"Riiklik programm: Eesti keel ja kultuurimälu" projekt EKKM14-389
EKKM14-389 "Müüdilise pärimuse monumentaal-väljaanded (1.01.2014−31.12.2018)", Mare Kõiva, Eesti Kirjandusmuuseum.
EKKM14-389
Müüdilise pärimuse monumentaal-väljaanded
1.01.2014
31.12.2018
Teadus- ja arendusprojekt
Riiklik programm: Eesti keel ja kultuurimälu
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.4. KultuuriuuringudH400 Folkloristika6.3. Muud humanitaarteadused (filosoofia - s.h. teaduse ja tehnika filosoofia, kunstiteadused, kunstiajalugu, kunstikriitika, maalikunst, skulptuur, muusikateadus, teatriteadus, religioon, teoloogia jne.)100,0
AsutusRollPeriood
Eesti Kirjandusmuuseumkoordinaator01.01.2014−31.12.2018
PerioodSumma
01.01.2014−31.12.201420 000,00 EUR
01.01.2015−31.12.201521 000,00 EUR
01.01.2016−31.12.201621 000,00 EUR
01.01.2017−31.12.201721 000,00 EUR
01.01.2018−31.12.201821 000,00 EUR
104 000,00 EUR

Projektiga valmivad: 1) müüdilise pärimuse rahvusvahelised tüpoloogilised veebi-andmebaasid; 2) usundilise traditsiooni akadeemilised publikatsioonid ja tüübiloendid; 3) käsikirjades ja trükistes avaldatud müüdiliste tekstide süstematiseeritud ja kasutajatele avatud korpused; 4) eesti mütoloogia käsitlus. Uurimise allikmaterjali loomiseks on kavas järgmised tegevused: DIGITALISEERIMINE ja tekstide KORRASTAMINE Eelmiste projektiperioodidega on müüdilisest ainestikust loodud suurem ühendkorpus, kuhu kuuluvad 1) digitaliseeritud käsikirjaline ainestik (150 000 usundi- ja sakraalteksti) Eesti Rahvaluule Arhiivist (ERA), Eesti Kultuuriloolisest Arhiivist, Emakeele Seltsi arhiivist. Lõpetatud on kalendrikirjanduses avaldatud folkloori digiteerimine (1716-2011) ja alustatud õpikute folkloori sisalduse digiteerimisega (jõutud aastasse 1919); samuti on kättesaadavaks muudetud valik 19. sajandi jutukogumikke ja 20. sajandi spetsiaalväljaandeid. Senine pärimuse digitaliseerimine on hõlmanud temaatiliselt laia ala (haldjad ja nende elukeskkond, seotud loodusobjektid; etnoastronoomia, loomis- ja tekkelood, hiiupärimus, eesti mütoloogilised haigused, moondumispärimus jm). Uue perioodi ülesanne on J. Hurda kogust usundilise pärimuse sisestamise lõpetamine. Läbivaatamisele kuulub veel Gustav Vilbaste käsikirjaline kogu (20 000 lk) ja vahemikus 1998-2014 rahvaluulearhiivi laekunud ainestik (ca 100 000 lk). Täieliku korpuse loomiseks laiendatakse temaatikat deemonlike olenditega seotud pärimusele (kurat, kodukäija, kummitused, kratt jmt) – arvestuslikult toob see kaasa 30 000 teksti digitaliseerimise ERA kogudest. Kuna projektiga digitaliseeritakse kõik Eestis arhiveeritud tekstid ühe olendi või nähtuse kohta, siis on uueks ülesandeks Eesti Rahva Muuseumi ja keelekogude läbitöötamine. Samuti inspekteeritakse kesk- ja kohalike muuseumide kogusid. Plaanis on otsida üles kollektsionääre ja isikuid, kellel on vanu käsikirju (taevakirjad, käsikirjalised maagia- ja nõiaraamatud, aga ka kodukoha muistendid). Tingituna täpsustamise vajadusest jätkub paralleelselt töö olemasolevate tekstidega: topograafia, kirjasaatjate ja esitajate kontrollimine, sisestuste ortograafiline korrastamine ning sisuosa mitmel tasemel süstematiseerimine, lisamärgendamine ja tüpoloogiate loomine. Praegusest 150 000 tekstilisest korpusest on ligikaudu üks kolmandik ammendavalt märgendatud ja tüpoloogiaga kaetud. ALLIKALISED TEMAATILISED LISAKORPUSED: KALENDRID, ÕPIKUD, VANEM KIRJASÕNA KALENDRIKORPUSe tekstid märgendatakse, süstematiseeritakse, varustatakse sissejuhatavate osadega ja avatakse kasutajatele. RAHVALUULE ÕPIKUTES Uue projektiga jätkub igasuguse rahvaluulelise materjali digitaliseerimine (1919-2014), kuna selektiivne digiteerimine pole otstarbekas. Konkreetse projekti raames toob see nähtavale intertekstuaalsed suhted ning suulise ja kirjaliku pärimuse levikuteed. Rahvaluulepalad populaarsetes trükistes ja õpikutes kuuluvad ühtlasi registreerimisele akadeemilistes rahvajuttude ja –usundi väljaannetes. Loodav korpus tagab tulevikus laiema