"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF6511
ETF6511 "Perekonnasotsialisatsiooni ja sellega seotud hoiakute muutumine Eestis üleminekuaja tingimustes (1.01.2005−31.12.2008)", Tiia Tulviste, Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond.
ETF6511
Perekonnasotsialisatsiooni ja sellega seotud hoiakute muutumine Eestis üleminekuaja tingimustes
Changes in cultural meanings and practices of family socialization in the course of rapid social and cultural change in Estonia
1.01.2005
31.12.2008
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.8. PsühholoogiaB760 Psühhonoomika 5.1. Psühholoogia ja tunnetusteadused100,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskondkoordinaator01.01.2005−31.12.2008
PerioodSumma
01.01.2005−31.12.2005176 470,59 EEK (11 278,53 EUR)
01.01.2006−31.12.2006180 000,00 EEK (11 504,10 EUR)
01.01.2007−31.12.2007180 000,00 EEK (11 504,10 EUR)
01.01.2008−31.12.2008180 000,00 EEK (11 504,10 EUR)
45 790,83 EUR

Projekti põhieesmärgiks on jälgida muutusi, mis toimuvad eesti perekonnasotsialisatsioonis ning sellega seotud hoiakutes. Huvi laste sotsialisatsiooni vastu Eestis tuleneb suures osas sellest, et hoolimata kiiretest sotsiaalsetest ja kultuurilistest muutustest, mis on Eestis alates 1991. a. augustist aset leidnud, ei ole veel märgata olulisi muutusi demokraatlikuma laste sotsialiseerimisviisi suunas. Kavandatud uurimistöö teiseks eesmärgiks on uurida eesti emade sotsialisatsiooniviisi ja sellega seotud hoiakute sügavamat kultuurilist tähendust, näiteks, eesti laste ja nende vanemate hoiakuid "range kontrolli" ja "jutukuse" suhtes. Samuti huvitab meid eesti sotsialisatsioonistiili mõju laste kõne ja suhtlemise arengule, samuti nende kodustele suhetele. Soovime välja selgitada, kas USA-s ja Inglismaal läbiviidud uurimistööde tulemus, mis näitab, et direktiivsete ja vähese jutuga emade laste keelelised, suhtlemis- ja sotsiaalsed võimed on halvemad kui teistel lastel, kehtib ka Eestis, kus on omane direktiivne suhtlemisstiil. Kuna lastega suhtlemise viisid tunduvad olevat kultuurispetsiifilised, oletame, et eesti emade sotsialiseerimisviis ei mõjuta negatiivselt eesti laste kõne ja suhtlemise arengut ning nende koduseid suhteid.
The main aim of the study is to address changes in the meanings and practices of Estonian family socialization. Our interest in Estonian children's socialization is prompted by the fact that since August 1991 Estonia has been undergoing rapid societal changes, but a change in socialization patterns towards democratization seems to be not as rapid The second aim of the proposed study is to seek the deeper cultural meaning underlying the parental practices and attitudes that had emerged in the Estonian sample, examining children's and parents' beliefs about talkativeness, strict control etc. In addition, the interest of the study is whether the findings of Anglo-American studies showing that children of less talkative and more directive mothers are likely to score lower on measures of linguistic, conversational, and social abilities holds true in Estonia. Because the ways of talking with children seem to be culture-specific we predict that the peculiarities of Estonian maternal socialization pattern do not have a negative impact on language and social development of the child, and on mother-child relationships.