"Riiklik programm: Eesti keel ja kultuurimälu" projekt EKKM09-85
EKKM09-85 "Vene-eesti ja inglise-eesti koodivahetuse ja koodikopeerimise korpuse koostamine ja haldamine (1.01.2009−31.12.2013)", Anna Verschik, Tallinna Ülikool, Eesti Keele ja Kultuuri Instituut.
EKKM09-85
Vene-eesti ja inglise-eesti koodivahetuse ja koodikopeerimise korpuse koostamine ja haldamine
1.01.2009
31.12.2013
Teadus- ja arendusprojekt
Riiklik programm: Eesti keel ja kultuurimälu
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.6. Filoloogia ja lingvistikaH350 Keeleteadus6.2. Keeleteadus ja kirjandus100,0
PerioodSumma
01.01.2009−31.12.2009122 330,00 EEK (7 818,31 EUR)
01.01.2010−31.12.2010122 000,00 EEK (7 797,22 EUR)
01.01.2011−31.12.20117 000,00 EUR
01.01.2012−31.12.20127 000,00 EUR
01.01.2013−31.12.20137 000,00 EUR
36 615,53 EUR

Selleks, et teada, mis tegelikult keelekontaktide protsessis toimub ja kuidas keeled muutuvad, on vaja ulatuslikku empiirilist materjali. Kavandatav projekt on välja kasvanud 2008. a. lõppenud projektist " Koodivahetuse, vahe- ja lastekeele korpuste töötlemine ja hooldamine". On selge, et eesti keele kontaktid ei piirdu üksnes vene keelega, arvestataval kohal on ka inglise keel. Tänapäeva eesti-vene keelekontaktide puhul mängib eesti keel mõjukeele rolli. Eelnevate eesti-vene keelekontaktide uuringute ja eesti-vene koodivahetuse korpuse põhjal on selgunud, et olulised küsimused, ka rahvusvahelises kontekstis, on: (1) diskursus-pragmaatiliste sõnade koodivahetus/laenamine; (2) keelekontaktidest johtuv ja koodivahetusega kaasnev struktuuri muutus; (3) erinevate (sotsiolingvistiliste, individuaalsete ja keelesiseste) tegurite koosmõju. Seetõttu kavatsetakse laiendada uuritavate küsimuste ringi ja kasutatakse terminit "koodikopeerimine", mis hõlmab nii muutusi leksikaalsel tasemel (koodivahetus/laenamine konventsionaalses terminoloogias), kui ka muutusi semantikas, pragmaatikas, morfosüntaksis. Puhtlingvistiliselt on oluline, et eesti ja vene keel on mõlemad rikkaliku morfoloogiaga keeled. Olemasoleva korpuse täiendamine aitaks uurida koodivahetuslike sõnade morfosüntaktilise integratsiooni problemaatikat. Inglise-eesti korpus aitaks tegelda sama problemaatikaga, kuid pisut teise nurga alt. Nimelt on väidetud, et rikkaliku morfoloogiaga keel muutub analüütilisemaks (väide tundub siiski liialdusena). Siiski pole antud juhul tegemist kirjanduses tavaliselt kirjeldatava kontaktsituatsiooniga, kus tegemist on immigrantkeelega. Eesti-inglise keelekontaktid toimuvad Eestis interneti ja populaarkultuuri kaudu. Seega on tänuväärne teoreetiline küsimus, kuidas selline sotsiolingvistiline situatsioon mõjutab keelekontaktide protsessi ja tulemusi. Inglise keele kontakte eesti keelega on uuritud seni vaid leksikaalse laenamise osas, kuid isegi seda pole tehtud üheski moodsas kontaktlingvistilises raamistikus. Et mõõta seda, mida tavaliselt nimetatakse inglise keele mõjuks, tulebki koostada inglise-eesti koodivahetuse ja koodikopeerimise korpus. Juba praegu on teada, et inglise diskursus-pragmaatilised sõnad esinevad eesti kõnekeeles ja internetisuhtluses üpris sageli. Korpuse koostamine ja korpuspõhine uurimus aitaks selgitada, kas see, mis toimub eesti-vene ja inglise-eesti kontaktide puhul on võrreldav. Korpused annaksid ülevaate sellest, mis tegelikult toimub, ning lubaksid ennustada keelekontaktide kulgu. Samas tekiks võrdlus kontaktist johtuvate keelemuutustega teistes nõukogudejärgsetes keelesituatsioonides, sest mõnes kohas mängib vene keel endiselt mõjukeele rolli (Kasahstan, Tatarstan), mõnes aga on keelesuhted muutunud (Baltikum, Ukraina). Omaette küsimus on koodivahetus ja koodikopeerimine kirjalikes tekstides. Kuigi enamik uurimusi puudutab koodivahetust ja muid kontaktnähtusi suulises kõnes, viimasel ajal räägitakse ka kirjalikust koodivahetusest. Siin tuleb arvestada ka võimalike ortograafiliste variantidega, eriti keelte puhul, mis kasutavad erinevaid tähestikke (eesti ja vene). On oluline jälgida, kas ja millal eesti koodivahetus on vene tekstis originaalortograafias ja millal mitte. Kirjalike tekstide kaasamine korpusesse paneb mõtlema, kas seni kasutatud LIDESe süsteem, mis põhineb CHILDESi tarkvaral, on kõige parem, või tuleb otsida uusi lahendusi. Projektis on ette nähtud rahvusvaheline koostöö nii korpuste koostamise ja kodeerimispõhimõtete väljatöötamiseks kui ka võrdlevaks uurimuseks. Helsingi ülikoolis on Varieng projekti raames koostatud mitmesuguseid kirjalike tekstide andmebaase (ka koodivahetuse omi), ning see kogemus oleks töörühmale kasulik. Samuti kavatseme koostööd teha teiste koodivahetuse korpuste koostajatega (nt türgi-hollandi koodivahetuse korpus Tilburgi ülikoolis jm). Korpuseid saaks kasutada nii teoreetilisemates uurimustes kui ka rakenduslikul eesmärgil: selleks, et modelleerida keelekeskkonda ja teha keele(õppe)korralduslikke otsuseid, tuleb teada, milline on tegelik keelekasutus. Kontaktimõjuliste ilmingute soliidne andmebaas laiemas mõttes avardaks uurijate ettekujutust keelekontaktide olemustest ja võimalikust dünaamikast.