See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus

Ago Künnap

https://www.etis.ee/CV/Ago_Künnap/est
23.07.1941
ago.kunnap@ut.ee

Teenistuskäik

Töökohad ja ametid
01.09.2009–31.08.2012   
Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, Eesti ja üldkeeleteaduse instituut, vanemteadur (0,50)
01.09.2006–31.08.2009   
Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, Eesti ja üldkeeleteaduse instituut, erakorraline vanemteadur (1,00)
1992–2006   
Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, Professor (1,00)
1976–1992   
Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, Professor (1,00)
1968–1976   
Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, Eesti ja üldkeeleteaduse instituut, Soome-ugri osakond, Uurali keelte õppetool, Lektor (1,00)
 
 
Haridustee
1959–1965   
Tartu Ülikooli Filoloogiateaduskond, Soome-ugri keeled
1948–1959   
Tallinna 10. Keskkool
 
 
Teadusorganisatsiooniline ja -administratiivne tegevus
TÜ filoogiateaduskonna dekaan 1976-1984
TÜ filosoofiateaduskonna dekaani kt. 1993-1996
1976−2005   
TÜ nõukogu ja selle komisjonide, Filosoofiateaduskonna nõukogu liige, eesti ja soome-ugri keeleteaduskonna osakonna juhataja (kõik korduvalt)

Kvalifikatsioon

Teaduskraadid
Ago Künnap, doktorikraad, 1974, (juh) Paul Ariste (teaduslik konsultant), Sklonenie i sprjazhenie v samodijskih jazykah. (Sravnitel'no-istoricheskij analiz pervichnyh slovoizmenitel'nyh suffiksov), Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, Eesti ja üldkeeleteaduse instituut, Soome-ugri osakond, Uurali keelte õppetool.
 
 
Teaduspreemiad ja tunnustused
0, Ago Künnap, Ungari Vabariigi aukonsul, 1994-2005 Eesti Vabariigi Valgetähe V järk
 
 
Teadustöö põhisuunad
VALDKOND: 2. Ühiskonnateadused ja kultuur; 2.6. Filoloogia ja lingvistika; PÕHISUUND: Soome-ugri ja samojeedi keelte ajalooline morfoloogia, nende keelte suhted teiste keeltega
VALDKOND: 2. Ühiskonnateadused ja kultuur; 2.6. Filoloogia ja lingvistika; CERCS ERIALA: H350 Keeleteadus; PÕHISUUND: Uurali keelte ajalugu
 
 
Lisainfo
Filologiakandidaat, TÜ, 1969
PhD, Helsingi Ülikool, 1971
Filoloogiadoktor, TÜ, 1974

