See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF7609
ETF7609 "Rannikulähedaste hüdrodünaamilisete protsesside eksperimentaaluuringud: jugahoovused Põhja-Eesti rannikumeres ning lainekliima Kelba maasääre lähedal (1.01.2008−31.12.2011)", Ülo Suursaar, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond.
ETF7609
Rannikulähedaste hüdrodünaamilisete protsesside eksperimentaaluuringud: jugahoovused Põhja-Eesti rannikumeres ning lainekliima Kelba maasääre lähedal
Experimental studies of coastal hydrodynamic processes: coastal jets along the North Estonian coast and wave climate off the Kelba spit
1.01.2008
31.12.2011
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
4. Loodusteadused ja tehnika4.2. MaateadusedP500 Geofüüsika, füüsikaline okeanograafia, meteoroloogia 1.4. Maateadused ja sellega seotud keskkonnateadused (geoloogia, geofüüsika, mineroloogia, füüsiline geograafia ning teised geoteadused, meteoroloogia ja ning teised atmosfääriteadused, klimatoloogia, okeanograafia, vulkanoloogia, paleoökoloogia100,0
PerioodSumma
01.01.2008−31.12.2008237 600,00 EEK (15 185,41 EUR)
01.01.2009−31.12.2009228 096,00 EEK (14 577,99 EUR)
01.01.2010−31.12.2010228 096,00 EEK (14 577,99 EUR)
01.01.2011−31.12.201114 577,60 EUR
58 918,99 EUR

Projekt on kasvanud välja eelmisest ETF granditeemast (5929) ja selle raames keskendutakse kahele hüdrodünaamilisele protsessile Eesti rannikumere kahes piirkonnas. Töö eesmärkideks Põhja-Eesti (Kunda-Sillamäe) uurimisalal on: (1) Uurida rannikumere jugahoovuse tekkemehhanisme ja levikut Põhja-Eesti rannikumeres ning tema parameetreid nagu kiirus, püsivus, korduvus, ohustatud rannikulõigud, hoovuse laius, seos apvellingu, termohaliinse stratifikatsiooni ning aastaajaga; (2) Analüüsida võimalikke riske avariireostuse kontekstis, saaste jälgimise võimalusi ning võimalikke vastumeetmeid. Eeldame, et aegajalt võib kitsas rannikumere vööndis apvellinguga seotult esineda üllatavalt kiire pinnahoovus (ingl.k coastal jet, jugahoovus), mille kiirus võib tublisti ületada märksa tugevamate tormituulte põhjustatud triivhoovuse oma. Selle hoovuse laius ei ole suur (mõned kilomeetrid), kuid soodsate tingimuste korral võib saavutada pinnakiiruse kuni 1 m/s ning seega ootamatu avariireostuse korral võib transportida saaste või mõne muu hoovusesse sattunud objekti kiiresti väga kaugele. Töö eesmärkideks Vilsandi-Harilaiu uurimisalal on: Analüüsides RDCP abil 2007.a. registreeritud 5-kuulist laine- ja hüdrodünaamiliste mõõtmiste rida ja sooritades lisamõõtmisi, leida meteoroloogiliste, hüdrodünaamiliste ning rannikuprotsesside aktiivsuse seosed viimase 50-100 a. jooksul. Seades mõõtepunktis vastavusse mõõdetud hoovused ja laineparameetrid Vilsandi tuuleandmetega ning ajalooliste tuuleandmete baasil (alates aastast 1966) ning minnes edasi klimatoloogilisele ajaskaalale, analüüsida laine- ja hoovusekliima muutusi Harilaiu poolsaare juures. Piirkond on üks karmima lainekliimaga kohti Eesti rannikumeres, kus geomorfoloogilises mõttes potentsed lained olulisel määral kujundavad rannajoont, mida tuleb ka vaadelda käimasoleva globaalse meretõusu ja kasvava tormisuse kontekstis. Uurimismeetoditeks on mõlemal juhul kõigepealt in situ välimõõtmised RDCP ja ADCP hoovuse- ning lainemõõtjatega, mis paigutatakse merepõhja 10-20 m sügavusele 1-3 km rannast. Saadud andmeid analüüsitakse ja interpreteeritakse hüdrodünaamilise modelleerimise, saastepleki leviku simulaatorite (Summeri-II ja PISCES II) ning distantsuuringute (Ramses spektromeetrid, MODISe ja MERISe satelliitpiltide analüüs) abil.
The project is the follow-up to the Grant project No.5929. It focuses on two particular hydrodynamic processes and two study areas in the coastal waters of Estonia. The main aims in the North Estonian (Kunda-Sillamäe) study site are: (1) To investigate the mechanisms and occurrence of coastal jets in the North Estonian coastal sea; to map its typical locations and to quantify its parameters such as velocity, length, width, frequency, dependence on density gradients and season; (2) To assess the possible role of coastal jets in the fast alongshore transport of pollutants in case of accident spills and to make some suggestion for detecting and combating such spills. According to our preliminary experiences, such a surprisingly fast current can occur with easterly winds of moderate strength and upwelling conditions along the majority of the North Estonian coast. The width of the current is presumably small, but the surface flow velocity can reach up to 1 m/s, being thus capable, in unfavourable conditions, of carrying an accidental spill as far as about 50-80 km in a day. The main aims in the Vilsandi-Harilaid study site are: To analyse the records of waves and currents obtained by us in winter 2006/07 (and carrying out some new measurements); to discover the relationships between measured waves-currents and Vilsandi meteorological data; further on, to expand the series into the climatological scale, using historical wind data from Vilsandi (since 1966). To analyse the simulated long-term flow and wave energy time series, detecting more “energetic” time periods during the last 50-100 years and connecting them to records of changes in the coastal line. Harilaid Peninsula has the most severe wave climate along the Estonian coastal waters. It is a geomorphically very potent and active location, where historical changes in coastal line should reflect the corresponding changes in wind and wave climate. Further intensification of coastal processes is foreseen due to climate change, increase in mean and extreme sea levels and storminess. The main study methods are experimental in situ measurements by using RDCP (ADCP) current and wave meters. They will be deployed from a boat at the depth of 10-20 m, 1-3 km off the coast. The results will be analysed and interpreted using hydrodynamic modelling, spill models (Summeri-II and PISCES II simulators), as well as by remote sensing tools (Ramses spectrometers, analysis of MODIS and MERIS satellite images).