See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF8747
ETF8747 (ETF8747) "Merekalade populatsioonide erinevate elustaadiumide ökoloogia ja dünaamika ökosüsteemi erinevates seisundites (1.01.2011−31.12.2014)", Henn Ojaveer, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut.
ETF8747
Merekalade populatsioonide erinevate elustaadiumide ökoloogia ja dünaamika ökosüsteemi erinevates seisundites
Ecology and dynamics of various life history stages of selected marine fish populations at different ecosystems regimes
1.01.2011
31.12.2014
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
1. Bio- ja keskkonnateadused1.4. Ökoloogia, biosüstemaatika ja -füsioloogiaB260 Hüdrobioloogia, mere-bioloogia, veeökoloogia, limnoloogia 1.5. Bioteadused (bioloogia, botaanika, bakterioloogia, mikrobioloogia, zooloogia, entomoloogia, geneetika, biokeemia, biofüüsika jt100,0
PerioodSumma
01.01.2011−31.12.201112 000,00 EUR
01.01.2012−31.12.201212 000,00 EUR
01.01.2013−31.12.201312 000,00 EUR
01.01.2014−31.12.201412 000,00 EUR
48 000,00 EUR

Kliimamuutused põhjustavad mereökosüsteemides pidevaid muutusi millest radikaalseimad on režiiminihked. Sellega kaasnevad olulised muutused ökosüsteemi produktiivsuses, bioloogilises mitmekesisuses ja kogu süsteemi energia- ja ainevoogudes. Lisaks kliimamuutustele mõjutab mereökosüsteeme ka mitmene inimtegevus mille tagajärjel võivad modifitseeruda kliimast tingitud mõjud või tekkida uued ökosüsteemi seisundi muutused. Erinevad välismõjurid mõjutavad kalapopulatsioonide järelkasvu suurust, mille aluseks on kas kala varajaste elustaadiumide suremuse muutus ja/või muutused turgutusalade seisundis. Kaladel on kriitiliseimaks elustaadiumiks üleminek välistoidule vastse-eas mil sobiva suurusega toidu mitteleidmine põhjustab kalavastse hukkumist. Lisaks kalavastsete elutingimustele, mis määravad ära nende ellujäämuse/suremuse, on väga oluline ka suguküpse kala individuaalne seisund. Madalseisus olevate kalavarude taastumise probleem on käesoleval ajal üle-ilmselt äärmiselt aktuaalne ning varasem andmestik varu kohta selle erinevates seisundites seega oluline põhjuslike mehhanismide ja protsesside selgitamisel. Käesoleva projekti eesmärgiks on selgitada ja analüüsida pikaajaliste andmeridade alusel merekalade käitumist individuaalsel ja populatsioonilisel tasandil Liivi lahe ökosüsteemi erinevates seisundites. Võrreldakse Liivi lahe kirdeosa ihtüoplanktonis domineerivate liikide/taksonite arvukuse sesoonse ja pika-ajalise dünaamika iseärasusi sõltuvalt suureskaalalistest ja kohalikest eluta keskkonna teguritest ning toiduobjektide arvukusest, selgitatakse kas kevadkuduräime vastsete oluliselt madalam toitumisaktiivsus ja toidu valik eutrofeerunumas keskkonnas on põhjustatud sobiva suurusega toidu leidmise ebaõnnestumisest vee kõrge hägususe tõttu, uuritakse kas sügiskuduräime vastsete turgutusala suurust ja paiknemist ning vastsete tihedust populatsiooni kõrge ja madala arvukuse seisundis ning teostatakse võrdlev analüüs kevad ja sügiskuduräime individual ja populatsioonilise käitumise kohta. Projekti tulemusel saadakse teave Liivi lahe ökosüsteemi komponentide dünaamika kohta üle 50-aastasel skaalal aidates seeläbi kaasa ökosüsteemide režiiminihete selgitamisele, meremajandamise eesmärkide püstitamisele eutrofeerumise valdkonnas arvestades keskkonna-kala interraktsioone ja kalapopulatsiooni madalseisu langemise komplekspõhjuste selgitamisele. Käesoleva projektitaotluse ideed pärinevad EL RP6 projektidest EUR-OCEANS, MARBEF ja IMAGE ning ETF grandist 6751.