Juhendamisel väitekirjad

Juhendatud väitekirjad

Publikatsioonid

Klass
Aasta
Publikatsioon
 
3.2.
2012
Künnap, Ago (2012). Läänemeresoome, ugri ja samojeedi pronoomenitüvi *ekä. Fenno-Ugristica (16−18).. Tartu Ülikool.
3.2.
2012
Künnap, Ago (2012). Vene keele u-partitiivi moodustamise taustast. Fenno-Ugristica (14−15).. Tartu Ülikool.
3.2.
2012
Künnap, Ago (2012). Kokkuvõtlikult eesti keele ja eestlaste päritolust. Fenno-Ugristica, 31, 1−13.
1.2.
2011
Künnap, Ago (2011). Pod jakim jazykovym vlijaniem obrazovalsja russkij partitiv na -y? Slavica Tartuensis, IX, 121−123.
1.2.
2011
Künnap, Ago (2011). Uurali algkeele uusim ideestik populatsioonigeneetika andmete valguses. Keel ja Kirjandus, 7, 543−545.
3.2.
2011
Künnap, A. (2011). Use of the Uralic Possessive Suffixes in the Definite Function. In: Aktual'nye problemy obshchej teorii jazyka, perevoda i metodiki prepodavanija inostrannyh jazykov. Chast' 2 (87−90).. Moskva: Министерство образования.
3.2.
2011
Künnap, A. (2011). Linguistic Refuges in Europe and Linguistic Evidence. In: Aktual'nye problemy obshchej teorii jazyka, perevoda i metodiki prepodavanija inostrnnyh jazykov. Chast' 2 (22−25).. Moskva: Министерство образования.
3.2.
2011
Künnap, Ago (2011). Mõned tähelepanekud volga-permi keeltest. Fenno-Ugristica (14−18).. Tartu Ülikool.
3.2.
2011
Künnap, Ago (2011). Miscellanea Uralistica. In: Fenno-Ugristica (10−13).. Tartu University.
3.2.
2011
Künnap, Ago (2011). Lõunaeesti jmt. uurali keele 2. isiku eripärased keeldtüved. Fenno-Ugristica (7−9).. Tartu Ülikool.
3.2.
2011
Künnap, Ago (2011). About the Uralic negation. In: Fenno-Ugristica (4−6).. Tartu: Tartu University.
1.1.
2010
Künnap, Ago (2010). Gao Jingyi, Chinese Language and Languages of Northern Europe: Discoveries and Common Origins of Chinese, Uralic and Indo-European Languages, Bejing 2008. Linguistica Uralica, XLVI (3), 218−222.
1.1.
2010
Künnap, Ago (2010). In memoriam Ants-Michael Uesson. Linguistica Uralica, XLVI (3), 236−237.
1.1.
2010
Künnap, Ago (2010). Three North Samoyedic Prohibitive Auxiliaries. Linguistica Uralica, XLVI (2), 138−143.10.3176/lu.2010.2.04.
1.2.
2010
Künnap, Ago (2010). Ääremärkusi mõne läänemeresoome, volga ja permi areaalse ühisuse juurde. Keel ja Kirjandus, 5, 377−380.
1.2.
2010
Künnap, Ago (2010). Ants-Michael Uesson in memoriam. Keel ja Kirjandus, 7, 557−558.
1.3.
2010
Künnap, A. (2010). Eestlaste ja eesti keele päritolust: vahekokkuvõtteks. Keele rajad. Pühendusteos professor Helle Metslangi 60. sünnipäevaks (187−192).. Tartu: Tartu Ülikool.
3.2.
2010
Künnap, Ago (2010). Use of the Possessive Suffixes in the Non-personal Definite Function in Uralic and Altaic Languages. In: Fenno-Ugristica (21−23).. Tartu Ülikool.
3.2.
2010
Künnap, Ago (2010). Ülevaade läänemeresoome, volga ja permi keelte vahelistest erandlikest ühisustest. Fenno-Ugristica 29 (28−33).. Tartu Ülikool.
3.2.
2010
Künnap, Ago (2010). Uurali 3. isiku omandusliite oletatav mitteisikuline ainukasutus. Fenno-Ugristica 29 (24−27).. Tartu Ülikool.
3.2.
2010
Künnap, Ago (2010). On Some Uralic Negation Words. In: Fenno-Ugristica 29 (10−20).. Tartu Ülikool.
3.2.
2010
Künnap, Ago (2010). On Additional Data About the Origin of Estonian Population and Language. In: Fenno-Ugristica 29 (4−9).. Tartu Ülikool.
3.2.
2010
Künnap, Ago (2010). Some remarks about the uralic negation. In: Memorial 80th Anniversary Volume in Honour of Professor Petro Lyzanets (283−289).. Ungva´r: Patent. (Acta Hungarica; 19-20).
4.1.
2010
Künnap, Ago (2010). Fenno-Ugristica 29. Paadirahvas ja pororahvas. Boat People and Reindeer people. http://www.fl.ut.ee/84021: Tartu Ülikool.
5.2.
2010
Künnap, Ago (2010). Uralic Back-vocal Negation Words. III: Congressus XI. Internationalis Fenno-Ugristarum; Piliscsaba, Hungary; 9.-14.VIII 2010. Piliscsaba, 193−194.
1.1.
2009
Künnap, A. (2009). Use of the nominative of samoyedic substantives as instances of object and attribute. Linguistica Uralica, XLV (3), 119−126.
3.2.
2009
Künnap, A. (2009). Läänemeresoome keelte käändelõpu *-ń oletusest. Emakeele Seltsi aastaraamat (153−158).. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus.
3.2.
2009
Künnap, A. (2009). Läänemeresoome mitmuse gentiivist ja akusatiivist samojeedi andmete taustal. Fenno-Ugristica (77−82).. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
3.2.
2009
Künnap, A. (2009). The most novel ideas about the origin of proto-Uralic against the background of population genetics. In: Fenno-Ugristica (83−85).. Taru: Tartu University Press.
3.2.
2009
Künnap, A. (2009). Case forms of the partial direct object in Uralic languages. In: Eugen Helimski emlékkönyv (220−227).. Helmut Buske Verlag. (Finnisch-Ugrische Mitteilungen Band).
3.2.
2009
Künnap, A. (2009). In memoriam Paul Alvre. In: Fenno-Ugristica (5−8).. University of Tartu.
3.2.
2009
Künnap, A. (2009). A történeti nyelvészat és a magyar nyelv eredete. Angela Marcantonio va´alagott tanulma´anyai, Budapest 2006: HUN-idea Kiado´. 226 p. In: Fenno-Ugristica (93−98).. Tartu: University of Tartu.
