See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Riiklik programm: Eesti keel ja kultuurimälu" projekt EKKM14-302
EKKM14-302 "Kirjandusloolised biograafiad ja allikmaterjalid. (1.01.2014−31.12.2018)", Janika Kronberg, Eesti Kirjandusmuuseum.
EKKM14-302
Kirjandusloolised biograafiad ja allikmaterjalid.
1.01.2014
31.12.2018
Teadus- ja arendusprojekt
Riiklik programm: Eesti keel ja kultuurimälu
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.6. Filoloogia ja lingvistikaH390 Üldine ja võrdlev kirjandusteadus, kirjanduskriitika, kirjandusteooria 6.2. Keeleteadus ja kirjandus100,0
AsutusRollPeriood
Eesti Kirjandusmuuseumkoordinaator01.01.2014−31.12.2018
PerioodSumma
01.01.2014−31.12.20143 500,00 EUR
01.01.2015−31.12.20154 250,00 EUR
01.01.2016−31.12.20162 000,00 EUR
01.01.2017−31.12.20173 500,00 EUR
01.01.2018−31.12.20183 500,00 EUR
16 750,00 EUR

Taotlus on esitatud Kultuurimälu allmoodulis 2.2. Allikpublikatsioonid ja üldistavad erikäsitlused. Projekti „Kirjandusloolised biograafiad ja allikmaterjalid“ rahastamise ja eduka läbiviimise tulemusena ilmub ajavahemikul 2015–2018 neli akadeemiliselt vormistatud ja toimetatud kirjandusloolist raamatut: 1 artiklikogu, 2 kirjandusloolist monograafiat ja 1 nn metakogumik. Läbikaalutult ja seni "sahtlisse kirjutatud" materjali koondamine kavandatud viisil on realistlik ja eesmärgid sõnastuvad järgmiselt: 1. Piiratud hulga eriteadlaste vaatevälja jäävate teadusartiklite kõrval tõsta au sisse kirjanduslooline monograafia kui humanitaaria üks põhižanre, mida viimastel aastatel on viljeldud üsna rutiinselt pinnapealsel viisil (Ü. Tonts) või mille tulemus on kujutanud endast harrastusliku maiguga elutööd (L. Iher). Me kirjutame eelkõige iseendi jaoks läbi oma kultuurilugu ega alahinda eesti lugejat, nagu see teda ei huvitaks. Mis aga ei välista sugugi uurimistulemuste erinevate aspektide tutvustamist rahvusvahelistel konverentsidel ja artiklite või monograafiate teatud osade ilmumist tõlgete vahendusel mitte üksnes inglise keeles, vaid ka teistes võõrkeeltes, mille kõnelejaid käsitletavad teemad kõnetavad. 2. Koostamisel ja kirjutamisel on tegijate eesmärgiks mitte teoretiseerimine, vaid kultuurilooline pädevus ja faktitruudus, uudse faktilise materjali allikakriitiline käibeletoomine, ent teiselt poolt ka loetavus ja arusaadavus võimalikult laiale lugejate hulgale, kes kultuuriloo vastu huvi võiks tunda. Arhiivipõhine uurimise ja uudsete allikmaterjalide käibeletoomise vajadust tõestavad igapäevaselt esseistlikud ja suure üldistusvõimega ning iseenesest haaravad käsitlused, mis aga kalduvad eksima samal hetkel, mil kalduvad liialt läbi uurimata isikuloosse - viimane näide Ilmar Vene auhinnatud mammutessee Karl Ristikivist "Kaugenemised". See on raamat, mille olemasolu raskepärase elegantse väljendusviisi kõrval tõendab paradoksaalsel kombel autentsete allikmaterjalide senisest suurema tekstikriitilise käibeletoomise vajadust. 3. Eesti kirjandusloo oluliste isikute ja ajastute, millest hõlmavaim II maailmasõja järgne pagulus Rootsis, Brasiilias, USA-s ja Kanadas, ent (K. Asti puhul) ka 19. sajandi lõpp, Noor-Eesti liikumine ja omariikluse aeg ning nn vaikiv ajastu ja II maailmasõda kui taust, kontekstitundlik läbivalgustamine, s.t. looja suhetes aja ja ümbrusega, mis annab käsitlustele huvipakkuva ja hariva panoraamsuse, samas vältides laialivalguvust. Enim taustaseoseid, millesse piisava keskendatuseta võib ka eksida, võimaldab Karl Ast Rumori biograafia (näit. Eesti sotsiaaldemokraatia kujunemine ja ideede levik, iseseisva Eesti Vabariigi loomine, poliitiline ajalugu, ajakirjandus ja kirjanduslugu, diplomaatia ajalugu jne). 4. Väljakutsena praeguse projektipõhise rahastuse tingimustes panna proovile pigem väikesearvuline tegus "meeskond" suurema rahastusega ja kaaluda selle mõistlikkust ning eeliseid paljude projektide vahel end pisikesteks koormusteks killustavate ja ülerahvastatud ning seega hajutatud vastutuse ja suhteliselt abstraktsete eesmärkidega ning tugipersonaliga (et mitte öelda - täitematerjaliga) gruppide ees. 5. Olulisima riskina käsilolevate ja 2014-2017 planeeritud tööde teostamisel ning teoste ilmumisel on eelkõige ootamatu inimlik faktor (terviseprobleemid vms), mille eest ei ole keegi täielikult kaitstud. Materjal on koondatud, sellega on töötatud, eeltöö tehtud ja valdavalt siinsamas Eestis ning Balti Arhiivi deponeeritud Rootsi Riigiarhiivis, millele ligipääs BA juhtkonnaga usaldusliku suhte tõttu on tagatud. Koostamisel, toimetamisel ja väljaandmise korraldamisel on riskid hajutatavad tööplaanide ja materjali olemasolu tõttu, tööplaanid on kollegiaalselt läbi arutatud. Konkreetsete tekstide kirjutamisel või lõpuleviimisel on see enesestmõistetavalt keerulisem, kuid mitte päris võimatu. Materjalidele ammendava ligipääsu võimalus on Arved Viirlaidi isikuarhiivi asumise tõttu Kanadas perekonna valduses kõige problemaatilisem ja eelkõige loodetavasti püsiva ja kasvava usalduse küsimus.