"Riiklik programm: Eesti keel ja rahvuslik mälu" projekt EKRM05-61
EKRM05-61 "Eesti arheoloogia köidete 1-6 publitseerimine (1.01.2005−31.12.2008)", Valter Lang, Tartu Ülikool, Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond.
EKRM05-61
Eesti arheoloogia köidete 1-6 publitseerimine
1.01.2005
31.12.2008
Teadus- ja arendusprojekt
Riiklik programm: Eesti keel ja rahvuslik mälu
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikoolkoordinaator01.01.2005−31.12.2008
Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskondkoordinaator01.01.2005−31.12.2008
PerioodSumma
01.01.2005−31.12.200570 000,00 EEK (4 473,82 EUR)
01.01.2006−31.12.200670 000,00 EEK (4 473,82 EUR)
01.01.2007−31.12.200770 000,00 EEK (4 473,82 EUR)
01.01.2008−31.12.200879 000,00 EEK (5 049,02 EUR)
18 470,48 EUR

Projekti eesmärgiks on koostada ja publitseerida tänapäevasel teaduslikul tasemel uus üldkäsitus Eesti esiaja ja keskaja arheoloogiast. Seni viimane üldkäsitus Eesti esiajaloost ilmus rohkem kui 20 aastat tagasi (Eesti esiajalugu, 1982), kusjuures see koostati isegi kuni 30 a tagasi. Viimase 30 aasta jooksul on lisandunud ilmselt suurem kogus allikmaterjali kui seda oli nimetatud üldkäsituse koostajate käsutuses. See uus materjal on osalt küll toodud teaduslikku käibesse üksikartiklite ja -monograafiate näol, kuid see on lahti mõtestamata ja üldistamata Eesti esiajaloo ja ajaloo kui terviku suhtes. Lisaks esiajaloole on tohutu palju materjali juurde tulnud keskaja kohta, seda eriti meie linnades, kuid samuti maa-asulates ja -kalmistutel läbi viidud kaevamiste tõttu. Eesti esiajaloo ja keskaja arheoloogia uus üldkäsitus on muutunud möödapääsmatult hädavajalikuks, selle puudumine on juba mõnda aega pärssinud nii erialateadlaste, kooliõpetajate ja õpikukoostajate tööd kodumaal kui ka meie kolleegide tööd naabermaades. Vajadus uue üldkäsituse järele tuli muuhulgas eriti ilmekalt esile 2004. a puhkenud diskussioonis meie ajalooõpikute sisu üle; rahvusliku mäluja identiteedi küsimused (,,kui vana on eesti rahvas?) ei piirdu üksnes lähiminevikuga, vaid ulatuvad kindlasti tagasi muinasaega. Eesti esiajalugu pole vananenud mitte üksnes materjalikäsitluse, vaid ka (ja seda eriti) teoreetilise raamistiku osas. Metodoloogilises ja teoreetilises plaanis oli mainitud teos kultuuriajalooline, kujutatud ortodoksse marksismi ideoloogilise surve all ja tsensuuri tingimustes. Selleks, et Eesti arheoloogiline aines uuel tasemel läbi töötadaja esitada selle analüüsi tulemused käsutamiseks nii teadus-kui ka haridus-ja kultuurisfääris, eraldati Tartu Ülikooli arheoloogia õppetoolile 2003.a sihtfinantseeritav teema ,,Sotsiaalsed, majanduslikud ja kultuurilised protsessid Eestis muinas-ja keskajal. See nägi ette erinevate arheoloogiliste perioodide kohta eraldi monograafiate koostamist (kokku 6). Selline lähenemisviis võimaldab senisest märkimisväärselt põhjalikumalt analüüsida iga perioodi arheoloogilist materjali ning avaldada seda hoopis suuremas mahus. Kavandatavad väljaanded on ühtaegu allikapublikatsioonid ja nende allikate teaduslik analüüs. Senine töö kõnealusel teemal on kulgenud plaanipäraselt. Valminud on suurem osa artiklitest esimese köite jaoks, mis käsitleb arheoloogia ajalugu Eestis. Kuna 2005. a möödub 140 aastat esimese tõsiteadusliku arheoloogiaraamatu ilmumisest Eestis ning 85 a arheoloogia õppetooli rajamisest TÜ-s, siis kavatsetakse see kogumik välja anda veel enne suve, et neid tähtpäevi vääriliselt tähistada. Samuti on edenenud töö ülalmainitud monograafiate koostamisel. Probleemiks on selle suure töö publitseerimise finantseerimine. Sihtfinantseerimisest jätkub vaevalt töötajate palkadeks (need hoitakse miinimumtasemel) ja kantseleikuludeks. Tekstide keeletoimetamiseks ja trükkimiseks puudub rahaline käte täiesti. Samas on hädavajalik ka tekstide tõlkimine inglise keelde, kuna mõttetu on jätta selle töö tulemused rahvusvahelisse käibesse viimata. Kavas on need raamatud üllitada nii paberkandjal kui ka veebis, kusjuures need oleksid üks inglise, teine eesti keeles. Seega aitab kõnesolev projekt kaasa ka eestikeelse veebi laiendamisele. Tööks vajalikud seadmed ja oskused infotehnoloogia osas on TÜ arheoloogia õppetoolil põhijoontes olemas. Eelnevast tulenevalt ei küsita käesoleva taotlusega raha teadusuuringuteks (selleks on sihtfinantseeritav teemaja ETF grandid), vaid selle töö tulemuste publitseerimiseks ja kättesaadavaks tegemiseks nii erialaringkondadele kui ka laiemale üldsusele. Selleks meie teaduse finantseerijad, paraku, raha piisavalt ei eralda; eitavaid vastuseid annab ka Kultuurkapital ja teised analoogilised fondid. Eeldatavad tulemused. Nagu mainitud, on teema peamiseks eesmärgiks monograafiate seeria Eesti esiajaloo ja keskaja perioodide kohta koondnimetusega Eesti arheoloogia. Nende köidete ilmumine