3.2.
2009
Künnap, A.; Klesment, P. (2009). On the Nganasan verbal PV-markers. In: Navigare humanum est ... (103−110).. Budapest: Academia Kiadó. (Magyar Nemzeti Szervetese).
4.1.
2009
Künnap, A. (Toim.) (2009). Fenno-Ugristica 28. Läänemeresoome keeltest. In: Künnap, A. (_EditorsAbbr). .. Tartu: Tartu University Press. (Fenno-Ugristica; 28).
6.6.
2009
Künnap, A.; Klesment, P. (2009). A survey of studies on the perfect and pluperfect tenses in North Samoyedic languages. Macrolinguistics, 2, 164−172.
6.6.
2009
Künnap, A. (2009). Mõne läänemeresoome sufiksi taustast. Keel ja Kirjandus, 10, 785−787.
6.7.
2009
Künnap, A. (2009). Eesti keel koos teiste läänemeresoome keeltega ja germaani keeled Hiinast vaadatuna. Keel ja Kirjandus, 2009 (3), 148−150.
6.7.
2009
Künnap, A. (2009). Paul Alvre 3. I 1921 - 18. XI 2008. Keel ja Kirjandus, 2009 (1), 84−87.
1.1.
2008
Künnap, A. (2008). On the Finnic and Samoyedic Genitive and Accusative Plural. Linguistica Uralica, 43 (1), 34−40.
1.1.
2008
Künnap, A. (2008). On the 3rd Person Verbal Marker *-sV and the Definite Conjugation in Uralic Languages. Linguistica Uralica, XLIV (3), 178−197.10.3176/lu.2008.3.02.
1.2.
2008
Künnap, A. (2008). Läänemeresoome keelte mitmuse omastava päritolust. Keel ja Kirjandus, 4, 287−290.
1.3.
2008
Künnap, A. (2008). La linguistica storica e l'origine dell'ungherese. Rivista di Studi Ungheresi (115−119).. Rooma: Sovera.
1.3.
2008
Danilov, V.; Halling, T.; Künnap, A.; Petrov, V.; Tuvi, M.-L. (2008). Verbal Quasi-constructions in Uralic and Neighbouring Languages. In: Bereczki, A.; Cheperegi, M.; Klima, L. (_EditorsAbbr). Ünnepi i´ra´sok Havas Ferenc tiszteletére. Ura´lisztikai tanulma´nyok (147−153).. Budapest: ELTE BTK Finnugor Tanszék - Numi-Tórem Finnugor Alapi´tva´ny.
3.2.
2008
Künnap, Ago (2008). On Some Pecularities of the Volgaic-Permic Future and Imperative. In: Ünnepi i´ra´sok Bereczki Ga´bor tiszteletére (Uralisztikai Tanulma´nyok 19) (415−419).. Budapest: University of Budapest.
1.1.
2007
Künnap, A. (2007). Južnosel’kupskij slovar’ N. P. Grigorovskogo... Linguistica Uralica, XLIII (3), 230.
1.1.
2007
Künnap, A. (2007). E. Körtvély, Verb conjugation in Tundra Nenets (Studia Uralo-Altaica 46), Szeged 2005. 178 p. Linguistica Uralica, XLIII (3), 225−229.
1.1.
2007
Künnap, A. (2007). On the Uralic Verbal Personal (*)k-Markers. Linguistica Uralica, XLIII (2), 81−89.
1.2.
2007
Halling, T.; Künnap, A.; Tuvi, M.-L. (2007). Läänemeresoome keelte teeskluskonstruktsioonidest. Keel ja Kirjandus, 6, 486−488.
1.2.
2007
Künnap, A. (2007). “Lingvo-arheo-geneetika” keeleajaloos. Keel ja Kirjandus, 2, 152−155.
1.2.
2007
Künnap, A. (2007). Kas uurali algkodu asus Lääne-Siberis ja indo-euroopa oma Lõuna-Saksamaal? Keel ja Kirjandus, 9, 746−747.
1.2.
2007
Künnap, A. (2007). Veel läänemeresoome ja eesti eituspartiklite ei, ep, es päritolust. Keel ja Kirjandus, 12, 968−975.
1.2.
2007
Künnap, A. (2007). Angela Marcantonio ungari keeles. A történeti nyelvészet és a magyar nyelv eredete. Angela Marcantonio válogatott tanulmányai, Budapest, HUN-idea Kiadó, 2006. 226 lk. Keel ja Kirjandus, 8, 665−669.
1.3.
2007
Künnap, A. (2007). On the interdisciplinarity in the present-day historical Uralistics. Idnakar, 2, 10−15.
1.1.
2006
Künnap, A. (2006). On the Uralic (*) m-Accusative. Linguistica Uralica, 42 (3), 161−166.
2.2.
2006
Künnap, A. (2006). Historically Problematic Morphosyntactic Features in Uralic Languages. München: Lincom Europa.
3.2.
2006
Künnap, A. (2006). K problematike issledovanija malyh jazykov, osobenno ural'skih v Èstonii. Kjunnap, A.; Lefel'dt, V.; Kuznecova, S.N.. Mikrojazyki. Jazyki. Inter"jazyki (146−150).. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
1.1.
2005
Taagepera, R.; Künnap, A. (2005). Distances among Uralic and Other Northern Eurasian Languages. Linguistica Uralica, 41 (3), 161−181.
1.1.
2005
Kunnap, A. (2005). The western contact field of the Uralic languages. The Mankind Quarterly, 45 (3), 329−344.
3.1.
2005
Künnap, A. (2005). L'origin des langues samoyedes: approche linguistique et genetique. Fernandez-Vest, J.. Les langues ouraliennes aujourd'hui = The Uralic languages today (101−116).. Paris: Honoré Champion. (Bibliothèque de l'École des Hautes Études : Sciences historiques et philologiques; 340).
3.2.
2005
Künnap, A. (2005). About the Form of the Uralic Direct Object. In: Klesment, P. (_EditorsAbbr). Foneetika, grammatika ja leksika (100−109).. Tartu: Tartu Ülikool. (Fenno-Ugristica; 27).
6.7.
2005
Künnap, A. (2005). Kalevi Wiigi uus raamat soomlaste juurtest. Keel ja Kirjandus, 6, 509−511.
1.1.
2004
Künnap, A. (2004). About the Non-Personal Definite Function of the Uralic 3rd Person Possessive Suffix. Linguistica Uralica, 1, 1−4.
1.2.
2004
Künnap, A. (2004). Kuhu kadusid eesti keele omandusliited? Keel ja Kirjandus, 12, 882−887.
1.2.
2004
Künnap, A. (2004). On the Evidence of the verbal 3rd Person Suffix *-sV in Uralic. Linguistica Uralica, 2, 81−86.
