verlag, 177−182. (Jahrbuch für Internationale Germanistik; 85).
3.2.
2007
Lukas, Liina (2007). Das Baltikum literarisch - hier oder woanders? Die Raumgestaltung estnischer und baltischer Literatur am Beispiel von Eduard von Keyserling und Jaan Oks. Baltisches Welterlebnis. Die kulturgeschichtliche Bedeutung von Alexander, Eduard und Hermann Graf Keyserling. Toim. Schwidtal, M.; Undusk, J.; Lukas, L. Heidelberg: Winter Universitätsverlag, 219−233. (Beiträge zur neueren Literaturgeschichte; 248).
3.2.
2007
Lukas, Liina (2007). Kulturelle Konflikte in Estland im Spiegel der öffentlichen Diskussionen zu Beginn des 20. Jahrhunderts. K. Brüggemann. Europa der Regionen: Der Finnische Meerbusen. Esten, Deutsche und ihre Nachbarn (77−88).. München: Ladenius Communicate. (Colloquia Baltica. Beiträge der Akademia Baltica zu Geschichte, Politik und Kultur im Ostseeraum; 11).
3.4.
2007
Lukas, Liina (2007). The Baltic-German Settlement Myths and Their Literary Developments. In: Anneli Mihkelev; Benedikts Kalnacs (Ed.). We Have Something in Common: the Baltic memory (75−85).. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus. (Collegium Litterarum; 21).
4.1.
2007
Lukas, Liina; Taterka, Thomas; Undusk, Jaan (2007). Literatur in baltischen Bezügen: Jakob Michael Reinhold Lenz und Kristian Jaak Peterson. Riga - Bonn: Deutscher Akademischer Austauschdienst.
4.1.
2007
Schwidtal, Michael; Undusk, Jaan; Lukas, Liina (2007). Baltisches Welterlebnis: Die kulturgeschichtliche Bedeutung von Alexander, Eduard und Hermann Graf Keyserling. Heidelberg: Winter Universitätsverlag.
4.2.
2007
Schwidtal, M.; Undusk, J.; Lukas, L. (Hrsg.) (2007). Die kulturgeschichtliche Bedeutung von Alexander, Eduard und Hermann Graf Keyserling. Beiträge eines internationalen Symposions in Tartu (Estland) von 19. bis 21. September 2003. Heidelberg: Winter Universitätsverlag.
4.2.
2007
Lukas, Liina (Toim.) (2007). Johann Wolfgang von Goethe "Faust" Ants Orase tõlkes. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
4.2.
2007
Lukas, L.; Maran, T.; Tüür, K. (Toim.) (2007). Teesid. Keskkonnafilosoofia ja loodusmõte baltisaksa kultuuriruumis. Neljas rahvusvaheline baltisaksa kirjakultuuri sümpoosion. Tartu. 27.–30. september 2007. Tallinn, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
5.2.
2007
Lukas, Liina (2007). Keskkonnafilosoofia ja loodusmõte Balti kultuuriruumis : neljas rahvusvaheline baltisaksa kirjakultuuri sümpoosion : Tartu, 27.-30.IX 2007 : [teesid] = Umweltphilosophie und Naturdenken im baltischen Kulturraum : IV. internationales Symposion zur deutschbaltischen literarischen Kultur : [Zusammenfassungen] = Environmental philosophy and landscape thinking : The Fourth International Symposium on Baltic German Literary Culture : [abstracts / toimetanud Liina Lukas, Timo Maran, Kadri Tüür ; kujundanud Eve Valper]. In: Liina Lukas, Timo Maran, Kadri Tüür (Ed.). .Kreskkonnafilosoofia ja loodusmõte Balti kultuuriruumis, Tartu, 27.-30.IX 2007. Tartu, Tallinn: Tartu Ülikooli Kirjastus.
6.6.
2007
Lukas, Liina (2007). Baltisaksa rännumehed eestilaste maailmapilti avardamas. GO Reisiajakiri, 6, 43−45.
2.2.
2006
Lukas, L. (2006). Baltisaksa kirjandusväli 1890-1918. (Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus; Tartu Ülikool; Kirjanduse ja rahvaluule osakond ). Tartu: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.
