Meeli Sedrik

7.10.1968
meelisedrik@hot.ee

Teenistuskäik

Töökohad ja ametid
2013–...    Eesti Keele Instituut, vanemleksikograaf (1,00)
2008–2013    Eesti Keele Instituut, leksikograaf (1,00)
2003–2008    Eesti Keele Instituut, Teadur (1,00)
2000–2003    Eesti Õiguskeele Keskus, keeletoimetaja (1,00)
2000–2002    Tartu Ülikooli eesti keele õppetool ja germaani-romaani filoloogia osakond, õppeülesande täitja (0,20)
1999–2000    Tartu Ülikooli eesti keele õppetool, erakorraline lektor (0,50)
1996–1997    Tartu Ülikooli eesti keele õppetool, erakorraline lektor (0,50)
1995–1996    Tartu Ülikooli eesti keele õppetool, erakorraline assistent (0,50)
1995–1995    Turu ülikool, õppeülesande täitja (0,20)
1994–1994    Tartu Ülikooli eesti keele õppetool, õppeülesande täitja (0,50)
 
 
Haridustee
1994–...    filosoofiamagister eesti keele alal (magistritöö “Hiiu murrakute ja Edela-Soome murrete ühissõnavarast”)
1997–1998    Uppsala ülikool
1995–1995    Turu ülikool
1994–1999    Tartu Ülikooli eesti filoloogia osakonna doktoriõpe
1993–1993    Turu ülikool
1992–1994    Tartu Ülikooli eesti filoloogia osakonna magistriõpe
1987–1992    Tartu Ülikool, eesti keel ja kirjandus, cum laude; eesti keele ja kirjanduse õpetaja
 
 
Teadusorganisatsiooniline ja -administratiivne tegevus
Emakeele Seltsi liige
1995−1997    Emakeele Seltsi keeletoimkonna liige

Kvalifikatsioon

 
 
Teadustöö põhisuunad
VALDKOND: 2. Ühiskonnateadused ja kultuur; 2.6. Filoloogia ja lingvistika
 
 
Lisainfo
filosoofiamagister eesti keele alal,
Tartu Ülikool, 1994
Ettekanded rahvusvahelistel konverentsidel
2016
EKI sügisseminar „Soome-ugri keelte sõnavara ja etümoloogia“, Haapsalu, 28.–29.11.2016. Ettekanne „paa, pop(p)a ja pibi“.
2015
Rahvusvaheline konverents „Soome-ugri keeled ajas ja ruumis“, Tartu, Tartu Ülikool, 01.–03.02.2015. Ettekanne „Juuksed, naise uhkuse kroon. krunn“
2014
International Scientific Conference „Modern language and modernity in language“, 20.–21.02.2014, Riia. Ettekanne (koos Iris Metsmägiga) „The Estonian Etymological Dictionary as a task for modern lexicography“.
2013
1) Rahvusvaheline konverents „Planning Non-existent Dictionaries“, 07.–08.10.2013, Portugal, Lissaboni ülikool. Ettekanne (koos Iris Metsmägiga) „A new edition of the Estonian Etymological dictionary: changes, extensions, practical solutions“.
2) Rahvusvaheline konverents „Uralic 2013. Uralic and Indo-European Language Contacts“ 21.11.2013 Tallinn, Eesti Keele Instituut. Ettekanne (koos Iris Metsmägi ja Vilja Ojaga) „Different loan sources as a reason for variability of dialect words“.

Publikatsioonid

Klass
Aasta
Publikatsioon
 
1.1.
2017
6.3.
2017
1.1.
2016
6.3.
2016
6.4.
2016
3.2.
2015
3.3.
2015
1.1.
2014
1.2.
2014
4.1.
2014
1.1.
2013
1.1.
2013
3.3.
2012
1.2.
2010
3.2.
2009
3.2.
2008
1.2.
2006
1.2.
2000
5.2.
2000
3.4.
1999
3.4.
1997
3.4.
1995
3.4.
1994