6.7.
2004
Künnap, A. (2004). Huvitav ja kasulik raamat eesti sõnadest (Huno Rätsep. Sõnaloo raamat). Keel ja Kirjandus, 5, 391−393.
1.1.
2003
Künnap, A. (2003). A Few More Possible Traces of the Lost Language Chain of Nort- East Europe. Linguistica Uralica, XXXIX (3), 161 −165.
1.1.
2003
Klesment, P.; Kunnap, A.; Soosaar, SE.; Taagepera, R. (2003). Common phonetic and grammatical features of the Uralic languages and other languages in northern Eurasia. Journal of Indo-European Studies, 31, 363−389.
1.2.
2003
Künnap, A. (2003). Veel veidi kahtlasest k-st. Keel ja Kirjandus, 133−134.
1.3.
2003
Soosaar, S.; Klesment, P.; Künnap, A. (2003). Appearance of Some Supposed Proto- Uralic Structural Features in Current Uralic and Neighbouring non- Uralic Languages. Fenno-Ugristica, 25, 63−69.
3.2.
2003
Kriiska, A., Künnap, A.; Tvauri, A. (2003). On Estonian Antiquity and Estonian Archaeology. In: Klesment, P. (_EditorsAbbr). Intra- and Interlinguistic Common Features of Uralic Languages (70−79).. Tartu: Tartu Ülikool. (Fenno-Ugristica; 25).
3.2.
2003
Audova, I.; Amon, M.; Künnap, A. (2003). Uralic Linguistic Studies at the University of Tartu 1995-2000. In: Eurasian Studies Yearbook (62−71).. ss.
3.2.
2003
Künnap, A. (2003). Mihkel' Veske i substratnye pribaltisjsko- finskie toponimy Severnoj Rossii. Slavica Tartuensia V. 200 let russko- slavjanskoj filologii v Tartu (139−147).. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
3.2.
2003
Künnap, A. (2003). An Ancient Eastern Border of Finnic Languages. In: Piret Klesment (_EditorsAbbr). Uurali keelte intra- ja interlingvistilised ühisjooned (80−87).. Tartu: Tartu Ülikool. (Fenno-Ugristica).
3.3.
2003
Künnap, A. (2003). Sutrop, Urmas. The vocabulary of sense perception in Estonian. Structure and history, Frankfurt am Main 2002 (Oppuscula Fenno- Ugrica Gottingensia VIII). Linguistica Uralica, 3, 213−215.
3.3.
2003
Künnap, A. (2003). Marcantonio, Angela. The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics, Oxford- Boston 2002 (Publications of the Philological Society 35). Linguistica Uralica, 1, 55−57.
3.3.
2003
Künnap, A. (2003). Klumpp, Gerson. Konverbkonstruktionen im Kamassischen, Wiesbaden 2002 (Veröffentlichung des Societas Uralo- Altaica 58). Linguistica Uralica (152−153).. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus.
1.1.
2002
Künnap, A. (2002). On the Enets Evidential Suffixes. Linguistica Uralica, 2, 145−153.
1.2.
2002
Seilenthal, T.; Künnap, A. (2002). Péter Hajdu in memoriam. Keel ja Kirjandus, 12, 895−896.
1.2.
2002
Künnap, A. (2002). Eituspartiklid es ja ep küll, aga küsipartikkel es ja rõhupartikkel ep? Keel ja Kirjandus, 5, 368−368.
2.2.
2002
Künnap, Ago. (2002). Main Language Shifts in the Uralic Language Group. München: Lincom-Europa.
3.2.
2002
Künnap, A. (2002). Some Features of the Finno-Ugric Verbal Negation in the Volga Area. Volgan alueen kielikontaktit: Symposiumi; Turku; Finland; 16.-18.08.2001. Turku: Turun yliopisto, 35−39. (Turun yliopiston suomalaisen ja yleisen kielitieteen laitoksen julkaisuja; 70).
3.2.
2002
Künnap, A. (2002). On the Origin of the Initial Component (*)-n- of the Uralic Personal Suffixes. In: Piret Klesment (_EditorsAbbr). Keelekontaktidest keelevahetuseni (145−155).. Tartu: Tartu Ülikool. (Fenno-Ugristica; 24).
3.2.
2002
Künnap, A. (2002). Võimalikud keelevahetused uurali keelte rühmas. Piret Klesment (_EditorsAbbr). Keelekontaktidest keelevahetuseni (156−174).. Tartu: Tartu Ülikool. (Fenno-Ugristica).
3.2.
2002
Künnap, A. (2002). On the Critique of Traditionalists in Uralistics against the Innovative Trend. In: Piret Klesment (_EditorsAbbr). Keelekontaktidest keelevahetuseni (135−144).. Tartu: Tartu Ülikool. (Fenno-Ugristica).
3.2.
2002
Künnap, A. (2002). Kas uued laensõnad ohustavad eesti keele tulevikku? Emakeel ja teised keeled III. Tartu Ülikooli eesti keele võõrkeelena õppetooli toimetised (104−110).. Tartu: Tartu Ülikooli eesti keele võõrkeelena õppetool.
3.3.
2002
Künnap, A. (2002). Õigeusklike õudusunenägu. Angela Marcantonio. The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. Publication of the Philological Society 35. Oxford-Boston: Blackwell publishers. Keel ja Kirjandus, 7, 523−525.
3.3.
2002
Künnap, A. (2002). Eesti meeletajusõnavara luubi all. Urmas Sutrop. The vocabulary of sense perception in Estonian. Keel ja Kirjandus, 822−823.
3.4.
2002
Künnap, A. (2002). On the origin of Samoyed languages and on some more similarities between Samoyed and Finnic-Lapp (Saami) languages. The Roots of peoples and Languages of Northern Eurasia IV. Oulu 18.8.-20.8.2000, Oulu ( Historica Fenno-Ugrica). Oulu, 144−150.
3.5.
2002
Künnap, A. (2002). Divergentsiteooria ja konvergentsiteooria praegune jõukatsumine. Teoreetiline keeleteadus Eestis. TÜ üldkeeleteaduse õppetooli toimetised, 4. _EditorsAbbr Renate Pajusalu, Ilona Tragel, Tiit Hennoste, Haldur Õim. Tartu: TÜ üldkeeleteaduse õppetool, 141−145.

