See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Personaalne uurimistoetus" projekt PUT1290
PUT1290 "Uudne lähenemine valk–valk interaktsioonidele keemilise bioloogia abil (1.01.2016−31.12.2019)", Pavel Starkov, Tallinna Tehnikaülikool, Matemaatika-loodusteaduskond, Tallinna Tehnikaülikool, Loodusteaduskond, Keemia ja biotehnoloogia instituut.
PUT1290
Uudne lähenemine valk–valk interaktsioonidele keemilise bioloogia abil
A Chemical Approach to Protein–Protein Interactions
1.01.2016
31.12.2019
Teadus- ja arendusprojekt
Personaalne uurimistoetus
Stardiprojekt
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
4. Loodusteadused ja tehnika4.11. Keemia ja keemiatehnikaP390 Orgaaniline keemia 1.3. Keemiateadused (keemia ja muud seotud teadused)65,0
4. Loodusteadused ja tehnika4.11. Keemia ja keemiatehnikaP370 Makromolekulaarkeemia 1.3. Keemiateadused (keemia ja muud seotud teadused)10,0
4. Loodusteadused ja tehnika4.16. Biotehnoloogia (loodusteadused ja tehnika)T490 Biotehnoloogia 2.3. Teised tehnika- ja inseneriteadused (keemiatehnika, lennundustehnika, mehaanika, metallurgia, materjaliteadus ning teised seotud erialad: puidutehnoloogia, geodeesia, tööstuskeemia, toiduainete tehnoloogia, süsteemianalüüs, metallurgia, mäendus, tekstiilitehnoloogia ja teised seotud teadused).25,0
PerioodSumma
01.01.2016−31.12.201655 200,00 EUR
01.01.2017−31.12.201755 200,00 EUR
01.01.2018−31.12.201855 200,00 EUR
01.01.2019−31.12.201955 200,00 EUR
220 800,00 EUR

Selle projekti raames arendame bifunktsionaalseid molekule, mis on võimelised interakteerima kahe erineva valguga ning kasutame muutusi fenotüübis otseste anduritena niisuguse aktiivsuse määramiseks. Tänu sellele, et üks molekuli osadest interakteerib muu valguga, saab meie aine (mis põhineb ka ühe teise bioloogiliselt aktiivse molekuli baasil, mis viib muutusele fenotüübis ja mida mida saab tuvastda fluorestsentsmikroskoopia abil) käivitada, muuta või lõpetada signaliülekannet raku sees. Seega juhul, kui see põhjustab detekteeritava muutuse fenotüüpis, saame me kasutada rakku iseenesest sensorina. See lähenemine baseerub olemasolevatel teadmistel võrgu- ja modulaarse bioloogia valdkonnast ja tal on suur potentsiaal täiustada praeguseid ravistrateegiaid ja katalüüsida uute teket. Antud kokkuvõte kehtib granditoetuse taotlemiseks ning ei ole mõeldud vabaks leviks.
I propose to develop bifunctional molecules that interact with two different proteins and to use phenotypic readouts as a direct measure of such dual activity. Due to specific interactions communicated by a nearby additional moiety, these constructs (which are based on small molecules with an already identified biochemical/biological function and that induce a distinct phenotype, which can be easily observed using fluorescence microscopy) will trigger alternative, alter or stop information flow (signalling) within the cell. Hence, if this will be associated with a detectable change in the phenotype, we will be able to use the cell itself as a sensor. Overall, this approach will make use of as well as advance current understanding of network and modular biology, and has a high potential for improving the present therapeutic strategies and catalysing the design of innovative ones. This version of summary is valid for grant application purposes and is not intended for the general public.