3.2.
2006
Lukas, L. (2006). Die Deutschbalten auf dem estnischen literarischen Feld um 1900. C. Hasselblatt. Different inputs-same output? Autonomy and dependence of the arts unter different social-economic conditions: the Estonian example (72−88).. Maastricht: Shaker Verlag. (Studia Fenno-Ugrica Groningana; III).
4.2.
2006
Ehlvest, J.; Kross, J.; Kaalep, A.; Sirkel, M.; Kronberg, J.; Triebel, O.; Soomets, T.; Berg, M.; Park, E.; Õnnepalu, T.; Õunapuu, E. (2006). Teise peeglis. Saksa-eesti kirjandusdialoog [Im Spiegel des Anderen. Deutsch-estnischer Literaturdialog]. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
6.6.
2006
Lukas, L. (2006). Novalis ja romantiline sümfilosoofia. Sirp, -.
1.2.
2005
Liina Lukas, Leena Kurvet-Käosaar (2005). Kirjutavad naised Baltimaadel 19. sajandil. Mäetagused, 27, 220−224.
1.2.
2005
Lukas, L. (2005). Kirjanduslikust ruumikujutusest Jaan Oksa ja Eduard von Keyserlingi näitel. Keel ja Kirjandus, 5, 345−358.
6.6.
2005
Lukas, L. (2005). Baltisaksa naine XX sajandi alguses. .
1.2.
2004
Liina Lukas, Leena Kurvet-Käosaar (2004). Kirjutavad naised Baltimaadel 19. sajandil. Ariadne Lõng: nais- ja meesuuringute ajakiri, 192−194.
1.2.
2004
Lukas, Liina (2004). New women baltisaksa kirjanduses. Ariadne Lõng, 1/2, 150−171.
1.3.
2004
Lukas, L. (2004). Läbielatud ruum. Lisandus baltisaksa kirjandusloo uurimisse. Akadeemia, 3, 531−561.
6.5.
2004
Goethe, J.; Valdna, E.; Lukas, L.; Linnamägi, A. (2004). Noore Wertheri kannatused. Tallinn: Avita.
3.1.
2003
Lukas, L. (2003). Restauration durch Revolution. Eine Wende estnischer Art und ihre literarische Reflexion. Huntemann, W.; Klentak-Zablocka, M.; Lampart, F.; Schmidt, T.. Engagierte Literatur in Wendezeiten (181−198).. Saksamaa: Königshausen & Neumann.
6.6.
2003
Lukas, L. (2003). Tallinna lugedes? (retsensioon raamatule "Europa erlesen". Tallinn 2003). Looming, 11, 1756−1758.
6.7.
2003
Kaalep, A.; Kiisler, V.; Lopp, N.; Lukas, L.; Sumberg, L.; Tarvas, M.; Tuul, I.; Tõnisson, U.; Undusk, J.; Aabrams, V. (Tõlk.) (2003). Jacob Michael Reinhold Lenz "J.M.R.L.". Tallinn: Huma.
6.7.
2003
Lenz, J.; Kaalep, A.; Kiisler, V.; Lopp, N.; Lukas, L.; Sumberg, L.; Tarvas, M.; Tuul, I.; Tõnisson, U.; Undusk, J. ;Tormis, K.; Aabrams, V. (Tõlkijad) (2003). Märkusi teatri kohta. Aabrams, V. (Toim.). J.M.R.L. (377−412).. Tallinn: Huma.
6.7.
2003
Lenz, Jakob; Kaalep, Ain; Kiisler, Vilja; Lopp, Nele; Lukas, Liina; Sumberg, Liina; Tarvas, Mari; Tuul, Ida; Tõnisson, Urmas; Undusk, Jaan; Tormis, Kersti; Aabrams, Vahur (2003). Metsavend. Aabrams, Vahur (Toim.). J.M.R.L. (287−326).. [Tallinn]: Huma. (Liivimaa klassika).
1.2.
2002
Lukas, L. (2002). Ühest hääbuvast maailmast. Baltisaksa kirjanduslikke identiteedikontsepte Eesti Vabariigi ajal. Keel ja Kirjandus, 3, 153−164.