Ago Künnap

https://www.etis.ee/CV/Ago_Künnap/eng
23.07.1941
ago.kunnap@ut.ee

Career

Institution and occupation
01.09.2009–31.08.2012   
University of Tartu, Faculty of Philosophy, Institute of Estonian and General Linguistics, Senior Research Fellow (0,50)
01.09.2006–31.08.2009   
University of Tartu, Faculty of Philosophy, Institute of Estonian and General Linguistics, Senior Research Fellow extraordinarius (1,00)
1992–2006   
University of Tartu, Faculty of Philosophy, Professor (1,00)
1976–1992   
University of Tartu, Faculty of Philosophy, Professor (1,00)
1968–1976   
University of Tartu, Faculty of Philosophy, Institute of Estonian and General Linguistics, Department of Finno-Ugrian Studies, Chair of Uralic Languages, Lecturer (1,00)
 
 
Education
1959–1965   
Finno-Ugric languages, UT, 1965
1948–1959   
Tallinn 1o. Secondary School
 
 
R&D related managerial and administrative work
Dean of Faculty of Philology
Acting dean of Faculty of Philosophy

Qualifications

Academic degrees
Ago Künnap, Doctor's Degree, 1974, (sup) Paul Ariste (teaduslik konsultant), Sklonenie i sprjazhenie v samodijskih jazykah. (Sravnitel'no-istoricheskij analiz pervichnyh slovoizmenitel'nyh suffiksov) (Käänamine ja pööramine samojeedi keeltes. (Algsete muutesufiksite võrdlev-ajalooline analüs)), University of Tartu, Faculty of Philosophy, Institute of Estonian and General Linguistics, Department of Finno-Ugrian Studies, Chair of Uralic Languages.
 
 
Honours & awards
0, Ago Künnap, Honoray consul of Hungarian Republic, 1994-2005 White Star V of Estonian Republic
 
 
Field of research
FIELD OF RESEARCH: 2. Culture and Society; 2.6. Philology and Linguistics
FIELD OF RESEARCH: 2. Culture and Society; 2.6. Philology and Linguistics; CERCS SPECIALTY: H350 Linguistics ; SPECIALITY: History of Uralic Languages
 
 
Additional information
Candidate of philology, UT, 1969
PhD, Helsinki Universaity, 1971
Doctor of philology, UT, 1974

