"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF7020
ETF7020 "Meelekindluse ja intelligentsuse omavaheline suhe (1.01.2007−31.12.2009)", Jüri Allik, Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond.
ETF7020
Meelekindluse ja intelligentsuse omavaheline suhe
Relationship between Conscientiousness and intelligence
1.01.2007
31.12.2009
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.8. PsühholoogiaS260 Psühholoogia5.1. Psühholoogia ja tunnetusteadused100,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskondkoordinaator01.01.2007−31.12.2009
PerioodSumma
01.01.2007−31.12.2007261 600,00 EEK (16 719,29 EUR)
01.01.2008−31.12.2008261 600,00 EEK (16 719,29 EUR)
01.01.2009−31.12.2009251 136,00 EEK (16 050,52 EUR)
49 489,10 EUR

Meelekindlus (Conscientiousness) on Suure Viie isiksuse seadumuse seas kõige tihedamalt seotud reaalse eluga näiteks ennustades ette akadeemilist edukust, töösaavutusi ja eluea pikkust. Meelekindlusega on seotud kaks seni lahendamata mõistatust. Vastu ootusi on mitmed uuringud näidanud, et need inimesed, kes hindavad ennast distsiplineeritumaks, vastutustundlikumaks ja usaldusväärsemaks saavad keskmiselt madalamaid IQ skoore kui need, kes peavad ennast distsiplineerimatuteks, hooletuteks ja mitteusaldusväärseteks (Allik & Realo, 1997). Teine mõistatus on seotud hiljutise suure kultuuride vahelise uuringuga, mis näitas, et rahvuslikud stereotüübid ei vasta isiksuse küsimustike abil mõõdetud vastava maa keskmistele isiksuse omadustele (Terracciano et al., 2005). Selle projekti eesmärgiks on püüda lahenda need mõlemad mõistatused. Esiteks me tahame kindlaks teha seni tundmatu muutuja, mis määrab ära märgi meelekindluse ja IQ vahel. Oletuse kohaselt võib oluline korrelatsioon esile tulla vaid keskmisest kõrgema vaimse võimekusega valmis ja mitte juhuvalimis, mis on saadud kogu populatsioonist. Teine võimalus negatiivseks korrelatsiooniks meelekindluse ja IQ vahel on agregeeritud skoorid nagu näiteks mingi maa keskmiste skooride kasutamine. Teine ülesanne on kindlaks teha eri kultuurides mõõdetud meelekindluse skaalade võrreldavus. Üheks paljulubavaks meetodiks on ankurdavate vinjettide meetodi kasutamine (King, Murray, Salomon & Tandon, 2004), mis lubab muuta eri kultuurides läbi viidud uuringud omavahel võrreldavaks.
Among the Big Five personality traits Conscientiousness is most strongly related to real-life outcomes such as academic success, job performance, and life expectancy. There are two unresolved puzzles related to conscientiousness. Unexpectedly, several studies have shown that those individuals who rate themselves as more self-disciplined, responsible, reliable, and dependable have on average lower IQ scores than those who think that they are undisciplined, reckless, and undependable (Allik & Realo, 1997). Another enigma came from a recent large-scale cross-cultural study which has shown that national stereotypes of conscientiousness does not correspond to the mean scores of personality measured by personality questionnaires (Terracciano et al., 2005). The aim of this project is to solve the both of these puzzles. First, we are going to establish so far unknown variable which determines the sign of correlation between Conscientiousness and IQ. According to this proposal the significant negative correlation could be observed only in groups with above average mental abilities and not in a random sample from a general population. Another possibility to have negative correlation between Conscientiousness and IQ is on the level of aggregated scores such as the mean values of cultures. The second task is to establish commensurability of measures of conscientiousness across different cultures. One of the most promising approaches is to use the anchoring vignette method (King, Murray, Salomon & Tandon, 2004) to establish equivalence of the conscientiousness scales in different cultures.