"Riiklik programm: Eesti keel ja kultuurimälu" projekt EKKM14-388
EKKM14-388 "Lastemängude ja mängukogemuse muutumine ajas: andmebaas ja väljaanne. (1.01.2014−31.12.2018)", Astrid Tuisk, Eesti Kirjandusmuuseum.
EKKM14-388
Lastemängude ja mängukogemuse muutumine ajas: andmebaas ja väljaanne.
1.01.2014
31.12.2018
Teadus- ja arendusprojekt
Riiklik programm: Eesti keel ja kultuurimälu
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.4. KultuuriuuringudH400 Folkloristika6.3. Muud humanitaarteadused (filosoofia - s.h. teaduse ja tehnika filosoofia, kunstiteadused, kunstiajalugu, kunstikriitika, maalikunst, skulptuur, muusikateadus, teatriteadus, religioon, teoloogia jne.)100,0
AsutusRollPeriood
Eesti Kirjandusmuuseumkoordinaator01.01.2014−31.12.2018
PerioodSumma
01.01.2014−31.12.20143 500,00 EUR
01.01.2015−31.12.20154 500,00 EUR
01.01.2016−31.12.20164 500,00 EUR
01.01.2017−31.12.20174 500,00 EUR
01.01.2018−31.12.20184 500,00 EUR
21 500,00 EUR

Projekti eesmärgiks on tuua teadus- ja praktiliste huviliste käibesse nii vanemad kui uuemad mängukirjeldused, mis leiduvad Eesti Rahvaluule Arhiivi kogudes. Senini on mängud olnud kogudest raskesti kättesaadavad, kasutatavad vaid kartoteekidest ning originaalköidetest, neid ei ole kaasatud andmebaasidesse. Andmebaas ja koostatavad väljaanded on mõeldud kasutamiseks nii uurijatele kui laiemale huviliste ringile. Kuna arhiivil on olemas üldandmebaas, mis tulevikus peaks hõlmama kõiki arhiivis leiduvat materjali, siis antud baas koosneb valitud tekstidest. Andmebaas peaks andma ülevaate ajastupõhisest populaarsest mänguvaramust, pakkuma äratundmist tuttavate mängude osas kui ka tutvustama seni vähetuntud mänge. Selle põhjal saab kirjutada erinevaid õpilas- ja üliõpilastöid, tutvuda ja kasutusse võtta uusi mänge. Andmebaas on vabalt internetis kättesaadav ning lihtsalt kasutatav, koostatav väljaanne illustreeritud. Tekstid redigeeritakse, et oleks kergem lugeda, kuid alles jäetakse ka redigeerimata variandid. Loodav andmebaas peaks kajastama nii erinevaid mängukirjeldusi kui mängimisega seotud mälestusi laiemalt. Mängukirjeldustele lisaks sisaldab andmebaas ka mängusituatsioonide kirjeldusi ning erinevaid mängimisega seotud lapspõlvemälestusi. Üleskirjutajate nimede, eriti laste nimede avaldamisel, juhindutakse andme- ja isikukaitseseadustest, sõlmitud kokkulepetest. Ka on eesmärgiks lisada senistele mängukäsitlustele folkloristlikku ning isikukeskset vaatepunkti: mängud esitatakse nii kontekstisidusalt kui võimalik – aeg, koht, mängijate vanus, sugu, mitmekesi mängitakse jm. Märksõnad lisatakse mängukoha (erinevad kihelkonnad), aja kohta (1980. aastad, 20. sajandi algus) ning võimalusel ka soo (tüdruk/poiss), vanuse (5-aastane/10-aastane), mängitud üksinda/seltskonnas, kodus/koolis jt parameetrite järgi. Mängudele määratakse liigid, nii on võimalik näiteks tuvastada teatud liigi (nt kummikeks) levik ajas. Andmebaas on plaanis üles ehitada arhiivis olevatest eri ajastute mängudest ja lapsepõlvemeenutustest, mis seotud mängimisega: 1934.-1935. aasta lastemängude võistluselt, 1992. ja 2007. aasta lastepärimuse võistlustelt, 2013. aasta lastemängude võistluselt. Nõukogudeaega kajastab erinevate kooliõpilaste kogutud materjal, kuid selle perioodi andmeid on vajalik täiendavalt rahvaluule arhiivi kogudest juurde otsida. Juurde kirjutatakse lühikesed ajastut iseloomustavad ülevaated, kus iseloomustatakse laste vaba aja veetmist ning mänguvõimalusi üldisemalt. Projekti tegevuste hulka kuuluvad ka illustreeritud trükiväljaanne, mille eeskujuks võetakse 2012. aastal ilmunud Mall Hiiemäe koostatud „Virumaa vanad rahvamängud“ ning uurimustööd. Astrid Tuisk on Tartu Ülikooli Kirjanduse ja Kultuuriteaduste õppekava folkloristika eriala doktoriõppe tudeng, kelle doktoritöö teemaks on lastefolkloor. Antud andmebaas saab üheks töövahendiks doktoritöö koostamisel. Lastemängude andmebaas on oluline Eesti kultuuri seisukohast, avades üht meie rahvakultuuri tahku (Kultuurimälu moodul, 2.1). Samas on see oluline ka kultuuri järjepidevuse teadvustamisel. Mängud pakuvad väga laialdast huvi, näiteks mitmesugustele mängujuhtidele, lasteaia- ja kooliõpetajatele jt, kes vajavad neid igapäevatöös. Eri ajastutest pärit lapsepõlvemeenutused tekitavad elamuse samal ajastul elanud inimestes. Kuid samapalju on projekt suunatud ka lastele ja noortele, et aidata neil mõista oma seotust eelnevate põlvkondadega. Lastekultuuri kaudu tulevad nähtavale nii jooned, mis seovad lapsi vanemate traditsiooniga, nt teatud mängud, mida mängitakse mitmeid põlvi ning mis võivad oma nimetustes (nt kullimängu nimi) olla säilitanud piirkondliku eripära, kui ka jooned, mis eristavad eri aegade lapsepõlvi (nt mänguasjade olemasolu ja arv). Tänapäeva laste mängutegevuste avaldamise eesmärgiks on teadvustada laste ja noorte osa nii traditsioonilise pärimuse kandjana kui ka tänapäeva noortekultuuri viljelejana. Tegemist on iseseisva projektiga, mujalt ei ole sellele rahastust taotletud.