See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Eesti Teadusfondi uurimistoetus (ETF)" projekt ETF8875
ETF8875 "Sooküsimus Eestis: kohalik olukord ja rahvusvahelised mõjud (1.01.2011−31.12.2014)", Eve Annuk, Eesti Kirjandusmuuseum.
ETF8875
Sooküsimus Eestis: kohalik olukord ja rahvusvahelised mõjud
Gender question in Estonia: local situation and international influences
1.01.2011
31.12.2014
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus (ETF)
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.6. Filoloogia ja lingvistikaH390 Üldine ja võrdlev kirjandusteadus, kirjanduskriitika, kirjandusteooria 6.2. Keeleteadus ja kirjandus34,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.5. KunstiteadusH313 Kunstikriitika 6.3. Muud humanitaarteadused (filosoofia - s.h. teaduse ja tehnika filosoofia, kunstiteadused, kunstiajalugu, kunstikriitika, maalikunst, skulptuur, muusikateadus, teatriteadus, religioon, teoloogia jne.)33,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.6. Filoloogia ja lingvistikaH350 Keeleteadus6.2. Keeleteadus ja kirjandus33,0
AsutusRollPeriood
Eesti Kirjandusmuuseumkoordinaator01.01.2011−31.12.2014
PerioodSumma
01.01.2011−31.12.201112 000,00 EUR
01.01.2012−31.12.201212 000,00 EUR
01.01.2013−31.12.201312 000,00 EUR
01.01.2014−31.12.201412 000,00 EUR
48 000,00 EUR

Projekti eesmärgiks on uurida sooküsimust Eestis, võttes kesksete perioodidena vaatluse alla nõukogude perioodi ja taasiseseisvumisjärgse perioodi ning võrdlusalusena 19./20. sajandi vahetuse, mõistmaks sooküsimuse arengut ajalises perspektiivis. Tänapäeva rahvusvaheline soouurimuslik teadustöö on enamasti keskendunud lääneriikidele ning endiste sotsialistlike riikide olukorda on analüüsitud vähe. Samas võivad just selle konteksti arengumudelid ja diskursiivsed praktikad laiendada teadmisi soo ja ühiskonna vastasmõjudest. Käesolev projekt ongi seadnud eesmärgiks sellise uurimisraamistiku laiendamise. Vaadeldakse seda, kuidas on sooküsimust kajastatud nii meedias kui kultuurilistes praktikates, eelkõige kirjanduses ja kunstis. Tähelepanu pööratakse ka välismaiste sooliste teooriate mõjule eesti kontekstis ja analüüsitakse seda, milliseid lääne teoreetilisi seisukohti siinsed käsitlused esindavad ning mil moel need on eesti kontekstis mugandatud. See võimaldab kriitiliselt suhestuda läänekeskse soouurimusliku teooriaga. Lähtepunktiks on oletus, et sooküsimuse kujutamise uurimise kaudu on võimalik avada sooliste diskursuste ja narratiivide eripära Eesti kontekstis. Otsitakse vastuseid küsimustele, miks ja kuidas on nõukogude periood mõjutanud soolisi arusaamu ja sooküsimuse käsitlemist; millised on varasemate perioodide mõjud sooküsimusele; kuivõrd on Eesti sooküsimuse käsitlemine mõjutatud lääne diskursuste poolt; milline on meedia, kirjandus- ja kunstipraktikate osa sooküsimuse kajastamisel ja kujundamisel ning kuidas on need praktikad mõjutanud soolisi diskursusi laiemalt. Projekt on oma lähtekohtadelt empiirilis-teoreetiline. Lisaks töö keskmes olevale soolistatud praktikate ja ideoloogiate analüüsile lahatakse ka sooküsimuse teoreetilisi aspekte, nagu soolise aspekti kaasamine kultuuri uurimisse, soolisuse kujutamise ideoloogiad, diskursiivsete praktikate soolistatus. Projekt on interditsiplinaarne, vaadeldes sooküsimust erinevate valdkondade perspektiivide koostoimes.
