See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Personaalne uurimistoetus" projekt PUT683
PUT683 (PUT683) "Eesti, Balti riigid ja Nõukogude Liidu kokkuvarisemine: uusi perspektiive Külma sõja lõppemisele (1.01.2015−31.12.2016)", Kaarel Piirimäe, Tartu Ülikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, ajaloo ja arheoloogia instituut.
PUT683
Eesti, Balti riigid ja Nõukogude Liidu kokkuvarisemine: uusi perspektiive Külma sõja lõppemisele
Estonia, the Baltic states and the Collapse of the Soviet Union: New Perspectives on the End of the Cold War
1.01.2015
31.12.2016
Teadus- ja arendusprojekt
Personaalne uurimistoetus
Stardiprojekt
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.3. Ajalooteadused ja arheoloogiaH250 Lähiajalugu (alates 1914) 6.1. Ajalugu (üldajalugu, eelajalugu, arheoloogia, numismaatika, paleograafia, genealoogia jne.)33,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.3. Ajalooteadused ja arheoloogiaH271 Poliitika ajalugu 6.1. Ajalugu (üldajalugu, eelajalugu, arheoloogia, numismaatika, paleograafia, genealoogia jne.)33,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.13. RiigiteadusedS170 Poliitikateadused, administreerimine 5.4. Teised sotsiaalteadused (sotsiaal- ja kultuurantropoloogia, etnoloogia, demograafia, inim-, majandus- ja sotsiaalgeograafia, munitsipaal- ja regionaalplaneering, haldusjuhtimine, õigusteadus, lingvistika, politoloogia, sotsioloogia jne.34,0
PerioodSumma
01.01.2015−31.12.201533 840,00 EUR
01.01.2016−31.12.201633 840,00 EUR
67 680,00 EUR

Projekti eesmärgiks on avada uusi perspektiive külma sõja lõpule, Nõukogude Liidu lagunemisele ja Venemaa suhete algusele Läänega. Ida- ja Kesk-Euroopa revolutsioone on seni vaadeldud eraldi samaaegsetest protsessidest NSV Liidus. Balti riikide iseseisvumist pole peetud Külma sõja lõppemise paratamatuks kaasnähteks. Uue arhiivimaterjali ning Balti revolutsioonidest osavõtjatega tehtud intervjuude valguses on põhjust neid eelduseid kahtluse alla seada. Balti riikides toimunud perestroika ning Ida- ja Kesk-Euroopa revolutsioonide-vahelised vastastikused mõjud olid sügavamad kui seni arvatud. Uurime liiduvabariigi kommunistliku eliidi huvisid ja poliitikat Eestis, nende kontakte Varssavi Pakti riikidega ning mõju Eesti iseseisva välispoliitika kujunemisele. See võimaldab meil läbi valgustada väheuuritud "impeeriumi pärandit" Eesti-Vene suhete alguses
The objective of this project is to open up new perspectives on the end of the Cold War, the demise of the Soviet Union and the beginning of Russia's engagement with the West. The transformations in east-central Europe have so far been viewed separately from simultaneous processes within the USSR. The restoration of the Baltic states has not been seen as an inevitable outcome of the Cold War endgame. We believe there are grounds to rethink these assumptions in the light of new evidence from state archives and interviews with participants in the Baltic revolutions. We suggest there were strong bidirectional influences between perestroika in the Baltic states and revolutions in east-central Europe. We plan to study the agendas of national communist elites in Estonia, their contacts with the Warsaw Pact countries, and their influence on the development of independent foreign policy of Estonia. This will allow us to scrutinise forgotten "imperial legacies" in Estonian-Russian relations.
Arhiivitöö Eesti, Soome, Inglismaa, Läti, Taani, Islandi, Prantsusmaa ja USA arhiivides ning intervjuud mitmes riigis kinnitasid osa hüpoteesidest ja lükkasid ümber teised. Esiteks väitsime, et 1989. a. Ida- ja Kesk-Euroopa revolutsioone on seni vaadeldud eraldi samaaegsetest protsessidest NSV Liidus. See vastab tõele Balti liiduvabariikide osas. Meie projekt selgitas välja, et Baltikumil oli otsustav roll Tšehhoslovakkia „ärkamises“ 1988-1989. Teisest küljest avaldasid Varssavi pakti riigid julgustavat mõju Baltikumile. Tegime kindlaks, et Ungari majandusreformid olid „päästikuks“ sarnastele reformidele Eesti NSVs. Kui seni peeti 1989. a. revolutsiooni mõjusid Balti riikidele positiivseiks, siis esialgu olid mõjud negatiivsed. Nõukogude surveavaldusi ja sõjalisi vastumeetmeid iseseisvuspüüdlustele võib seostada idabloki kaotamisega. Teiseks oletasime, et oluline osa Eesti NSV võimuladvikust aitas iseseisvusele kaasa. See leidis kinnitust. Kinnitust ei leidnud hüpotees, et ENSV juhtkond nägi koostööpartnerina Varssavi pakti maid. ENSV oli pilgud pööranud kapitalistlikku maailma ja Eesti avamisel Läände tehti järjekindlaid pingutusi aastaid enne, kui välisministeeriumi asus juhtima Lennart Meri. Kolmandaks, nomenklatuur ja ka uus rahvuslik juhtkond oli eripalgeline ja seetõttu oli Eesti tulevik – neutraalsus, orienteerimine ida või lääne suunas – ebaselge. Otsustavateks faktoriteks kujunesid poliitikute minevikukogemused ja rahvusvahelise süsteemi struktuursed mõjud, kuid ka juhus. Neljandaks leidis kinnitust, et "impeeriumi pärand" jättis sügava jälje Eesti välispoliitikale. Kuigi Vene juhtkond (Jeltsin) oli meie strateegiline partner võitluses keskvõimuga (Gorbatšov), oli osa Eesti poliitikuid Venemaa suhtes sügavalt umbusklikud. Eesti diplomaatia ei olnud struktuurselt valmis suhete arendamiseks Venemaaga. Kui seda projekti on kunagi võimalik jätkata, siis just Vene-Balti riikide suhete areng on valdkond, millele tasuks keskenduda.