"Institutsionaalne uurimistoetus" projekt IUT2-13
IUT2-13 "Tunnetuse ja isiksuse protsesside psühholoogilised mehhanismid (1.01.2013−31.12.2018)", Jüri Allik, Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, psühholoogia instituut.
IUT2-13
Tunnetuse ja isiksuse protsesside psühholoogilised mehhanismid
Psychological Mechanisms of Cognition and Personality Processes
1.01.2013
31.12.2018
Teadus- ja arendusprojekt
Institutsionaalne uurimistoetus
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.8. PsühholoogiaS260 Psühholoogia5.1. Psühholoogia ja tunnetusteadused100,0
PerioodSumma
01.01.2013−31.12.2013235 000,00 EUR
01.01.2014−31.12.2014235 000,00 EUR
01.01.2015−31.12.2015235 000,00 EUR
01.01.2016−31.12.2016235 000,00 EUR
01.01.2017−31.12.2017235 000,00 EUR
01.01.2018−31.12.2018235 000,00 EUR
1 410 000,00 EUR

Kogenumate (Allik, Näätänen) ja nooremate (Kreegipuu, Mõttus, Pullmann, Realo) uurijate varasemad edukad uurimisprojektid on ühendatud tunnetuse ja isiksuse protsesside psühholoogiliste mehhanismide uurimiseks. Projekt keskendub 5 teema ümber: (1) elektrofüsioloogilise uurimismetodoloogia loomine, millega on võimalik avastada kognitiivsete võimete allakäiku; (2) kognitiivsete võimete ja isiksuse omaduste psühholoogiliste diagnostikavahendite loomine, mis oleksid vabavaralised ja kasutajasõbralikud; (3) isiksuse indikaatorite leidmine, mis ennustavad ette reaalelulisi tagajärgi, kaasa arvatud haridus ja tervis; (4) metodoloogia loomine, mis kasvatab maade keskmiste skooride usaldatavust lubades luua maade usaldusväärseid pingeridasid; (5) isiksuse ja afektiivsete seisundite geneetiliste, biokeemiliste ja füsioloogiliste indikaatorite leidmine, millel on ennustav valiidsus.
Successful research projects of more experienced (Allik, Näätänen) and younger researchers (Kreegipuu, Mõttus, Pullmann, Realo) are combined for the study of psychological mechanisms of cognitive and personality processes. There are 5 major research themes: (1) developing electrophysiological methodology for the earliest possible detection of brain changes preceding the cognitive impairment; (2) developing psychological diagnostic tools for cognitive abilities and individual differences which are public domain non-commercial, easy to administer and internet-friendly; (3) establishing personality indicators which could predict real-life outcomes incl educational attainment and health-related consequences; (4) developing a methodology to improve the validity of cross-cultural mean scores which could be used for different country rankings; (5) finding reliable genetic, biochemical, and physiological indicators which could increase predictive validity of personality and affective measures.
Kokkuvõtvalt võib käesolevat projekti pidada igati edukaks, kõik eesmärgid saavutati ning projekti tulemused on andnud olulise panuse taju- ja isiksusepsühholoogia arengusse. Viimase viie aasta põhjal kuuluvad kogenumad projekti vastutavad täitjad Jüri Allik ja Risto Näätänen ja noorematest uurijatest Anu Realo Essential Science Indicators’i viimase uuenduse põhjal (14. märts 2019) maailma 1% enam viidatud teadlase nimistusse, kas psühholoogia või neuroteaduste valdkonnas. Mitme noorema põhitäitja, Rene Mõttuse ja Kairi Kreegipuu, bibliomeetriliste näitajate kiire areng ennustab ette, et peagi jõuavad ka nemad psühholoogia 1% viidatavuse tippu. Uurimismeeskonna kõige tunnustatum liige on kahtlemata Risto Näätänen, kelle avastatud ajusignaalide lahknemise negatiivsuse (MMN) abil saadud tulemused kognitiivsete võimete allakäigu hindamisel on kokku võetud äsja ilmunud monograafias The Mismatch Negativity (MMN) as a Window to the Brain (Oxford University Press, 2019). Projekti käigus loodi diagnostika vahendid, millega on võimalik uurida arvukuse ja statistiliste keskmiste tajumist. Õnnestus avastada mitmeid isiksuse ja geneetilisi indikaatoreid, mis ennustavad inimese tervist, edukust hariduses ja tulemuslikkust mitmetes teistes eluvaldkondades. Profiilide analüüsi näol loodi viis, kuidas parandada maade keskmiste isiksuse omaduste omavahelist võrreldavust. Oluline samm edasi tehti afektiivsete seisundite uurimisel, kus õnnestus tuvastada osa mehhanisme, mille abil inimene hindab situatsiooni emotsionaalset sisu ja tähendust. Uurimisteema raames ilmus üle 100 publikatsiooni (neist 82 kategoorias 1.1) ning projektijuhi ja (põhi)täitjate juhendamisel kaitsti kokku 9 doktori- ja 30 magistritööd. Projektijuht ja (põhi)täitjad on olnud aktiivsed tulemuste esitamisel ja tutvustamisel nii teadusüritustel kui -ajakirjades, aga ka laiemale avalikkusele meedia ja avalike ürituste vahendusel.