The project will analyse gender issues in Estonian context, with focus on the Soviet period and the period after the restoration of independence in Estonia. The turn of the 20th century is used as a basis for comparison as many gender discourses prevalent in Estonia today originate from this time period. Contemporary international gender research has mostly been focused on the West and the situation in former socialist countries has not been analysed as thoroughly. However, the models of development and discursive practices of this particular context may be useful for broadening our understanding of the interaction between gender and society. This project thus aims to broaden the frame of research in international gender studies. The project takes a closer look at how the gender question has been represented in the media as well as cultural practices, primarily in literature and art. Attention is also paid to the influence of Western gender theories on the Estonian context: to what extent the approaches to and understandings of gender issues are influenced by them and which theoretical Western approaches appear in Estonia. The project thus seeks to address the Western-centric nature of gender theories. The project hypothesises that through studying the representation of gender issues it is possible to open up the specificities of gendered discourses and narratives in Estonian context. The project aims to find answers to the questions why and how the Soviet era influenced understandings of gender and approaches to gender issues; how the earlier historical periods have influenced gender issues; to what extent the approaches to gender issues in Estonia have been influenced by Western discourses; what is the role of media, literary and art practices in representing and shaping gender issues and how these practices have influenced gendered discourses more broadly. The interdisciplinary project is empirical and theoretical in nature. In addition to the analysis of gendered practices and ideologies, the project focuses on opening up the theoretical aspects of gender issues (e.g. gender perspective in the study of culture, ideologies of representations of gender, gendered discursive practices).
Projektis uuriti sooküsimust Eestis nii ajaloolises perspektiivis kui tänapäeval – alates 19. sajandi lõpu soodiskursustest kuni sooliste arusaamade ja representatsioonipraktikateni Eesti kui postsotsialistliku ühiskonna kontekstis. Keskenduti kultuuriliste (eelkõige kirjandus- ja kunstipraktikate) ja meediapraktikate analüüsile, et mõista kultuuri rolli soonarratiivide ja diskursuste kujunemises. Projekt oli interdistsiplinaarne, vaadeldes sooküsimust erinevate valdkondade perspektiivide koostoimes. Käsitleti modernsuse, rahvusluse ja sooideoloogiate arengut 19./20. s. vahetusel, suhestatuna ajastu rahvusvahelise kontekstiga. Uuriti 19.s. lõpu emantsipatsiooniideid eesti avalikus diskursuses ning modernsusperioodi mehelikkuse representatsioone. Uuriti 20.s. II poole eesti kirjandus- ja kunstipraktikate soolisi representatsioone, feministlikke kunsti- ja kureerimispraktikaid taasiseseisvunud Balti riiki des, autobiograafiažanri soolistatud praktikaid 19.-20.s. vahetusel ja 20.s. II poolel, soolisi aspekte seoses tõlkimise kui kultuurilise praktika ja tõlketeooriaga. Uuriti lääne sooliste teooriate mõju eesti kontekstis nii ajaloolises perspektiivis kui tänapäeval, suhestudes kriitiliselt kaasaegsete läänekesksete feministlike/soouurimuslike teooriatega. Käsitleti Ida-Euroopa, sh eesti, feminisme transnatsionaalse feministliku teooria kontekstis, kuna postsotsialistlik Ida-Euroopa on transnatsionaalsetes feministlikes diskussioonides praktiliselt kaardistamata. Eesti näidet kasutades problematiseeriti rahvusriigi tasandi mittearvestamist transnatsionaalses feminismis. Korraldati eesti soouuringute konverents “Soouuringud Eestis: hetkeseis ja arengud” ja kaks teemakohast eriseminari. Projekti raames koostati ka sooküsimuse annoteeritud bibliograafia. Projekti tulemused näitavad, et Eesti soodiskursuste kujundamisel on olnud suur roll rahvusluse ideoloogial, nõukogude perioodi soolise võrdõiguslikkuse ideoloogial ja taasiseseisvunud Eestis domineeriva positsiooni omandanud neoliberalistlikul ideoloogial.