"RITA1" projekt LSVMJ19190
LSVMJ19190 (RITA1/02-20-04) "Kliimamuutuste leevendamine läbi CCS ja CCU tehnoloogiate (1.04.2019−31.03.2021)", Kaia Kask, Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, majandusteaduskond.
RITA1/02-20-04
LSVMJ19190
Kliimamuutuste leevendamine läbi CCS ja CCU tehnoloogiate
Climate change mitigation with CCS and CCU technologies
ClimMIT_SV
1.04.2019
31.03.2021
Teadus- ja arendusprojekt
RITA1
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
4. Loodusteadused ja tehnika4.11. Keemia ja keemiatehnikaT370 Süsinikukeemia, naftakeemia, kütuste ja lõhkeainete tehnoloogia2.4 Keemiatehnika40,0
4. Loodusteadused ja tehnika4.17 Energeetikaalased uuringudT140 Energeetika 2.11 Teised tehnika- ja tehnoloogiateadused30,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.12. MajandusteadusS184 Majanduslik planeerimine5.2 Majandusteadus ja ärindus30,0
PerioodSumma
01.04.2019−31.03.202165 990,45 EUR
65 990,45 EUR

Eesti on elaniku kohta üks kõige kõrgema kasvuhoonegaaside (KHG) heite ning ressursi- ja süsinikumahukusega majandus Euroopa Liidus. KHG emissioonide oluline vähendamine eeldab parimate süsiniku püüdmis- ja utiliseerimistehnoloogiate rakendamisvõimaluste väljaselgitamist. Projekti põhieesmärgiks on hinnata erinevate süsiniku püüdmistehnoloogiate sobivust ning töötada välja stsenaariumid nende tehnoloogiate rakendamiseks Eesti põlevkivitööstuses. Samuti analüüsitakse efektiivseimate lahenduste keskkonnamõju ning Eesti tööstussektori tehnoloogilist ja majanduslikku võimekust püütud CO2 kasutada. Majandusanalüüs keskendub sobivaimate püüdmistehnoloogiate ühikukulude erinevustele, tundlikkusele CO2 kvootide ja elektri hindade suhtes ning investeeringute subsideerimisvajadusele, aga ka püütud CO2 ekspordipotentsiaalile. Projekti tulemuseks on süsiniku püüdimistaristusse investeerimise põhjendatuse mitmekülgne uuring aitamaks minimeerida KHG heitkoguseid Eesti põlevkivitööstuses.
Estonia has one of the highest per capita greenhouse gas (GHG) emission rates and carbon-intensity levels in the EU. To decrease GHG emissions sharply best options for implementing carbon capture and utilization (CCU) technologies must be identified. The main goal of the project is to assess the suitability of various CCU technologies and develop scenarios for adopting these in the Estonian oil shale industry. Also, environmental effects of the most promising solutions are studied along with the technological and economic capacities for utilizing captured CO2 in other industries. Economic analysis focuses on differences in per unit costs of alternative capturing technologies, their sensitivity to CO2 quota and electricity prices and investment subsidising needs as well as export markets for Estonian captured CO2. The project results in a multifaceted overview of the feasibility of investing in carbon capture infrastructure to help to minimize GHG from the oil shale industry in Estonia.
KirjeldusProtsent
Rakendusuuring100,0