Meeli Sedrik

Career

Institution and occupation
2013–...    Institute of the Estonian Language, senior lexicographer (1,00)
2008–2013    Institute of the Estonian Language, lexicographer (1,00)
2003–2008    Institute of the Estonian Language, Researcher (1,00)
2000–2003    Estonian Legal Translation Centre, Linguistic Reviser (1,00)
2000–2002    University of Tartu, Chair of Estonian Language, Department of Germanic and Romance Languages and Literatures, Lecturer on an hourly basis (0,20)
1999–2000    University of Tartu, Chair of Estonian Language, Appointed Lecturer (0,50)
1996–1997    University of Tartu, Chair of Estonian Language, Appointed Lecturer (0,50)
1995–1996    University of Tartu, Chair of Estonian Language, Appointed Assistant (0,50)
1995–1995    University of Turku, teacher on an hourly basis (0,20)
1994–1994    University of Tartu, Chair of Estonian Language, teacher on an hourly basis (0,50)
 
 
Education
1994–...    University of Tartu, Master of Philosophy in the field of Estonian language (Master's thesis "About common vocabulary of Estonian Hiiumaa dialects and Finnish southwestern dialects")
1997–1998    Uppsala University
1995–1995    University of Turku
1994–1999    University of Tartu, doctoral studies
1993–1993    University of Turku
1992–1994    University of Tartu, Master's studies
1987–1992    University of Tartu, Estonian language and literature, cum laude; teacher of Estonian language and literature

Qualifications

 
 
Field of research
FIELD OF RESEARCH: 2. Culture and Society; 2.6. Philology and Linguistics
 
 
Additional information
Master of Philosophy in the field of Estonian language,
University of Tartu, 1994
Presentations
2015
International Conference „Finno-Ugric Languages in Time and Space“, Tartu Ülikool 01.–03.02.2015, „Juuksed, naise uhkuse kroon. krunn [Hair, the crown of a woman pride. krunn]“.
2014
International Scientific Conference „Modern language and modernity in language“, 20.–21.02.2014, Riga. (With Iris Metsmägi) „The Estonian Etymological Dictionary as a task for modern lexicography“.
2013
1) International Conference „Planning Non-existent Dictionaries“, 7.–8.10.2013 Portugal, University of Lisboa. (With Iris Metsmägi) „A new edition of the Estonian Etymological dictionary: changes, extensions, practical solutions“.
2) International Conference „Uralic 2013. Uralic and Indo-European Language Contacts“ 21.11.2013 Tallinn, The Institute of the Estonian Language. (With Iris Metsmägi and Vilja Oja) „Different loan sources as a reason for variability of dialect words“.
  • Leitud 2 kirjet
ProgrammNumberNimiProjekti algusProjekti lõppVastutav täitjaAsutusRahastamine kokku
EKRMEKRM04-20Eesti keele etümoloogiline sõnaraamat01.01.200431.12.2007Sven-Erik SoosaarEesti Keele Instituut60 716,06 EUR
SFSF0052487s03Eesti keele geograafiline ja diakrooniline teisenemine01.01.200331.12.2007Kristiina RossEesti Keele Instituut463 410,57 EUR
  • Leitud 25 kirjet
PublikatsioonKlassifikaatorFail
Sedrik, Meeli (2017).

Paa(-paa), pibi, poppa ja (h)äbä

. Emakeele Seltsi aastaraamat, 62 (2016), 223−243.
1.1.
Sedrik, Meeli (2017). Laste- ja hoidjakeele sõnade päritolust. Oma Keel, 1, 11−16.6.3.
Sedrik, Meeli (2016).

