"Personaalne uurimistoetus" projekt PUT260
PUT260 (PUT260) "Normatiivse võimu alternatiivse teooria poole: Euroopa Liidu, Venemaa ja Ladina-Ameerika riikide diskursuse ja välispoliitika võrdlev analüüs (1.01.2013−31.12.2016)", Elena Pavlova, Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, Johan Skytte poliitikauuringute instituut.
PUT260
Normatiivse võimu alternatiivse teooria poole: Euroopa Liidu, Venemaa ja Ladina-Ameerika riikide diskursuse ja välispoliitika võrdlev analüüs
Towards an Alternative Theory of Normative Power: A Comparative Analysis of Discourse and Foreign Policy of the European Union, Russian Federation and Latin America
1.01.2013
31.12.2016
Teadus- ja arendusprojekt
Personaalne uurimistoetus
Otsinguprojekt
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.13. RiigiteadusedS170 Poliitikateadused, administreerimine 5.4. Teised sotsiaalteadused (sotsiaal- ja kultuurantropoloogia, etnoloogia, demograafia, inim-, majandus- ja sotsiaalgeograafia, munitsipaal- ja regionaalplaneering, haldusjuhtimine, õigusteadus, lingvistika, politoloogia, sotsioloogia jne.100,0
PerioodSumma
01.01.2013−31.12.201343 200,00 EUR
01.01.2014−31.12.201443 200,00 EUR
01.01.2015−31.12.201543 200,00 EUR
01.01.2016−31.12.201643 200,00 EUR
172 800,00 EUR

Projekti eesmärgiks on uurida normatiivse võimu tekke ja toimimise tingimusi mitte-Euroopa riikides, võrreldes diskursusi ning poliitilist käitumist Euroopa Liidus, Venemaal ja Ladina-Ameerikas. Normatiivse võimu mõistet kasutatakse Euroopa Liidu kui eriomase välispoliitilise toimija iseloomustamiseks, kuid käesolev projekt põhineb eeldusel, et mõistet on võimalik rakendada tunduvalt laiemalt. Euroopa Liidu näidet kasutades vaadeldakse Venemaa ning Ladina-Ameerika välispoliitika diskursuse ja praktika normatiivseid aspekte (regionaalne fookus Ladina-Ameerika puhul on kombineeritud individuaalsete riikide juhtumiuuringutega). Hüpotees on, et Ladina-Ameerikas eksisteerib tugev ning iseseisev hegemooniavastane diskursus, mis soodustab normatiivse võimu teket. Seevastu Venemaa, olles Läänest normatiivses sõltuvuses, on näide normatiivse võimu läbikukkumisest.
The project aims to explore the conditions for the emergence and functioning of normative power in non-European countries by comparing discourses and political practice in the EU, Russia and Latin America. The concept of normative power has been developed to account for the EU’s distinctiveness as a foreign policy actor, but this project is based on the premise that its applicability is much wider. Taking the EU as the model case, it then looks at the normative aspects of foreign policy discourse and practice in Russia and Latin America (the regional focus in the latter case is combined with individual country case studies). The hypothesis is that a strong and independent counter-hegemonic discourse exists in Latin America, which contributes to the emergence of normative power. Russia, on the contrary, demonstrates normative dependence on the West, and therefore constitutes a case of a normative power failure.
Kaasaegsel infosõdade ajastul mängib järjest suuremat rolli uute normide artikuleerimine ning sellega koos tõuseb ka nende levimise mõistmise tähtsus. “Normatiivne jõud” on üheks selliseks normide levimise mehhanismiks. Käesolev projekt näitab, et ka väljaspool Euroopa Liitu mujal maailmas on selliste mehhanismide esile kerkimine võimalik. Näiteks ilmnes selline areng 1999-2013 Venetsueelas. Projekt selgitab, miks sai regiooni normatiivseks liidriks Venetsueela aga mitte Brasiilia, kellelt oleks seda loogilisem oodata. Käesolev normatiivse jõu mehhanismide uurimus aitab mõista alternatiivsete väärtuste hierarhiate esilekerkimist, normatiivse jõu väärtuste levimist ja vältimatut langust erinevates regioonides. Kuigi praeguseks on Venetsueela oma normatiivse jõu kaotanud, jätkavad selle raames formuleerunud normid Ladina-Ameerika poliitilise agenda mõjutamist. Võrdlev analüüs kolme näite alusel (EL, Venetsueela ja Venemaa) selgitab, et normatiivse jõu mehhanismi toimimise aluseks on kaasatus. Normatiivne jõud saab realiseeruda ainult uute normide omaksvõtjate lisandumise ja hilisema normide loojateks transformeerumise kaudu. Normatiivse jõu eesmärk ei ole otsene mõju, vaid normide omaksvõtjate arvu suurendamine. Kui riik ei ole valmis kaasama uusi osalejaid normatiivsesse dialoogi, ei saa temast normatiivse jõu subjekti. Selline on Vene Föderatsiooni juhtum, kus normide levitamise asemel püütakse haarata juhtivat positsiooni. Normide omaksvõtjate ringi laienemise ja selle tulemusel uute normide loojate tekke tulemusel normatiivne jõud raugeb, kuna uued normide loojad asuvad kritiseerima algset normatiivse jõu subjekti. Selline taandumine ilmnes Ladina Ameerikas ja ilmneb ka Euroopas, kus see on üheks EL-I sisemise kriisi põhjustajaks.