6.5.
2002
Schaper, E.; Kaugver, K.; Lukas, L.; Tormis, K. (2002). Timukas. Langemets, A. (Toim.). .. Tallinn: Huma. (Liivimaa klassika).
6.6.
2002
Lukas, L. (2002). Nende väljade vahele ihkab mu hing... Bourdieu’ kirjandusvälja teooria vaatlusi eesti kirjandusloolase pilguga. ..
1.2.
2001
Lukas, L. (2001). Das estnisch-deutsche literarische Spannungsfeld um die Jahrhundertwende. Interlitteraria, 6, 245−249.
3.2.
2001
Lukas, L. (2001). Der estnische National-Imagotyp in der deutschbaltischen Literatur. Varpio, Y.; Zadenca, M.. Literatur und nationale Identität III. Zur Literatur und Geschichte des 19. Jahrhunderts im Ostseeraum: Finnland, Estland, Lettland, Litauen un Polen.Acta Universitatis Stockholmiensis (207−230).. Stockholm: Almqvist & Wiksell. (Studia Baltica Stockholmiensia; 22).
3.2.
2001
Lukas, L. (2001). Die Überbrückung des Fremden in der deutschbaltischen Literatur. Schwidtal, M.; Gutmanis, A.. Das Baltikum im Spiegel der deutschen Literatur (263−280).. Heidelberg: Winter. (Beiträge zur neueren Literaturgeschichte; 181).
6.6.
2001
Lukas, Liina (2001). Romaan saksa saatusest. Vikerkaar, 4, 98−99.
3.2.
2000
Lukas, L. (2000). Zwischen Hammer und Amboss. Edzard Schaper auf der Grenze von Ost und West. Deutsche Autoren des Ostens als Gegner und Opfer des Nationalsozialismus. Beiträge zur Widerstandsproblematik (437−477).. Berlin: Frank-Lothar Kroll.
3.2.
2000
Lukas, L. (2000). Jakob Michael Reinhold Lenz "Wertherit" lugemas. Vilja Kiisler (Toim.). Goethe Tartus (131−141).. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. (Eesti Goethe-Seltsi aastaraamat; 2).
3.2.
2000
Lukas, L. (2000). Ein Mittler zwischen Estland und der Schweiz:Edzard Schaper zum 90.Geburtstag. Arbeitsstelle für kulturwissenschaftliche Forschungen (13−20).. Basel.
3.2.
2000
Lukas, L. (2000). Zwischen Verzweiflung und Verantwortung.Transcendance im Werk Edzard Schapers. Arbeitsstelle für kulturwissenschaftliche Forschungen (55−62).. Basel: Schwabe Verlag.
3.4.
2000
Lukas, L. (2000). Eesti rahvusimago muutumine baltisaksa kirjanduses. Muutuste mehhanismid: Kirjandusmuuseumi VIII Nüpli kevadkool. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 27−52.
5.2.
2000
Lukas, L. (2000). Eesti-saksa kirjanduslik opositsioonilisus 19. ja 20. sajandi vahetusel. Kultuuritekst ja traditsioonitekst : 26.-27.novembril 1999 Tartus toimunud seminari materjalid: Kultuuritekst ja traditsioonitekst; Tartu; 26-27 November, 1999. Toim. Pärli, Ü. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 106−123.
6.5.
2000
Liiv, J.; Vinkel, A.; Lukas, L. (2000). Mu kallis Liisi. Tartu: Ilmamaa.
6.7.
2000
Arold, A.; Lukas, L. (Tõlkijad) (2000). Hein, M. P.: Goethe hommikumaastik. Goethe Tartus. Konverentsi “Goethe Tartus” (1999) ettekanded. Eesti Goethe-Seltsi aastaraamat (110−119).. Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus.
1.3.
1999
Lukas, L. (1999). Piiririik - eesti kujund Edzard Schaperi loomingus. Looming, 7, 1061−1072.
3.2.
1999
Lukas, Liina (1999). ""Werther""- Lektüre von Jakob Michael Reinhold Lenz. Triangulum (116−127).. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
3.2.
