See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Personaalne uurimistoetus" projekt PUT39
PUT39 (PUT39) "Fütoplanktoni muutuv elurikkus ökosüsteemsete funktsioonide mõjutajana Läänemeres (1.01.2013−31.12.2016)", Kalle Olli, Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja maateaduste instituut.
PUT39
Fütoplanktoni muutuv elurikkus ökosüsteemsete funktsioonide mõjutajana Läänemeres
Mechanisms of changing biodiversity effects on ecosystem functioning at the base of a coastal food web
1.01.2013
31.12.2016
Teadus- ja arendusprojekt
Personaalne uurimistoetus
Otsinguprojekt
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
1. Bio- ja keskkonnateadused1.4. Ökoloogia, biosüstemaatika ja -füsioloogiaB260 Hüdrobioloogia, mere-bioloogia, veeökoloogia, limnoloogia 1.5. Bioteadused (bioloogia, botaanika, bakterioloogia, mikrobioloogia, zooloogia, entomoloogia, geneetika, biokeemia, biofüüsika jt100,0
PerioodSumma
01.01.2013−31.12.201370 320,00 EUR
01.01.2014−31.12.201470 320,00 EUR
01.01.2015−31.12.201570 320,00 EUR
01.01.2016−31.12.201670 320,00 EUR
281 280,00 EUR

Projektis uurime fütoplanktoni elurikkuse pikaajalisi muutusi Läänemeres, samuti kuidas elurikkuse muutused mõjtuavad olulisi ökosüsteemseid funktsioone. Täpsemalt uurime fütoplanktoni elurikkuse ja ressursi kasutamise tõhususe vahelisi seoseid - kuidas liigirikkuse tõus mõjutab biomassi produktsiooni piiratud ressursi ühiku kohta. Järgmisena uurime funktsionaalset seost fütoplanktoni liigirikkuse ja Läänemere sooslsugradiendi vahel. Kolmandaks keksendume Läänemere fütoplanktoni kevadõitsengule. Uurime kuidas kevad-talvised ilmastikuolud koosmõjus liikide elukäigustrateegiatega mõjutavad liikide ja funktsionaalsete rühmade domineerimist kevadõitsengu käigus. Projekti eksperimentaalses osas uurime loodusliku ja eksperimentaalselt muudetud elurikkusega koosluste stabiilsust, vastupidavust stressitingimustele ning ressursi kasutemise tõhususele. Kõik eelnev aitab mõista kuidas Läänemere planktiline ökosüsteem kohaneb ja reageerib eeldatavatele kliimamuutustele ja eutrofeerumisele.
We study trends in the phytoplankton diversity in the Baltic Sea and how long-term changes in diversity affect essential ecosystem functioning. Specifically we focus on the relationship between diversity and resource use efficiency - i.e. algal biomass production per unit limiting nutrient (N and P). Next, we analyze the functional relationship between phytoplankton diversity and the salinity gradient. Finally, we use statistical modeling to elucidate the effect of winter/spring weather conditions combined with species life history strategies on the recruitment and subsequent dominance of spring bloom functional group and species dominance. We use lab experiments with natural and manipulated diversity to study the diversity effect on resource use efficiency, community stability and resistance to stress factors. The results have implications on how the Baltic Sea ecosystem responds and adapts to the anticipated climate change, as well as to the anthropogenic eutrophication.
Fütoplanktoni liigirikkus Läänemeres on aastakümnete skaalas suurenenud. Seda määral, mis on mõjutanud ökosüsteemi funktsioneerimist -- suurenenud on fütoplanktoni koosluse ressursi kasutamise efektiivsus. Võrreldes Maa muude ökosüsteemidega, kus on teemaks liigirikkuse vähenemine, on Läänemeri osutunud erandlikuks. Fütoplanktoni kevadõitseng, kus leiab paari nädalaga aset suurem osa aastasest esmasproduktsioonist, on Läänemeres kahe fütoplanktoni funktsionaalse rühma -- ränivetikad ja vaguviburlased omavahelise konkurentsi järelm. Pakkusime andmetel põhineva mehhanistliku seletuse, kuidas kevad-talvised ilmaolud mõjutavad Läänemere kevadõitsengu funktsionaalset koosseisu. Kumb jääb peale aprilli-mai kevadõitsengus, kiirekasvulised ränivetikad või aeglasemad vaguviburlased, otsustub suuresti veebruaris-märtsis, sõltuvalt talvede karmusest ja jääoludest. Võitjarühm omakorda määrab, mil määral sünteesitud orgaaniline aine laguneb veesambas, või settib põhja, tingides kõrge hapnikutarbe.