Dissertations under supervision

Supervised dissertations

Publications

Category
Year
Publication
 
3.2.
2012
Künnap, Ago (2012). Läänemeresoome, ugri ja samojeedi pronoomenitüvi *ekä. Fenno-Ugristica (16−18).. Tartu Ülikool.
3.2.
2012
Künnap, Ago (2012). Vene keele u-partitiivi moodustamise taustast. Fenno-Ugristica (14−15).. Tartu Ülikool.
3.2.
2012
Künnap, Ago (2012). Kokkuvõtlikult eesti keele ja eestlaste päritolust. Fenno-Ugristica, 31, 1−13.
1.2.
2011
Künnap, Ago (2011). Pod jakim jazykovym vlijaniem obrazovalsja russkij partitiv na -y? Slavica Tartuensis, IX, 121−123.
1.2.
2011
Künnap, Ago (2011). Uurali algkeele uusim ideestik populatsioonigeneetika andmete valguses. Keel ja Kirjandus, 7, 543−545.
3.2.
2011
Künnap, A. (2011). Use of the Uralic Possessive Suffixes in the Definite Function. In: Aktual'nye problemy obshchej teorii jazyka, perevoda i metodiki prepodavanija inostrannyh jazykov. Chast' 2 (87−90).. Moskva: Министерство образования.
3.2.
2011
Künnap, A. (2011). Linguistic Refuges in Europe and Linguistic Evidence. In: Aktual'nye problemy obshchej teorii jazyka, perevoda i metodiki prepodavanija inostrnnyh jazykov. Chast' 2 (22−25).. Moskva: Министерство образования.
3.2.
2011
Künnap, Ago (2011). Mõned tähelepanekud volga-permi keeltest. Fenno-Ugristica (14−18).. Tartu Ülikool.
3.2.
2011
Künnap, Ago (2011). Miscellanea Uralistica. In: Fenno-Ugristica (10−13).. Tartu University.
3.2.
2011
Künnap, Ago (2011). Lõunaeesti jmt. uurali keele 2. isiku eripärased keeldtüved. Fenno-Ugristica (7−9).. Tartu Ülikool.
3.2.
2011
Künnap, Ago (2011). About the Uralic negation. In: Fenno-Ugristica (4−6).. Tartu: Tartu University.
1.1.
2010
Künnap, Ago (2010). Gao Jingyi, Chinese Language and Languages of Northern Europe: Discoveries and Common Origins of Chinese, Uralic and Indo-European Languages, Bejing 2008. Linguistica Uralica, XLVI (3), 218−222.
1.1.
2010
Künnap, Ago (2010). In memoriam Ants-Michael Uesson. Linguistica Uralica, XLVI (3), 236−237.
1.1.
2010
Künnap, Ago (2010). Three North Samoyedic Prohibitive Auxiliaries. Linguistica Uralica, XLVI (2), 138−143.10.3176/lu.2010.2.04.
1.2.
2010
Künnap, Ago (2010). Ääremärkusi mõne läänemeresoome, volga ja permi areaalse ühisuse juurde. Keel ja Kirjandus, 5, 377−380.
1.2.
2010
Künnap, Ago (2010). Ants-Michael Uesson in memoriam. Keel ja Kirjandus, 7, 557−558.
1.3.
2010
Künnap, A. (2010). Eestlaste ja eesti keele päritolust: vahekokkuvõtteks. Keele rajad. Pühendusteos professor Helle Metslangi 60. sünnipäevaks (187−192).. Tartu: Tartu Ülikool.
3.2.
2010
Künnap, Ago (2010). Use of the Possessive Suffixes in the Non-personal Definite Function in Uralic and Altaic Languages. In: Fenno-Ugristica (21−23).. Tartu Ülikool.
3.2.
2010
Künnap, Ago (2010). Ülevaade läänemeresoome, volga ja permi keelte vahelistest erandlikest ühisustest. Fenno-Ugristica 29 (28−33).. Tartu Ülikool.
3.2.
2010
Künnap, Ago (2010). Uurali 3. isiku omandusliite oletatav mitteisikuline ainukasutus. Fenno-Ugristica 29 (24−27).. Tartu Ülikool.
3.2.
2010
Künnap, Ago (2010). On Some Uralic Negation Words. In: Fenno-Ugristica 29 (10−20).. Tartu Ülikool.
3.2.
2010
Künnap, Ago (2010). On Additional Data About the Origin of Estonian Population and Language. In: Fenno-Ugristica 29 (4−9).. Tartu Ülikool.
3.2.
2010
Künnap, Ago (2010). Some remarks about the uralic negation. In: Memorial 80th Anniversary Volume in Honour of Professor Petro Lyzanets (283−289).. Ungva´r: Patent. (Acta Hungarica; 19-20).
4.1.
2010
Künnap, Ago (2010). Fenno-Ugristica 29. Paadirahvas ja pororahvas. Boat People and Reindeer people. http://www.fl.ut.ee/84021: Tartu Ülikool.
5.2.
2010
Künnap, Ago (2010). Uralic Back-vocal Negation Words. III: Congressus XI. Internationalis Fenno-Ugristarum; Piliscsaba, Hungary; 9.-14.VIII 2010. Piliscsaba, 193−194.
1.1.
2009
Künnap, A. (2009). Use of the nominative of samoyedic substantives as instances of object and attribute. Linguistica Uralica, XLV (3), 119−126.
3.2.
2009
Künnap, A. (2009). Läänemeresoome keelte käändelõpu *-ń oletusest. Emakeele Seltsi aastaraamat (153−158).. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus.
3.2.
2009
Künnap, A. (2009). Läänemeresoome mitmuse gentiivist ja akusatiivist samojeedi andmete taustal. Fenno-Ugristica (77−82).. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
3.2.
2009
Künnap, A. (2009). The most novel ideas about the origin of proto-Uralic against the background of population genetics. In: Fenno-Ugristica (83−85).. Taru: Tartu University Press.
3.2.
2009
Künnap, A. (2009). Case forms of the partial direct object in Uralic languages. In: Eugen Helimski emlékkönyv (220−227).. Helmut Buske Verlag. (Finnisch-Ugrische Mitteilungen Band).
3.2.
2009
Künnap, A. (2009). In memoriam Paul Alvre. In: Fenno-Ugristica (5−8).. University of Tartu.
3.2.
2009
Künnap, A. (2009). A történeti nyelvészat és a magyar nyelv eredete. Angela Marcantonio va´alagott tanulma´anyai, Budapest 2006: HUN-idea Kiado´. 226 p. In: Fenno-Ugristica (93−98).. Tartu: University of Tartu.
3.2.
2009
Künnap, A.; Klesment, P. (2009). On the Nganasan verbal PV-markers. In: Navigare humanum est ... (103−110).. Budapest: Academia Kiadó. (Magyar Nemzeti Szervetese).
4.1.
2009