1999
Lukas, L.; Annus, E. (1999). Der Literaturkanon und die nationale Identität. Die Rolle der estnischen Literatur bei der Schaffung des estnischen nationalen Mythos. Varpio, Y.; Zadencka, M.. Literatur und nationale Identität (91−107).. Tampere: Tampere Üliopisto. (Julkaisuja; 2).
6.3.
1999
Lukas, L. (1999). Ein literarischer Pinselstrich des Künstlers (retsensioon: Ervon Õunapuu: Olivia. Meistriklass, 1996). Estonia : Zeitschrift für estnische Literatur und Kultur, 1, 56−60.
1.2.
1998
Lukas, L. (1998). Kirjandus ja rahvuslik identsus. Keel ja Kirjandus, 12, 866−868.
1.2.
1998
Lukas, L. (1998). Edzard Schaperi sümpoosion Tartus. Keel ja Kirjandus, 8, 582−583.
3.2.
1998
Lukas, L. (1998). Zwischen Verzweifelung und Verantwortung.Transcendance im Werk Edzard Schapers. Triangulum : germanistisches Jahrbuch für Estland, Lettland und Litauen (180−181).. Tartu: Deutscher Akademischer Austauschdienst.
3.5.
1998
Lukas, L. (1998). Grenzland - ein estnisches Motiv im Werk Edzard Schapers. Baltica (12−26).. Winter.
3.5.
1998
Lukas, L. (1998). Edzard Schapers Wiederkehr nach Estland. Baltica (4−5).. Winter.
4.2.
1998
Lukas, L.; Sommerhage, C.; Undusk, J.; Salo, V.(Koost.) (1998). Ka meie oleme Euroopa! /Auch wir sind Europa! Edzard Schaper 1908-1984. Tartu: Tartu University Press.
6.6.
1998
Lukas, L. (1998). Skandaalilembene Thomas Bernhard ehk Ühiskond viskab selle kes tema vastu viskub välja. .
1.3.
1997
Lukas, L. (1997). Võõra motiiv baltisaksa kirjanduses. Akadeemia, 11, 2322−2349.
6.3.
1997
Lukas, L. (1997). Die zum Roman gemachten Memoiren von Jaan Kross (retsensioon: Jaan Kross, Mesmeri ring, 1995). Estonia : Zeitschrift für estnische Literatur und Kultur, 1, 58−62.
6.7.
1997
Jaspers, K.; Läänemets, K. (1997). Aja vaimne situatsioon. Tartu: Ilmamaa.
1.2.
1996
Lukas, L. (1996). Grenzland. Ein estnisches Leitmotiv im Werk Edzard Schapers. Interlitteraria, 1, 126−144.
1.3.
1996
Lukas, L. (1996). Luuletaja ida ja lääne vahel. Akadeemia, 6, 1193−1201.
6.6.
1996
Lukas, L. (1996). Edzard Schapers verk. Baltisk revy, 112−116.
6.7.
1996
Schaper, Edzard; Lukas, Liina (1996). Maailma lõpp Hiiumaal. Tallinn: Perioodika.
