See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF8341
ETF8341 "Antiigipärand, tõlke- ja järelluule Tartu Ülikooliga seotud autoritel (1.01.2010−31.12.2013)", Maria-Kristiina Lotman, Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond.
ETF8341
Antiigipärand, tõlke- ja järelluule Tartu Ülikooliga seotud autoritel
The Heritage of Antiquity, Translation and Nachdichtung in the Works of Authors Related to the University of Tartu
1.01.2010
31.12.2013
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.6. Filoloogia ja lingvistikaH390 Üldine ja võrdlev kirjandusteadus, kirjanduskriitika, kirjandusteooria 6.2. Keeleteadus ja kirjandus100,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskondkoordinaator01.01.2010−31.12.2013
PerioodSumma
01.01.2010−31.12.2010204 000,00 EEK (13 037,98 EUR)
01.01.2011−31.12.201113 038,00 EUR
01.01.2012−31.12.201213 038,00 EUR
39 113,98 EUR

Käesolev projekt jätkab uurimuste suunda, mis on seotud antiikpärandi analüüsimisega 17.-20. sajandi eesti kultuuri- ja kirjandusloos. Eelnevad antiigiretseptsiooni uuringud on näidanud, et antiikkultuur on olnud nii varasemas mitte-eestikeelses kui ka eestikeelses kirjanduses juba 17. sajandil Tartu ülikooli rajamisest saadik tähtsal ja kohati kesksel kohal. Eelnenud projektide tekstoloogilised uuringud on leidnud ulatusliku massiivi nüüdseks suuremalt jaolt unustatud tekste, käesoleva projekti peamiseks eesmärgiks on eesti teadus- ja haridusloo järjepidevuse ja sidususe praktiline demonstreerimine. Niisiis on sellel tööl nii ajalooline kui kultuurilooline tähtsus. Plaanitava projekti keskmes on antiikvärsi struktuur ja selle semantika eesti originaal- ja tõlkeluules, kuid tähelepanu all on ka laiemad antiigiretseptsiooniga seotud luuleküsimused, sh eriti tõlkelugu. Praktiline eesmärk on analüüsitavate tekstide kättesaadavaks muutmine (eelkõige avalike elektrooniliste andmebaaside kaudu) mitte ainult kitsalt teadusajaloo uurijatele, vaid ka laiale akadeemilisele üldsusele. Teoreetiliselt on deklareeritud, et eesti kõrgharidusele pani aluse Academia Gustaviana loomine. Projekti eelduseks on seisukoht, et Academia Gustaviana ei olnud üksnes institutsioon, mis administratiivselt ühendas eri valdkonna teadlasi, vaid vaimne keskus, milles eri valdkonna teadlaste vahel toimus sisuline dialoog. See dialoog toimis mitte üksnes akadeemilisel tasandil, vaid ka kultuurilises läbikäimises ja siin mängib keskset rolli nimelt värsikultuur: ladinakeelne juhuluule oli just see harrastus, mis ühendas eri valdkondade teadlasi. Teine projekti seisukohalt oluline periood oli 19. sajandi lõpp – 20. sajandi algus. Ehkki eesti ülikooli sündi dateeritakse 1918. aastaga, oli nimelt antiikmudelitest lähtuv eestikeelne juhuluule üks esimesi seemneid, millest kasvas hiljem rahvuslik kõrgharidus. Ka sellel perioodil on suurem osa antiikmeetrumeid viljelenud autoreid olnud seotud Tartu ülikooliga, olles kas vilistlased (nt Jaan Lõo, Jaan Jõgever, Jaan Bergmann jt) või õppejõud (Villem Ridala, Ervin Roos, Ants Oras, Gustav Suits jt). Analüüsitakse nii antud autorite värsstekste kui ka nende mõju edasisele eesti luuletraditsioonile.
The planned project will continue the direction of studies devoted to the analysis of the heritage of antiquity in the history of the Estonian culture and literature during the 17th-20th century. Previous studies of the reception of antiquity have demonstrated that the ancient culture has been already since the foundation of the Academia Gustaviana in the 17th century in earlier both non-Estonian and Estonian literature at an important and sometimes central position. The textological studies of the previous projects have found a large-scale amount of texts which are mostly forgotten by today. One of the main aims of the project is the practical demonstration of the continuity and coherence of the Estonian scholarly and educational history. Therefore, this project has both historical and culturological significance. The applied project focuses on the structure of ancient verse and its semantics in the Estonian original and translated poetry, but the attention is payed to wider questions of poetic texts as well, especially to the history of translation. The practical aim of the project is to make the analysed texts more accessible not just for the researchers of the history of science, but also to the wider academic community. It has been declared in theory that the Estonian higer education is based on the foundation of Academia Gustaviana. The hypothesis of the project is that Academia Gustaviana was not just an institution which incorporated scientists of different spheres administratively, but an intellectual centre, where different scolars were in constructive dialogue not just on the academical level, but also in cultural communication. Here the central part is played by the culture of versification: Latin occasional poetry was the practice conjoining the scholars of the most different spheres. The other period relevant to this project is the end of the 19th century – the beginning of the 20th century. Although the birth of the Estonian university is dated with the year 1918, the Estonian occasional poetry deriving from the ancient models was one of the first seeds which later resulted as the Estonian higher education. During this period most of the authors who practised ancient metres were connected with the University of Tartu (alumni like, for instance, Jaan Lõo, Jaan Jõgever, Jaan Bergmann or professors like, for instance, Villem Ridala, Ervin Roos, Ants Oras, Gustav Suits, etc).