"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF8982
ETF8982 "Tõlke pragmaatiline toimimine ajaloos (1.01.2012−31.12.2014)", Anne Lange, Tallinna Ülikool, Germaani-Romaani Keelte ja Kultuuride Instituut.
ETF8982
Tõlke pragmaatiline toimimine ajaloos
Towards a Pragmatic Understanding of Translations in History
1.01.2012
31.12.2014
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.6. Filoloogia ja lingvistikaH365 Tõlkimine 6.2. Keeleteadus ja kirjandus100,0
PerioodSumma
01.01.2012−31.12.201212 000,00 EUR
01.01.2013−31.12.201312 000,00 EUR
01.01.2014−31.12.201412 000,00 EUR
36 000,00 EUR

Viimastel aastatel on Eesti tõlkelugu uuritud peamiselt sotsioloogilisest perspektiivist ja toodud tõlgete kui kultuurimuutuste agendi rollile keskendudes välja tõlketeaduse ühisosa kultuuri- ja raamatuteadusega. Vähem on tähelepanu pööratud tõlgete kirjutamisspetsiifilisele mikrotasandile. Teoreetiline tõlketeadus, seevastu, peab oluliseks ka tõlkijate lingvistilise ja kirjandusliku praktika analüüsimist, mis lubaks arvestada tõlke protsessuaalsel käsitlemisel sotsiaaljaloolise tingituse kõrval kognitiivsete ja semiootiliste aspektidega. Tõlkimine on ‘kolm-ühes’ protsess, hõlmates inter-, intralingvaalset ja intersemiootilist tõlgendamist. Projekti raames keskendutakse tõlke protsessuaalsele aspektile, nagu see on hüpoteetiliselt tuletatav ilmunud tõlgetest. Selleks kirjeldatakse (erinevate keeltepaaride vahel ja erinevates suundades) tehtud tõlgetes täheldatavaid tõlkenihkeid (narratiivseid, modaalseid, leksikaalseid, süntaktilisi, jm) ja lähtematerjali representeerimise viise. Eesmärk on vältida lähtetekstile orienteeritud positsiooni, mis kirjeldab nihkeid vigade termineis, ja tõlgendada muutusi erineva semiosise tulemusena. Lähtudes hüpoteesist, et erinevate tõlkijate erinevad pragmaatilised eesmärgid ja mõtlemisstiilid koordineerivad ja lõimivad lähteteksti mõistmist ja sihtteksti tootmist erinevalt, nii et tulemuseks on erinevate tekstuaalsete profiilidega tõlked, mis toovad välja originaali erinevad aspektid, on grandiprojekti eesmärk töötada välja ühine uurimisprotokoll, mida kasutada ajalooliste tõlgete kvaliteedi kirjeldamisel. Tõlgete protsessuaalne mõistmine annab nüansseeritud kirjelduse tõlke pragmaatilistest eesmärkidest ja võimaldab vältida sageli ebaproduktiivseid konformsuse/vastupanu jmt vastandusi, mis iseloomustavad sotsioloogilist deskriptiivsust. Keskendudes tõlkijate lingvistilistele praktikatele ja kasutatud strateegiatele ja taktikatele, saab iseloomustada poliitiliste kõrval ka teisi tekstispetsiifilisi tunnuseid, mis on end kultuurilise tootmise väljal positsioneerivatele tõlkijatele olulised. Kavatseme projekti raames koostada "Methise" erinumbri Eesti tõlkeloost, korraldada rahvusvahelise konverentsi stiili tõlkimisest ja avaldada uurimistulemused eelretsenseeritavates akadeemilistes ajakirjades.