Juuksed, naise uhkuse kroon. Krunn

. Emakeele Seltsi aastaraamat, 61 (2015), 187−206.
1.1.
Metsmägi, Iris; Sedrik, Meeli (2016). Kust on pärit eesti keele tüved? Postimees 29. oktoober 2016 (4−4).6.3.
Kokla, Järvi (2016). Hiiu keele raamand. Kärdla: MTÜ Hiiu Öko.6.4.
Kokla, Järvi; Sedrik, Meeli (2015). Hiiu keel. Hiiumaa. Loodus. Aeg. Inimene (837−850).. Kärdla: Hiiumaa Teabekapital.3.2.
Kokla, Paul (2015). Hiiu sõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.3-00-0000-0000-0000-05B51L.3.3.
Kokla, Paul (2015). Hiiu sõnaraamat (veebiversioon). 10.15155/3-00-0000-0000-0000-05B51L.3.3.
Sedrik, Meeli (2014). Veel ühest kannikesesinisest. Emakeele Seltsi aastaraamat, 59, 229−243.1.1.
Metsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Oja, Vilja (2014). Different loan sources as a reason for variability in some Estonian dialect words. Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri / Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 5 (2), 51−70.dx.doi.org/10.12697/jeful.2014.5.2.03.1.2.
Metsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Uusküla, Mari (2014). Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics. Vol 5, No 2 (2014): Special issue "Uralic and Indo-European language contacts". In: Iris Metsmägi; Meeli Sedrik; Mari Uusküla (Ed.). Special issue "Uralic and Indo-European language contacts".. Tartu University Press.4.1.
Metsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik (2013). Eesti kirjakeele tüvevara päritolu arvudes. Keel ja Kirjandus, 5, 313−332.1.1.
Sedrik, Meeli (2013). Tips. Emakeele Seltsi aastaraamat (225−232). Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus.1.1.
Metsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik (2012). Eesti etümoloogiasõnaraamat (veebiversioon). 10.15155/3-00-0000-0000-0000-05770L.3.3.
Metsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik (2012). Eesti etümoloogiasõnaraamat [Estonian etymological dictionary]. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.3.3.
Metsmägi, Iris; Sedrik, Meeli (2010). Eesti etümoloogiasõnaraamatust. Keel ja Kirjandus, LIII (6), 430−436.1.2.
Sedrik, Meeli (2009). Vaat, kus karnak! Marja Kallasmaa, Vilja Oja. Kodukeel ja keele kodu / Home language and the home of a language (195−204).. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. (Eesti Keele Instituudi Toimetised; 13).3.2.
Sedrik, Meeli (2008). Eesti keel Euroopa Liidu tekstides. Katrin Hallik, Katre Kasemets. Euroopa Liidu keel kui meie ühine keel (37−54).. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.3.2.
Sedrik, Meeli (2006). reimand. Emakeele Seltsi aastaraamat, 51, 130−137.1.2.
Sedrik, Meeli (2000). Trintsid. Emakeele Seltsi aastaraamat, 44–45, 67−71.1.2.
Sedrik, Meeli (2000). Swedish loanwords of Hiiumaa subdialects. Nurk, Anu; Palo, Triinu; Seilenthal, Tõnu. Congressus nonus internationalis fenno-ugristarum: 7.-13.8.2000 Tartu. Pars II, Summaria acroasium in sectionibus et symposiis factarum. Linguistica (253−253).Congressus nonus internationalis fenno-ugristarum, 7.-13.8.2000 Tartu. Tartu.5.2.
Sedrik, Meeli (1999). Hiiu murrakute kontaktidest eestirootsi murretega. Taustast. Õdagumeresoomõ veeremaaq. Läänemeresoome perifeeriad. Toim. Karl Pajusalu ja Tõnu Tender, 6. Võro, 140-151.3.4.
Sedrik, Meeli (1997). Swedish loanwords common to Estonian Hiiumaa dialects and south-western Finnish dialects. Finnisch-Ugrische Sprachen in Kontakt: Vorträge des Symposiums aus Anlass des 30-jährigen Bestehens der Finnougristik an der RijksUniversiteit Groningen. 21.–23. November 1996. Maastricht, 201−207.3.4.
Sedrik, Meeli (1995). Hiidenmaan murteiden sanasto: yhteydet Itämeren alueen kieliin. Itämerensuomalainen kulttuurialue. The Fenno-Baltic Cultural Area, 19: Congressus Octavus Internationalis Fenno-Ugristarum, Jyväskylä 12.8.1995. Helsinki, 98−106. (Castrenianumin toimitteita).3.4.
Sedrik, Meeli (1994). Hiiu murrakute ja soome murrete ühissõnavarast. Lähivertailuja 7, 44: Suomalais-virolainen kontrastiivinen seminaari Tammivalkamassa 5.–7.5.1993.. Turku, 103−127. (Turun yliopiston suomalaisen ja yleisen kielitieteen laitoksen julkaisuja).3.4.
  • Leitud 1 kirjet
PealkiriJuhendatavKraadJuhendajaKaitsmise staatusKaitsmise aastaAsutus
Keeletoimetamise magistrikava toimetamistööMaarja KasemamagistrikraadMeeli SedrikKaitstud2006Tallinna Ülikool