See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF7812
ETF7812 "Klooritud süsivesinikega saastatud pinnase taastamine peroksüdeerimisega (1.01.2009−31.12.2012)", Anna Goi, Tallinna Tehnikaülikool, Keemia ja materjalitehnoloogia teaduskond.
ETF7812
Klooritud süsivesinikega saastatud pinnase taastamine peroksüdeerimisega
Peroxidation for remediation of chlorinated hydrocarbons contaminated soil
1.01.2009
31.12.2012
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
4. Loodusteadused ja tehnika4.11. Keemia ja keemiatehnikaT350 Keemiatehnoloogia ja -masinaehitus2.3. Teised tehnika- ja inseneriteadused (keemiatehnika, lennundustehnika, mehaanika, metallurgia, materjaliteadus ning teised seotud erialad: puidutehnoloogia, geodeesia, tööstuskeemia, toiduainete tehnoloogia, süsteemianalüüs, metallurgia, mäendus, tekstiilitehnoloogia ja teised seotud teadused).100,0
PerioodSumma
01.01.2009−31.12.2009184 320,00 EEK (11 780,20 EUR)
01.01.2010−31.12.2010184 320,00 EEK (11 780,20 EUR)
01.01.2011−31.12.201110 719,60 EUR
01.01.2012−31.12.201210 719,60 EUR
44 999,60 EUR

Keemiline oksüdatsioon on paljutõotav uuenduslik taastamistehnoloogia, mida saab rakendada erinevate ohtlike ainete lagundamiseks jäätmete paigutuse ja mahakallamise saastealadel. Vaatamata sellele, et keemilist oksüdatsiooni kasutati edukalt vee puhastamiseks tema rakendamine pinnase taastamiseks on piiratud tänu protsessi kontrollimise parameetrite teadusliku teadmise puudumisele. Viimasel ajal on edukalt kasutatud vesinikperoksiidi, mis loob eelduse teiste kemikaalide rakendamisele pinnaste taastamiseks peroksüdeerimisega. Selliseid taastamiskemikaale nagu persulfaat, perkarbonaat, perosoon ja kaltsium- ning magneesiumperoksiidid võib kasutada puuduste lahendamiseks katalüüsitud vesinikperoksiidi rakendamisel, kaasa arvates tormilise eksotermilise reaktsiooni ja pH kontrollimise vajaduse. Lisaks, saasteainete keemilisele oksüdatsioonile optimeeritud kemikaalide dooside rakendamine võib suurendada potentsiaalselt saasteainete aeroobset biodegradatsiooni kohaliku mikroobse koosluse abil. Korralikult teostatud keemiline töötlemine üleminekuga bioloogilisse töötlemisse viib saasteainete tunduvale vähenemisele ning toob kulude olulist säästu. Klooritud süsivesinikud, nagu pinnastesaateained on selle uurimistöö sihtained tänu nende ohtlikele omadustele ja mitmetele emissiooni allikatele. Selle projekti ülesanneteks on ka pinnaste keemilise koostise ja saastatuse vananemise mõju hinnang töötlemisprotsesside teostatavusele, töötlemise töörežiimi tingimuste optimeerimine, järgneva kohalike mikroorganismidega saasteainete biolagundamise võimsuse hindamine ja ekspluatatsioonkulude ja investeeringute suuruse hindamine töötlemismeetodite rakendamiseks. Antud projekti uurimistulemused annavad teadusliku aluse ja soovituse efektiivse, lihtsa ja kulusäästliku töötlemistehnoloogia rakendamisele saastatud pinnase taastamiseks.
Chemical oxidation is a promising innovative technology of degrading an extensive variety of hazardous compounds for the remediation of soil at waste disposal and spill sites. Although the chemical oxidation has been successfully applied for water purification, the application for soil treatment has been hindered due to lack of scientific knowledge of the process controlling parameters. Recently, among the chemicals remedies hydrogen peroxide was successfully used making a presumption for the implementation of other peroxygen chemicals for soil remediation. Emerging of such remedies as persulfate, percarbonate, perozone and calcium, magnesium peroxides can be used to solve apparent disadvantages of catalysed hydrogen peroxide application; including violent exothermic reaction and handling problems associated with the need for pH control. In addition to chemical oxidation of contaminant, optimised chemicals’ dosages application can potentially enhance aerobic biodegradation of contaminants in soil by indigenous microorganisms. A well executed chemical to biological treatment approach can result in considerable contaminant reduction and may yield substantial cost savings. Chlorinated hydrocarbons as soil contaminants are target compounds of the present research due to their hazardous properties and the vast number of emission sources. The main objectives of this project are the estimation of the effects of chemical composition of soil and contaminants aging on feasibility of treatment processes, optimisation of the treatment operation conditions, assessing of the following biodegradation of contaminants by indigenous microorganisms and preliminary economic evaluations of the methods applied. The outcome of the research will provide the scientific basis and recommendations for practical application of efficient, simple and cost-effective treatment technology for remediation of contaminated soil.