Künnap, A. (Toim.) (2009). Fenno-Ugristica 28. Läänemeresoome keeltest. In: Künnap, A. (_EditorsAbbr). .. Tartu: Tartu University Press. (Fenno-Ugristica; 28).
6.6.
2009
Künnap, A.; Klesment, P. (2009). A survey of studies on the perfect and pluperfect tenses in North Samoyedic languages. Macrolinguistics, 2, 164−172.
6.6.
2009
Künnap, A. (2009). Mõne läänemeresoome sufiksi taustast. Keel ja Kirjandus, 10, 785−787.
6.7.
2009
Künnap, A. (2009). Eesti keel koos teiste läänemeresoome keeltega ja germaani keeled Hiinast vaadatuna. Keel ja Kirjandus, 2009 (3), 148−150.
6.7.
2009
Künnap, A. (2009). Paul Alvre 3. I 1921 - 18. XI 2008. Keel ja Kirjandus, 2009 (1), 84−87.
1.1.
2008
Künnap, A. (2008). On the Finnic and Samoyedic Genitive and Accusative Plural. Linguistica Uralica, 43 (1), 34−40.
1.1.
2008
Künnap, A. (2008). On the 3rd Person Verbal Marker *-sV and the Definite Conjugation in Uralic Languages. Linguistica Uralica, XLIV (3), 178−197.10.3176/lu.2008.3.02.
1.2.
2008
Künnap, A. (2008). Läänemeresoome keelte mitmuse omastava päritolust. Keel ja Kirjandus, 4, 287−290.
1.3.
2008
Künnap, A. (2008). La linguistica storica e l'origine dell'ungherese. Rivista di Studi Ungheresi (115−119).. Rooma: Sovera.
1.3.
2008
Danilov, V.; Halling, T.; Künnap, A.; Petrov, V.; Tuvi, M.-L. (2008). Verbal Quasi-constructions in Uralic and Neighbouring Languages. In: Bereczki, A.; Cheperegi, M.; Klima, L. (_EditorsAbbr). Ünnepi i´ra´sok Havas Ferenc tiszteletére. Ura´lisztikai tanulma´nyok (147−153).. Budapest: ELTE BTK Finnugor Tanszék - Numi-Tórem Finnugor Alapi´tva´ny.
3.2.
2008
Künnap, Ago (2008). On Some Pecularities of the Volgaic-Permic Future and Imperative. In: Ünnepi i´ra´sok Bereczki Ga´bor tiszteletére (Uralisztikai Tanulma´nyok 19) (415−419).. Budapest: University of Budapest.
1.1.
2007
Künnap, A. (2007). Južnosel’kupskij slovar’ N. P. Grigorovskogo... Linguistica Uralica, XLIII (3), 230.
1.1.
2007
Künnap, A. (2007). E. Körtvély, Verb conjugation in Tundra Nenets (Studia Uralo-Altaica 46), Szeged 2005. 178 p. Linguistica Uralica, XLIII (3), 225−229.
1.1.
2007
Künnap, A. (2007). On the Uralic Verbal Personal (*)k-Markers. Linguistica Uralica, XLIII (2), 81−89.
1.2.
2007
Halling, T.; Künnap, A.; Tuvi, M.-L. (2007). Läänemeresoome keelte teeskluskonstruktsioonidest. Keel ja Kirjandus, 6, 486−488.
1.2.
2007
Künnap, A. (2007). “Lingvo-arheo-geneetika” keeleajaloos. Keel ja Kirjandus, 2, 152−155.
1.2.
2007
Künnap, A. (2007). Kas uurali algkodu asus Lääne-Siberis ja indo-euroopa oma Lõuna-Saksamaal? Keel ja Kirjandus, 9, 746−747.
1.2.
2007
Künnap, A. (2007). Veel läänemeresoome ja eesti eituspartiklite ei, ep, es päritolust. Keel ja Kirjandus, 12, 968−975.
1.2.
2007
Künnap, A. (2007). Angela Marcantonio ungari keeles. A történeti nyelvészet és a magyar nyelv eredete. Angela Marcantonio válogatott tanulmányai, Budapest, HUN-idea Kiadó, 2006. 226 lk. Keel ja Kirjandus, 8, 665−669.
1.3.
2007
Künnap, A. (2007). On the interdisciplinarity in the present-day historical Uralistics. Idnakar, 2, 10−15.
1.1.
2006
Künnap, A. (2006). On the Uralic (*) m-Accusative. Linguistica Uralica, 42 (3), 161−166.
2.2.
2006
Künnap, A. (2006). Historically Problematic Morphosyntactic Features in Uralic Languages. München: Lincom Europa.
3.2.
2006
Künnap, A. (2006). K problematike issledovanija malyh jazykov, osobenno ural'skih v Èstonii. Kjunnap, A.; Lefel'dt, V.; Kuznecova, S.N.. Mikrojazyki. Jazyki. Inter"jazyki (146−150).. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
1.1.
2005
Taagepera, R.; Künnap, A. (2005). Distances among Uralic and Other Northern Eurasian Languages. Linguistica Uralica, 41 (3), 161−181.
1.1.
2005
Kunnap, A. (2005). The western contact field of the Uralic languages. The Mankind Quarterly, 45 (3), 329−344.
3.1.
2005
Künnap, A. (2005). L'origin des langues samoyedes: approche linguistique et genetique. Fernandez-Vest, J.. Les langues ouraliennes aujourd'hui = The Uralic languages today (101−116).. Paris: Honoré Champion. (Bibliothèque de l'École des Hautes Études : Sciences historiques et philologiques; 340).
3.2.
2005
Künnap, A. (2005). About the Form of the Uralic Direct Object. In: Klesment, P. (_EditorsAbbr). Foneetika, grammatika ja leksika (100−109).. Tartu: Tartu Ülikool. (Fenno-Ugristica; 27).
6.7.
2005
Künnap, A. (2005). Kalevi Wiigi uus raamat soomlaste juurtest. Keel ja Kirjandus, 6, 509−511.
1.1.
2004
Künnap, A. (2004). About the Non-Personal Definite Function of the Uralic 3rd Person Possessive Suffix. Linguistica Uralica, 1, 1−4.
1.2.
2004
Künnap, A. (2004). Kuhu kadusid eesti keele omandusliited? Keel ja Kirjandus, 12, 882−887.
1.2.
2004
Künnap, A. (2004). On the Evidence of the verbal 3rd Person Suffix *-sV in Uralic. Linguistica Uralica, 2, 81−86.
6.7.
2004
Künnap, A. (2004). Huvitav ja kasulik raamat eesti sõnadest (Huno Rätsep. Sõnaloo raamat). Keel ja Kirjandus, 5, 391−393.
1.1.
2003
Künnap, A. (2003). A Few More Possible Traces of the Lost Language Chain of Nort- East Europe. Linguistica Uralica, XXXIX (3), 161 −165.
1.1.
2003
Klesment, P.; Kunnap, A.; Soosaar, SE.; Taagepera, R. (2003). Common phonetic and grammatical features of the Uralic languages and other languages in northern Eurasia. Journal of Indo-European Studies, 31, 363−389.