Climate change is able to initate modifications in marine ecosystems, the most radical ones are so called regime shifts. These abrupt reorganizations of ecosystem structure may alter biodiversity and carrying capacity, together with a changed balance in energy transfer through the pelagic and benthic systems. In addition to climate, a variety of human activities may either modify the climate-induced shifts or independently cause new ones. Amongst others, ecosystem regime shifts may also cause changes in recruitment success of fish, presumably through either production or survival of early life stages or changes in the nursery habitats. For fish, a shift to exogenous feeding during the larval stage is the most critical life history stage where failure to find suitable food may result in reduced larval survival and, consequently, low year-class strength. Besides the larval fish environment, individual condition of mature fish is as well important. Recovery of depressed fish stocks is of major global concern and information from previous times at higher stock sizes essentially important for studying the mechanisms and processes responsible for the performance of the stocks at different conditions. The main objective of the project is to describe and analyze, based on long term, datasets individual and population-level performance of various life history stages of marine fish in the Gulf of Riga at different ecosystem regimes. This goal will be achieved by investigating the abundance dynamics of the dominating ichthyoplankton taxa in relation to the large-scale and local abiotic parameters and prey; by resolving the potential impact of the ’water transparency factor’ behind the detection success of suitable food by larval fish; by studying the density and spatial distribution of autumn-spawning herring larvae at high and low abundance population levels; and by performing comparative individual and population-level studies on autumn and spring spawning herring at different ecosystem regimes. The project will provide more than half-century perspective of the dynamics of essential ecosystem components, facilitate to define marine management baselines at which eutrophication level might impair critical functions of early life stages of fish and help to identify critical factors why previously abundant herring population fell into depression. Research agenda of the current proposal originates from EU FP6 projects EUR-OCEANS, MARBEF and IMAGE, and from ETF grant 6751.
Projekti raames uuriti merekalade erinevate elustaadiumide ökoloogiat ja dünaamikat eelkõige Liivi lahes ning seostati saadud tulemused klimaatilistest ja inimtekkelistest teguritest põhjustatud muutustega mereökosüsteemis (eluta keskkond ja toit). Liivi lahe pelaagilises ökosüsteemis saab eristada kahte teineteisest erinevat seisundit (1957–1983; 1992-2010), mida lahutab suhteliselt pikk üleminekufaas. Tugevaim signaal keskkonnaseisundi muutustele pärines eluta keskkonnast ning seostus mere termilise režiimiga. Aerjalgse Eurytemora affinis sesonne areng nihkus varasemaks alates 1990-ndate algusest, kuid Acartia spp. tiheduse ajastuses nihkeid ei esinenud. E. affinis arvukuse sesoonset muutust mõjutas nii BSI kui ka võõrliik Cercopagis pengoi. Suurte räimevastsete arvukus madalas rannikumeres kirjeldab usaldusväärselt Liivi lahe kevadräime täiendi suurust, kusjuures olulised protsessid toimuvad juba hiljemalt eelvastse-staadiumis. Madalas rannikumeres võib mitte ainult kõrge veetemperatuur, vaid ka madal vee läbipaistvus saada räimevastsete arengut piiravaks teguriks. Momendil sügavas depressioonis oleva sügisräime absoluutne individuaalne viljakus on käesoleval ajal oluliselt madalam kui perioodil 1959–1970. Sügisräime emasisendite kudehäire (prooviti kuni 90% emasisenditest võivad olla ebanormaalsed) võib olla oluline lisategur takistamaks selle kalaliigi taastumist. Mudilavastsete Pomatoschistus spp. arvukus on rannikumeres viimase poolsajandi vältel oluliselt langenud ning vastsete esmailmumine on mainitud ajaperioodil nihkunud oluliselt varasemaks (ca 12 päeva) korreleerudes jää sulamise ajastusega. Mudilavastsete olulisust ökosüsteemis kinnitab vastsete arvukuse arvukuse osutumine statistiliselt oluliseks teguriks Pärnu lahe kohapõlvkonna suurust kirjeldavas mudelis. Edasi arendades seniseid teadmisi ning meetodeid prognoositi Läänemere olulisimate töönduslike kalavarude (sh. Liivi lahe kevadräim) suurust protsessipõhiselt (maavälised tegurid - kliima muutused - peamised mere reziimi kujundavad tegurid - ökosüsteemid - kalavarud) alusel kuni aastani 2020.