alusanalüüsi huve (nt rahvaluule ja eepose diskursus koolihariduses, eestikeelse humanitaarõpetuse tekstuur jmt). Seni on õpikute digitaliseerimisel kasutatud vabatahtlike, töötute ja üliõpilaste abikäsi. VANEM KIRJASÕNA Jätkub 19. sajandi ja 20. sajandi alguse rahvaraamatute ja nimetatud perioodil avaldatud käsitluste digitaliseerimine rahvaluule bibliograafiate alusel (nt digitaliseeritakse O. Looritsa jt käsitlused). Perioodi lõpuks on uurimused digitaalselt kasutatavad. AUDIOVISUAALNE KORPUS Rahvaluulesalvestuste ca 20 000 tunnine korpus on varustatud heade sisunimestikega, perioodi jooksul luuakse funktsionaalne teoreetilis-metodoloogiline mudel ja IT-tugi erinevates formaatides salvestuste kuulamiseks; algab vajalike palade translitereerimine. ANDMEBAASID (www.folklore.ee) Jätkub üldandmebaasi Rehepapp, alamandmebaaside arendamine. Eelmisel perioodil valmis 2 andmebaasimoodulit, millesse saab integreerida mitmekeelseid tekstikorpusi ning laiendada neid Euroopa pärimust sisaldavaks keskkonnaks. Muistendite rahvusvahelise andmebaasi põhi on programmeeritud, selle väljaostmiseks rahastusest ei jätkunud, refinantseerimisplaan on 2016. Andmebaaside arendus lähtub eesmärgist, et see võimaldaks laadida ja võrrelda sarnaseid tüpoloogilisi ja struktuurseid üksusi ning teostada teksti- ja rituaalielementide võrdlust. On alustatud tiiteltekstide tõlkimisega inglise/vene keelde, töö sellel alal jätkub. Kuperjanovi projekti toel on kavas arendada tehnilise abi skripte ka muude tekstitöötlusoperatsioonide võimaldamiseks. Andmebaaside arendamine on otseselt seotud ka IUT arengukavaga. AKADEEMILISED AINEPUBLIKATSIOONID ja UURIMUSED Kõigi uurimisaluste teemade ainetüpoloogiad on täiendamisel, samuti valmib kõigil digitaliseeritud teemadel uurimusi eesti, inglise ja vene keeles ning valmivad akadeemilised ainepublikatsioonid. Projekti põhitäitja Katre Kikase doktoritöö käsitleb uudsest vaatenurgast rahvaluulekogujate tegevust.
Projekti eesmärgiks oli seatud eesti müüdiliste ja sakraaltekstide korpuse rajamine, mis põhineb käsikirjadest sisestatud materjalil. Ligemale 200 000 teksti esindavad Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivide, samuti keelekogude materjale. Projekti käigus sisestati lisaks eestivenelaste materjalid (1920-1944, 400 lk); õpilaspärimuse valiktekstid (600 õpilaselt), piiblikirjandusega seotud pärimus, helikandjale salvestatud tekstid litereeriti ja lisati korpusele. Suur tekstikorpus hõlmab kalendri jm trükipärimust ja on täielik kodu- ja loodushaldjate ning loitsude osas, deemonlike olenditega seotud materjalide liitmine kestab. Aruandeperioodil täienes ja muutus täpsemaks isikute register (kogujad ja jutustajad), püstitati uusi hüpoteese. Metaandmete abil on koostatud kogumisperioodide produktiivsusahelate ja tüüpide seoseid jm. Projekti täitjatelt ilmus uurimusi, milles on käsitletud kõiki müüdilisi teemasid ja nende nüüdisvorme (sh painaja, libahunt, hundikarjus, maaga seotud modernsed vaated ja usundilised praktikad, peidetud varandused, aga ka geopeitus kui aardeotsimise uus ilming). Saadud tulemustega osaleti olulistel erialakonverentsidel, kirjutati lühemaid ja pikemaid uurimusi. Valmisid loitsude teadusliku antoloogia esimene ja teine osa (arstimissõnad), toimetamisel olid aardepärimuse, vetehaldjate ja neile lähedaste olenditest rääkivad käsikirjad ning eestivene pärimuse köide (koostöös Valgevene teadlastega). Eesti mütoloogia käsitluses redigeeriti ja/või valmisid uued artiklid vahemikus A-K, artiklite juurde koondati lisad. Töö käsikirjadega jätkub 2019. Projekti täitjad on ilmutanud kogu aeg huvi erinevate ajajärkude ja naaberdistsipliinide vastu, uurijad on püstitanud uusi uurimisküsimusi 19. sajandi ja 20. sajandi alguse materjali suhtes, on tegeldud tehniliste arendustega jälgitud vanade motiivide jätkuelu uu(t)e ontoloogia(te) raames.Kogu meeskond on oma tööga laiendanud folkloristika kui distsipliini piire ja toetanud projekti üldist arenemist.