See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF7552
ETF7552 "Sada grammi - Sata grammia: Uurimus soome ja eesti keele kohta väljendavatest kaassõnadest ja adverbidest (1.01.2008−31.12.2010)", Tuomas Johannes Huumo, Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond.
ETF7552
Sada grammi - Sata grammia: Uurimus soome ja eesti keele kohta väljendavatest kaassõnadest ja adverbidest
A hundred grams: A Study on Finnish and Estonian grams (adpositions and adverbs) indicating spatial relations
1.01.2008
31.12.2010
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.6. Filoloogia ja lingvistikaH350 Keeleteadus6.2. Keeleteadus ja kirjandus100,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskondkoordinaator01.01.2008−31.12.2010
PerioodSumma
01.01.2008−31.12.2008192 000,00 EEK (12 271,04 EUR)
01.01.2009−31.12.2009184 320,00 EEK (11 780,20 EUR)
01.01.2010−31.12.2010184 320,00 EEK (11 780,20 EUR)
35 831,44 EUR

Projekti eesmärgiks on uurida soome ja eesti keele grammatiliste sõnade (kaassõnade ja adverbide) ehk nn. grammide systeemi. Grammide staatus on problemaatiline nii semantilises kui ka grammatilises suhtes, ja seda mitmel põhjusel. Grammidele väga iseloomulik joon on nende kasutamine kahes erinevas grammatilises funktsioonis: kaassõnadena (tavaliselt koos genitiivis täiendiga) ning iseseisvate adverbidena (ilma grammatilise täiendita). Grammide ambivalentse staatuse tõttu ongi siin kasutatud termin gram väga sobilik ja neutraalne nende üldiseks kirjeldamiseks: tegemist on (morfoloogilises mõttes) autonoomsete elementidega, mis väljendavad entiteedi asukohta konkreetses või abstraktses ruumis, kuid millel on ka teistsuguseid funktsioone (Svorou 1993: 31, 2002: 124). Soome ja eesti keele grammide süsteem koosneb suurest hulgast elemente, mille grammatiline staatus ei ole võrdne. Pigem sisaldab süsteem erinevaid elemente, mis asuvad eri kohtades noomeni ja kaassõna funktsioonide vahelisel kontiinumil. Kuna paljud soome ja eesti keele noomenid on grammatiseerunud ainult mõnevõrra on võimatu tõmmata täpset piiri noomenite, adverbide ja kaassõnade vahele. Seetõttu on ka grammide täpset arvu võimatu esitada. Kokkuvõttes on projekti kesksed eesmärgid järgmised: 1) uurida põhjalikult grammide erinevate funktsioonide (noomen = > adverb = > kaassõna / verbipartikkel) kontiinumitaolist iseloomu ning erinevate grammide funktsioone sellel kontiinumil, 2) selgitada erinevates funktsioonides kasutatud grammide suhet verbiga ning orientiiri väljendava fraasiga, mis on tavaliselt kaassõnafunktsioonis kasutatud grammi täiend kuid võib olla ka vaba adverbiaal (nt. läksin toa sisse vs. läksin tuppa sisse), grammide tähendusi motiveerivate kujundskeemide abil. 3) võrrelda grammide osadena kasutatavate käändelõppude funktsioone nende prototüüpsete funktsioonidega, 4) selgitada, mida näitab grammid ruumi üldisest mõistestamisest, ning milline on kohakäänete ja grammide vaheline tööjaotus, 5) saavutada tüpoloogiliselt relevantseid tulemusi grammide funktsioonide kohta ning avalikustada need tulemused tüpoloogidele kättesaadavates (rahvusvahelistes) ajakirjades (lisaks koostöös Wieni ülikooli prof. Johanna Laakso juhitud uurali keelte tüpoloogilise andmebaasi projektiga).
The objective of this research project is to study the system of grammatical words, or grams (more specifically, adpositions and adverbs) in Finnish and Estonian. The grammatical status of these elements is problematic for many reasons. It is chatacteristic for grams that they can be used in two separate grammatical functions: as adpositions (generally with a complement in the genitive case, as in the Finnish phrase television päällä [television.set+GENETIVE on+ADESSIVE] ‘on the tv set’), and as adverbs, without a complement (panna televisio päälle [put television.set on+ALLATIVE] ‘switch on tv’.] Because of their ambivalent grammatical role, it is convenient to use the label gram for such elements: they are (morphologically) autonomous grammatical elements that express (typically) spatial location but also other kinds of relationships (for the term gram, see Svorou 1993: 31, 2002: 124). The Finnish and Estonian systems of grams consist of a large amount of elements that occupy different positions on the continuum between full nouns and adpositions, and therefore only a limited number of representative instances will be selected as research objects of this project. In the project we will pay most attention to grams as elements indicating spatial location, but we also approach them from other perspectives, including their functions in indicating verbal aspect. To give the central objectives of the project in a nutshell, we intend to 1) carry out a detailed research on the continuum-like nature of the functions of grams, extending from adpositional to adverbial; 2) study the relationship of grams (in different functions along this continuum) to the verb and to the expression of the landmark, and the image schemata lying behind the meaning of grams. 3) clarify the status and function of inflectional morphology in the meaning of grams; 4) study what the use of grams reveals about the conceptualization of space in general, and what is the relationship between case endings and grams. 5) produce typologically relevant information on the functions of grams and make this information available for language typologists (in cooperation with the Uralic typology project of Johanna Laakso)