See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Institutsionaalne uurimistoetus" projekt IUT18-8
IUT18-8 "Liivimaa kujunemine: toimijad, institutsioonid ja võrgustikud kesk- ja varauusaegses Läänemere regioonis (1.01.2014−31.12.2019)", Anu Mänd, Tallinna Ülikool, Humanitaarteaduste instituut, Ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskus.
IUT18-8
Liivimaa kujunemine: toimijad, institutsioonid ja võrgustikud kesk- ja varauusaegses Läänemere regioonis
The Making of Livonia: Actors, Institutions and Networks in the Medieval and Early Modern Baltic Sea Region
1.01.2014
31.12.2019
Teadus- ja arendusprojekt
Institutsionaalne uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.3. Ajalooteadused ja arheoloogiaH220 Keskaja ajalugu 6.1. Ajalugu (üldajalugu, eelajalugu, arheoloogia, numismaatika, paleograafia, genealoogia jne.)40,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.3. Ajalooteadused ja arheoloogiaH340 Arheoloogia6.1. Ajalugu (üldajalugu, eelajalugu, arheoloogia, numismaatika, paleograafia, genealoogia jne.)30,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.5. KunstiteadusH310 Kunstiajalugu6.3. Muud humanitaarteadused (filosoofia - s.h. teaduse ja tehnika filosoofia, kunstiteadused, kunstiajalugu, kunstikriitika, maalikunst, skulptuur, muusikateadus, teatriteadus, religioon, teoloogia jne.)30,0
PerioodSumma
01.01.2014−31.12.2014160 000,00 EUR
01.01.2015−31.12.2015160 000,00 EUR
01.01.2016−31.12.2016160 000,00 EUR
01.01.2017−31.12.2017160 000,00 EUR
01.01.2018−31.12.2018160 000,00 EUR
01.01.2019−31.12.2019160 000,00 EUR
960 000,00 EUR

Projekti peamine eesmärk on analüüsida uute ühiskondlike, poliitiliste, religioossete, kultuuriliste ja majanduslike institutsioonide rajamist Liivimaal 12.–17. sajandini, pöörates eraldi tähelepanu nende institutsioonide mugandumisele kohalike oludega ja nende lõimitusele erinevatesse rahvusvahelistesse võrgustikesse, nagu ka uute toimijate esiletõusu nende institutsioonide sees. Sügavamal tasandil on projekti siht ambitsioonikam: uurida uue kompleksse ja heterogeense ühiskonna – Liivimaa – kujunemist Läänemere idakaldal kesk- ja varauusajal. Metodoloogiliselt soovib projekt panna aluse uuele uurimisprogrammile, mis ühendab kolme võrdlemisi iseseisvalt arenenud distsipliini võimalused: ajaloo-, visuaalkultuuri ja ainelise kultuuri uuringud. Projektis raames uuritakse teemat kahel tasandil: ajaloolisel ja mäluajaloolisel tasandil, st meie tänapäevaste teadmiste tasandil keskaegsest ja varauusaegsest Liivimaast ja sama uurimisainese varasemate käsituste retseptsiooniajaloo tasandil.
The main objective of the project is to analyse the establishment of new social, political, religious, cultural and economic institutions in Livonia from the 12th to 17th centuries, their local adaptation and widespread integration into different international networks, as well as the emergence of new actors inside of these institutions. But on a deeper level the goal is more ambitious: to study the foundation of an increasingly complex and heterogeneous society on the medieval Baltic frontier – ‘the making of Livonia’. Methodologically, the project consolidates a new research agenda that combines three rather independently developed fields: historical studies, visual culture studies and material culture studies. Our intent is also to carry out this research on two levels: historical level and mnemohistorical level, on the level of our actual knowledge of the past (medieval and early modern Livonia), and on the level of reception history of the previous representations of this past.
Projekt keskendus keskaegse ja varauusaegse Liivimaa (st Eesti ja Läti) ajaloos võtmerolli mänginud toimijatele, institutsioonidele ja võrgustikele. Uuriti uute poliitiliste, majanduslike, ühiskondlike ja religioossete institutsioonide rajamist ja nende edasist toimimist 12.–17. sajandil. Erilist tähelepanu pöörati uute tegijate (nt piiskopid, suurkaupmehed) esiletõusule ja mõjule ühiskonnas, üle-euroopaliste institutsioonide (sh Saksa Ordu, religioossed ordud, Hansa) mugandumisele kohalike oludega ja nende lõimitusele erinevatesse rahvusvahelistesse võrgustikesse. Teemat uuriti kahel tasandil – ajaloolisel ja mäluajaloolisel, teisisõnu nii meie tänapäevaste teadmiste tasandil kesk- ja varauusaegsest Liivimaast kui ka sama uurimisainese varasemate käsituste retseptsiooniajaloo tasandil. Tegu oli interdistsiplinaarse projektiga, mis tõi kokku ajaloolased, arheoloogid ja kunstiajaloolased ning põimis ajaloo, visuaalkultuuri ja ainelise kultuuri uuringud. Projekti raames avaldati arvukalt eesti- ja ingliskeelseid raamatuid ja artikleid, lõpptulemusena valmis kogumik "Making Livonia: Actors and Networks in the Medieval and Early Modern Baltic Sea Region" (toim A. Mänd ja M. Tamm), mis ilmub 2020 juulis. Projekti käigus kaitsti 10 doktori- ja magistritööd, mis tagab noorte uurijate järelkasvu; tulemusi kasutati aktiivselt õppetöös. Suur tähelepanu pöörati teadustulemuste populariseerimisele erinevates meediakanalites, sh paljudel näitustel, mida korraldati koostöös Eesti Kunstimuuseumi, Eesti Ajaloomuuseumi ja Tallinna Linnamuuseumiga. Neist KUMU näitus "Ajalugu pildis – pilt ajaloos" kuulus EV 100 programmi. 2019 valmis Tallinna juubeliaastast ajendatuna ajakirja Horisont erinumber "Linnaelu keskaja Eestis", arheoloogilisi leide teemal "Tallinn 800" tutvustas ajalehes Postimees aasta läbi E. Russow. Projekti tulemused andsid olulise panuse mitte üksnes Eesti ja Läti, vaid kogu Läänemere piirkonna vanema ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo uurimisse ja tutvustamisse.