Research into the Estonian history of translation has been primarily concerned with its sociology, focusing on the role of translation as an agent of cultural change. This has led to a somewhat perplexing situation: research into translations is not very different from that of other disciplines (e.g. book history) which include translations as their objects, for it does not discuss the translations as translations per se, i.e. the translation process on its micro-levels. Theoretical translation studies, at that, while explaining the workings of translation in processual terms, also include the linguistic and literary practices of the translators that reveal not only their socio-historical contingency but also the psychological and semiotic aspects of translation. Translation is a ‘three-in-one’ process, encompassing inter- and intralingual, and intersemiotic interpreting. The project aims to develop competence in the historical study of translation that would be sensitive to its processual aspects. To this end we must describe the inevitable shifts involved in translations, and the mode of representing the source material. The intention is to avoid the source-oriented position that treats deviations as close to ‘errors’ and instead, to recognize these as manifestations of a different course of semiosis. Hypothesizing that different pragmatic aims and thinking styles coordinate and integrate with different translators the source language comprehension and the target language production differently leading to textual profiles that reveal different aspects of the original, we aim to work out a shared research protocol for describing translations in history in terms of their quality. The explanation of translations in processual terms helps us to give a more nuanced description of the pragmatic aims of translators as they position themselves in the field of cultural production, and to avoid the sometimes unhelpful dichotomy between conformity and resistance that tends to underpin much of the discussion of translations in history, without doing justice to the full complexity of the material analyzed. Our research will give the central position to the linguistic practices of the translators and the strategies and tactics used. We intend to edit a special issue of "Methis" on Estonian translation history, organize an international conference on translating style, and publish our research results in peer-reviewed academic journals
Projekt keskendus tõlke protsessuaalsele aspektile, nagu see on hüpoteetiliselt tuletatav ilmunud tõlgetest. Lähtusime hüpoteesist, et tänu tõlke kommunikatiivsele spetsiifikale on ajalooliselt kirjeldatud tõlge sihtkultuuris aktuaalsete sotsiaalpoliitiliste protsesside tundlik indikaator. Projekti eesmärgi täitmiseks varieerisime erinevatel etappidel töömeetodeid ja jõudsime järgmiste tulemusteni: 1) omandasime kompetentsi siduda tõlkelahenduste mikrostilistiline kirjeldus nii tõlkeprotsessiga laiemalt kui ka teiste sotsiaalsete süsteemidega. Selleks alustasime metodoloogiliste seminaridega töörühma sees ja viisime läbi rahvusvahelise seminari „Tõlkeprotsess lõimitud vaates“ koos prof Douglas Robinsoniga, tõlkeloo kirjutamise suure kogemusega eksperdiga 2) esitasime diskussiooniks töö esialgsed tulemused akadeemilistel foorumitel (2012: osalesime Tõlke- ja Kultuuriuuringute Rahvusvahelise Assotsiatsiooni (IATIS-e) konverentsil ja tõlkeloo metodoloogia ümarlauas Belfastis; 2013 korraldasime koostöös Tartu Ülikooli kolleegidega tõlkeloo paneeli 10. Baltikumi Euroopa uuringute konverentsil, algatasime intensiivseminari koos Kultuuriteaduste ja Kunstide Doktorikooliga (KTDK); 2014 korraldasime koostöös Tartu Ülikooli tõlkeuuringute keskusega (TUK) 3. konverentsi sarjast „Marsruute tõlkeloos“ pealkirjaga „Poliitika ja poeetika“, kus peaesineja oli Iiri tõlkeloo ekspert prof Maria Tymoczko; osalesime Viini Ülikoolis konverentsil „Tung Itta: uued ja alternatiivsed traditsioonid tõlketeaduses" 3) sünteesisime uurimistulemused eelretsenseeritavateks artikliteks nii eesti, itaalia, inglise kui vene keeles (olulisemad neist 2012: ajakirja Methis koostatud ja toimetatud tõlkeloo erinumber; „Performative Translation Options under the Soviet Regime“ ajakirjas Journal of Baltic Studies; 2013: „Sulla semantica dell 'abisso' nella Divina Commedia“; „(Trans)forming National Images in Translation“ kirjastuse John Benjamins kogumikus; 2014 „Translation and Totalitarianism“ ajakirjas The Translator, „Tõlge omas ajas. Kolm juhtumiuuringut eesti tõlkeloost“ Tallinna Ülikooli Kirjastuses