13.03.2020

Otsi projekti

  • {{item.Name}}
Asutus on projekti finantseerija   Asutus on projekti teostaja  
  • {{searchListItem.Name}}
Kõik   Tavaprojektid   Ülemprojektid   Alamprojektid  
Uus Frascati (2015)
Uus ja vana Frascati (otsing uue järgi väljastab ka seotud vanad)
Kõik
Käimasolevad
Lõppenud
Algus
Hajus
Täpne
Lihtotsing Tühjenda
  • Leitud 19 kirjet
ProgrammLiikNumberNimiProjekti algusProjekti lõppVastutav täitjaAsutusFinantseerijapoolne rahastamine
ETFETF7271"Kirjutavad naised": Naised eesti kirjandus-ja kultuuriloos 1880-192501.01.200731.12.2011Tiina Ann KirssTartu Ülikool, Filosoofiateaduskond32 774,40 EUR
SFSF0230032s08Autogenees ja ülekanne: Moodsa kultuuri kujunemine Eestis01.01.200831.12.2013Jaan UnduskUnderi ja Tuglase Kirjanduskeskus807 463,99 EUR
EKKMEKKM09-179Balti kirjakultuuri ajalugu01.01.200931.12.2013Liina LukasUnderi ja Tuglase Kirjanduskeskus8 507,04 EUR
EKKMEKKM14-336Balti kirjakultuuri ajalugu II01.01.201431.12.2018Liina LukasTartu Ülikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, kultuuriteaduste instituut12 500,00 EUR
SFSF0242467s03Eesti identsusnarratiiv: Kultuuri ideoloogilised ja retoorilised mudelid01.01.200331.12.2007Jaan UnduskUnderi ja Tuglase Kirjanduskeskus310 386,93 EUR
SFSF0182140s02Eesti kirjandus ja maailmakirjandus intertekstuaalsuse paradigmas01.01.200231.12.2006Jüri TalvetTartu Ülikool, Filosoofiateaduskond124 499,89 EUR
IUTIUT20-1Eesti kirjandus võrdleva kirjandusuurimise paradigmas01.01.201431.12.2019Jüri TalvetTartu Ülikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, kultuuriteaduste instituut331 800,00 EUR
MUUSRERTKM/1Eesti vanema kirjanduse digitaalne tekstikorpus19.04.200501.12.2005Heiki EpnerTartu Ülikool12 782,33 EUR
MUUSRERTKM/3Eesti vanema kirjanduse digitaalse tekstikorpuse loomine05.12.200630.09.2007Liina LukasTartu Ülikool6 391,16 EUR
MUUSRERTKM/2Eesti vanema kirjanduse digitaalse tekstikorpuse loomine04.04.200630.01.2007Liina LukasTartu Ülikool6 391,16 EUR
ETFETF7439Eesti vanema kirjanduse uurimis- ja võrguprojekt EEVA01.01.200831.12.2011Liina LukasTartu Ülikool, Tartu Ülikooli Raamatukogu80 989,04 EUR
TKSHVHV16145T (TK145)Eesti-uuringute tippkeskus (TK145)01.03.201601.03.2023Liina LukasTartu Ülikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, kultuuriteaduste instituut1 581 787,32 EUR
SFSF0180040s08Ideede ja teooriate levik ja retseptsioon Baltimaades Rootsi ja Vene võimuperioodil (17. saj. -20. saj. algus)01.01.200831.12.2013Pärtel PiirimäeTartu Ülikool, Tartu Ülikooli Raamatukogu462 944,79 EUR
EKRMEKRM05-52III rahvusvaheline baltisaksa kirjakultuuri sümpoosion 1840. aastate nonkonformistid: VictorHehn{1813-1890)ja Friedrich Robert Faehlmann (1798-1850)01.01.200531.12.2005Liina LukasUnderi ja Tuglase Kirjanduskeskus1 917,35 EUR
SFSF0180040s07Maailmakirjandus eesti kultuuris. Eesti kirjandus maailmakirjanduses (ajalooline ja kaasaegne paradigma)01.01.200731.12.2012Jüri TalvetTartu Ülikool, Filosoofiateaduskond270 567,97 EUR
IUTIUT28-1Põimunud kirjanduslood: Eesti kirjakultuuri diskursiivne ajalugu01.01.201431.12.2019Jaan UnduskUnderi ja Tuglase Kirjanduskeskus889 200,00 EUR
ETFETF9178The Research and Web Project of Baltic Literary Culture - EEVA01.01.201231.12.2015Liina LukasTartu Ülikool, Tartu Ülikooli Raamatukogu40 800,00 EUR
1.2.2.1.16.2.DHVLC16465M Valgustuse mediaalsed praktikad01.09.201631.08.2019Liina LukasTartu Ülikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, maailma keelte ja kultuuride kolledž63 120,00 EUR
EKRMEKRM06-75Ülevaateteose ”Baltisaksa kirjandus 1890-1918” väljaandmine01.01.200631.12.2006Liina LukasUnderi ja Tuglase Kirjanduskeskus1 917,35 EUR