1.2.
2003
Künnap, A. (2003). Veel veidi kahtlasest k-st. Keel ja Kirjandus, 133−134.
1.3.
2003
Soosaar, S.; Klesment, P.; Künnap, A. (2003). Appearance of Some Supposed Proto- Uralic Structural Features in Current Uralic and Neighbouring non- Uralic Languages. Fenno-Ugristica, 25, 63−69.
3.2.
2003
Kriiska, A., Künnap, A.; Tvauri, A. (2003). On Estonian Antiquity and Estonian Archaeology. In: Klesment, P. (_EditorsAbbr). Intra- and Interlinguistic Common Features of Uralic Languages (70−79).. Tartu: Tartu Ülikool. (Fenno-Ugristica; 25).
3.2.
2003
Audova, I.; Amon, M.; Künnap, A. (2003). Uralic Linguistic Studies at the University of Tartu 1995-2000. In: Eurasian Studies Yearbook (62−71).. ss.
3.2.
2003
Künnap, A. (2003). Mihkel' Veske i substratnye pribaltisjsko- finskie toponimy Severnoj Rossii. Slavica Tartuensia V. 200 let russko- slavjanskoj filologii v Tartu (139−147).. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
3.2.
2003
Künnap, A. (2003). An Ancient Eastern Border of Finnic Languages. In: Piret Klesment (_EditorsAbbr). Uurali keelte intra- ja interlingvistilised ühisjooned (80−87).. Tartu: Tartu Ülikool. (Fenno-Ugristica).
3.3.
2003
Künnap, A. (2003). Sutrop, Urmas. The vocabulary of sense perception in Estonian. Structure and history, Frankfurt am Main 2002 (Oppuscula Fenno- Ugrica Gottingensia VIII). Linguistica Uralica, 3, 213−215.
3.3.
2003
Künnap, A. (2003). Marcantonio, Angela. The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics, Oxford- Boston 2002 (Publications of the Philological Society 35). Linguistica Uralica, 1, 55−57.
3.3.
2003
Künnap, A. (2003). Klumpp, Gerson. Konverbkonstruktionen im Kamassischen, Wiesbaden 2002 (Veröffentlichung des Societas Uralo- Altaica 58). Linguistica Uralica (152−153).. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus.
1.1.
2002
Künnap, A. (2002). On the Enets Evidential Suffixes. Linguistica Uralica, 2, 145−153.
1.2.
2002
Seilenthal, T.; Künnap, A. (2002). Péter Hajdu in memoriam. Keel ja Kirjandus, 12, 895−896.
1.2.
2002
Künnap, A. (2002). Eituspartiklid es ja ep küll, aga küsipartikkel es ja rõhupartikkel ep? Keel ja Kirjandus, 5, 368−368.
2.2.
2002
Künnap, Ago. (2002). Main Language Shifts in the Uralic Language Group. München: Lincom-Europa.
3.2.
2002
Künnap, A. (2002). Some Features of the Finno-Ugric Verbal Negation in the Volga Area. Volgan alueen kielikontaktit: Symposiumi; Turku; Finland; 16.-18.08.2001. Turku: Turun yliopisto, 35−39. (Turun yliopiston suomalaisen ja yleisen kielitieteen laitoksen julkaisuja; 70).
3.2.
2002
Künnap, A. (2002). On the Origin of the Initial Component (*)-n- of the Uralic Personal Suffixes. In: Piret Klesment (_EditorsAbbr). Keelekontaktidest keelevahetuseni (145−155).. Tartu: Tartu Ülikool. (Fenno-Ugristica; 24).
3.2.
2002
Künnap, A. (2002). Võimalikud keelevahetused uurali keelte rühmas. Piret Klesment (_EditorsAbbr). Keelekontaktidest keelevahetuseni (156−174).. Tartu: Tartu Ülikool. (Fenno-Ugristica).
3.2.
2002
Künnap, A. (2002). On the Critique of Traditionalists in Uralistics against the Innovative Trend. In: Piret Klesment (_EditorsAbbr). Keelekontaktidest keelevahetuseni (135−144).. Tartu: Tartu Ülikool. (Fenno-Ugristica).
3.2.
2002
Künnap, A. (2002). Kas uued laensõnad ohustavad eesti keele tulevikku? Emakeel ja teised keeled III. Tartu Ülikooli eesti keele võõrkeelena õppetooli toimetised (104−110).. Tartu: Tartu Ülikooli eesti keele võõrkeelena õppetool.
3.3.
2002
Künnap, A. (2002). Õigeusklike õudusunenägu. Angela Marcantonio. The Uralic Language Family. Facts, Myths and Statistics. Publication of the Philological Society 35. Oxford-Boston: Blackwell publishers. Keel ja Kirjandus, 7, 523−525.
3.3.
2002
Künnap, A. (2002). Eesti meeletajusõnavara luubi all. Urmas Sutrop. The vocabulary of sense perception in Estonian. Keel ja Kirjandus, 822−823.
3.4.
2002
Künnap, A. (2002). On the origin of Samoyed languages and on some more similarities between Samoyed and Finnic-Lapp (Saami) languages. The Roots of peoples and Languages of Northern Eurasia IV. Oulu 18.8.-20.8.2000, Oulu ( Historica Fenno-Ugrica). Oulu, 144−150.
3.5.
2002
Künnap, A. (2002). Divergentsiteooria ja konvergentsiteooria praegune jõukatsumine. Teoreetiline keeleteadus Eestis. TÜ üldkeeleteaduse õppetooli toimetised, 4. _EditorsAbbr Renate Pajusalu, Ilona Tragel, Tiit Hennoste, Haldur Õim. Tartu: TÜ üldkeeleteaduse õppetool, 141−145.
Detailne otsing
  • Leitud 4 kirjet
ProgrammLiikNumberNimiProjekti algusProjekti lõppVastutav täitjaAsutusFinantseerijapoolne rahastamine
MUUMFLEE05063Eenetsi ja metsaneenetsi keele dokumentatsioon01.09.200531.03.2009Ago KünnapTartu Ülikool132 100,01 EUR
SFSF0182568As03Eesti-vene, eesti-inglise, eesti-saksa, eesti ja romaani keelte kontrastiivne uurimine funktsionaalsel alusel.01.01.200331.12.2007Birute Klaas-LangTartu Ülikool, Filosoofiateaduskond214 040,11 EUR
ETFETF7724Ida- ja lõunapoolsete läänemeresoome keelte eriseosed teiste soome-ugri keeltega01.01.200931.12.2012Ago KünnapTartu Ülikool, Filosoofiateaduskond47 121,20 EUR
SFSF0182124s02Põhja-Euroopa kaasaegsed ja ajaloolised keelelised ja kultuurilised kontaktid01.01.200231.12.2006Ago KünnapTartu Ülikool, Filosoofiateaduskond170 644,10 EUR