Irina Avramets

12.05.1953
737 6154
irina.avramets@ut.ee
Sünniaeg: 12.05.1953. Eesti Vabariigi kodanik.
Lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli 1979, 1992. aastast slaavi filoloogia magister, 1996-2001: õpingud semiootika ja kulturoloogia doktoriõppes, 2001. aastast filosoofiadoktor (semiootika ja kulturoloogia).
Emakeel – vene keel, aktiivselt – eesti keel, passiivselt – inglise, prantsuse ja läti keeled.

Teenistuskäik

 
 
Teadusorganisatsiooniline ja -administratiivne tegevus
1998−...    Eesti Semiootika Seltsi liige
1998−...    Sign Systems Studies (toimetuskollegiumi liige)
1994−...    Semiootika osakonna nõukogu liige (sekretär 1994 - 1998)

Kvalifikatsioon

 
 
Teadustöö põhisuunad
VALDKOND: 2. Ühiskonnateadused ja kultuur; 2.4. Kultuuriuuringud; PÕHISUUND: semiootika, kirjandusteadus, filosoofia

Publikatsioonid

Klass
Aasta
Publikatsioon
 
4.2.
2008
3.2.
2007
3.2.
2005
5.2.
2004
2.3.
2001
1.2.
2000
1.3.
2000
3.2.
2000

Irina Avramets

12.05.1953
737 6154
irina.avramets@ut.ee

Career

Institution and position
01.09.2003–31.08.2007    University of Tartu, Faculty of Philosophy, Institute of Philosophy and Semiotics, Lecturer (0,50)
1992–2003    University of Tartu, Faculty of Philosophy, Lecturer (1,00)
01.01.1979–31.12.1992    University of Tartu, Faculty of Philology, Department of Russian Literature; Lecturer

Qualifications

Publications

Category
Year
Publication
 
4.1.
2014
3.2.
2013
1.2.
2011
3.2.
2010
4.1.
2010
4.2.
2008
3.2.
2007
3.2.
2005
5.2.
2004
2.3.
2001
1.2.
2000
1.3.
2000
3.2.
2000
  • Leitud 1 kirjet
ProgrammNumberNimiProjekti algusProjekti lõppVastutav täitjaAsutusRahastamine kokku
IUTIUT2-44Enesekirjeldusmehhanismide semiootiline modelleerimine: teooria ja rakendused01.01.201331.12.2018Kalevi KullTartu Ülikool, humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, Filosoofia ja semiootika instituut765 000,00 EUR
  • Leitud 13 kirjet
PublikatsioonKlassifikaatorFail
(2014). Culture within Culture. Russian Literature (19th Century) in Contexts of Cultural Dynamics Текст в тексте — Культура в культуре. Русская литература (19 век) в контекстах динамики культуры. Budapest-Tartu: L'Harmattan.4.1.
Avramets, I. (2013). Новелла Достоевского "Попрошайка". Stepaništševa, Tatjana. Statji na sluchai. Sbornik k 50-letiju R. Leibova (1−8). Ruthenia.3.2.
Avramets, Irina; Salupere, Silvi. (2011). In memoriam Alexander Moiseevich Piatigorsky. In: Kalevi Kull, Kati Lindstrom, Mihhail Lotman, Timo Maran, Silvi Salupere, Peeter Torop (_EditorsAbbr). Sign Systems Studies (383−387). Tartu: Tartu University Press. (Sign Systems Studies).1.2.
Avramets, Irina; Salupere, Silvi (2010). Aleksandr Pjatigorski (In memoriam). Acta Semiotica Estica (310−313). Tartu: TÜ Kirjastus. (Acta Semiotica Estica; 7).3.2.
Kroo, Katalin; Avramets, Irina (Eds.) (2010). In Honour of Peeter Torop 60. Budapest-Tartu: Eötvös Loránd University.4.1.
Kroo, K.; Torop, P.; Avramets, I. (Eds.) (2008). Russian Text (19th Century) and Antiguity. Budapest-Tartu: L'Harmattan.4.2.
Avramets, I. (2007). "Malenkij geroj" Dostojevskogo: intertekstualnõj analiz. . POETICA~D: Poetika Dostojevskogo. Statji i zametki (22−29). Riga: Riga, Latvia University.3.2.
Avramets, I. (2005). Разрешение парадокса: новелла Достоевского “Честный вор”. . Tартуские тетради (212−217). Moskva: O.G.I..3.2.
(2004). Types of Cultural Typology: Functional vs Structural Typology and Subsystem vs Whole-system Typology in Lotman’s Cultural Semiotic Studies. In: — Signs of the Signs of the World (Intertextuality & Globalization). International Association of Semiotic Studies 8th Congress. Abstracts, Wien, 2004. (80−81). Wien.5.2.
Аврамец, Ирина (2001). Поэтика новеллы Достоевского. (Doktoritöö, Tartu Ülikool). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.2.3.
Avramets, I. (2000). Жанровая дефиниция произведений Достоевского. Sign Systems Studies, 28, 199−216.1.2.
Avramets, Irina (2000). Mythological motifs in F. M. Dostoevskij's story The Landlady. European Journal for Semiotic Studies, 193−204.1.3.
(2000). Литературный контекст новеллы Достоевского 1840-х годов. . Переломные периоды в русской литературе и культуре (131−146). Helsinki: Helsingi Ülikool. (Studia Russica Helsingiensia et Tartuensia; Slavica Helsingiensia; 7; 20).3.2.