Projekt keskendub haridusmuutuste uurimisele. Peamiseks teoreetiliseks lähtekohaks on sotsiaalse innovatsiooni kontseptsioon ja metodoloogiliseks aluseks ökoloogiline lähenemine arenguprotsessile. Eesmärgiks on selgitada Eestis viimastel kümnenditel toimunud haridusuuendusi mõjutanud tegureid ning hinnata uuenduste ühiskondlikku mõju. Projekti lähtehüpoteesis eeldatakse, et haridusinnovatsiooni edutegurid sõltuvad sotsiaalse innovatsiooni peamiste arengumehhanismide, sh ekspansiivne õppimine/ teadmuse arenguline ülekanne jt, ulatuslikus rakendumises. Uuringu alaprojektides käsitletakse nii „ülalt alla” kui rohujuuretasandilt algatatud uuendusi erinevatel haridustasanditel. Kombineeritakse juhtumiuuringut, intervjuumeetodit, küsitlust, dokumendianalüüsi, võrdlevat analüüsi, narratiivuuringut jt. Uuringu tulemused võimaldavad arendada edasi sotsiaalse innovatsiooni kontseptsiooni ning esitada soovitusi ühiskondlikult mõjusate uuenduste rakendamiseks.
This project is focused on educational change. The underlying theoretical category for the analysis is social innovation and the methodological basis is formed on the ground of ecological approach to the process of development. The aim is to explain the educational changes that have taken place in Estonia in the last decades and estimate their social impact. The working hypothesis of the project assumes that the success factors of educational change lay in the comprehensive implementation of developmental mechanisms of social innovation (expansive learning/ developmental transfer of knowledge). The study covers both “top-down” interventions and innovations initiated from the grassroots level. In the research, case study method, interviews, questionnaire method and narrative research etc. will be combined. As a result of this study the theoretical model of social innovation will be further elaborated and recommendations for carrying out socially efficient innovations will be presented.