"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF5681
ETF5681 (ETF5681) "Pärnu viirsavibasseini settimiskeskkonna seosed setete insenergeoloogiliste omaduste ning tänapäevaste keskkonnageoloogiliste protsessidega (1.01.2004−31.12.2006)", Tiit Hang, Tartu Ülikool, Bioloogia-geograafiateaduskond.
ETF5681
Pärnu viirsavibasseini settimiskeskkonna seosed setete insenergeoloogiliste omaduste ning tänapäevaste keskkonnageoloogiliste protsessidega
Sedimentary environment, geotechnical properties and environmental geology of the Pärnu basin of proglacial varved clays
1.01.2004
31.12.2006
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
4. Loodusteadused ja tehnika4.2. MaateadusedT510 Kronoloogia, vanusemääramise tehnoloogia1.4. Maateadused ja sellega seotud keskkonnateadused (geoloogia, geofüüsika, mineroloogia, füüsiline geograafia ning teised geoteadused, meteoroloogia ja ning teised atmosfääriteadused, klimatoloogia, okeanograafia, vulkanoloogia, paleoökoloogia100,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Bioloogia-geograafiateaduskondkoordinaator01.01.2004−31.12.2006
PerioodSumma
01.01.2004−31.12.2004130 000,00 EEK (8 308,51 EUR)
01.01.2005−31.12.2005125 882,35 EEK (8 045,35 EUR)
01.01.2006−31.12.2006128 400,00 EEK (8 206,26 EUR)
24 560,12 EUR

Kesk- ja Ida-Eesti proglatsiaalsete veekogude arengu ja settimistingimuste uuringute kõrval on tahaplaanile jäänud vastavad uuringud Balti Jääpaisjärve levikualalt Lääne-Eestis. Samas on Pärnu viirsavibasseinist kui intensiivsest ehituspiirkonnast kogunenud rikkalik insenergeoloogiline andmestik, mille sedimentoloogiline ja paleogeograafiline interpretatsioon võimaldaks olulist informatsiooni piirkonna hilisjääaegse liustikuvaba perioodi arengu kohta. Pärnu viirsavibasseini aastakihiliste savide varvokronoloogiline analüüs võimaldaks teha järeldusi liustiku taandumise dünaamika,settimis- ja kliimatingimuste kohta ning võimaldaks hilisemaid regionaalseid korrelatsioone. Basseini eri osadest tehtavad rikkumata setteläbilõigete tekstuuride kirjeldused aitavad interpreteerida insenergeoloogilist andmestikku ning viimane omakorda võimaldab teha üldistusi kogu basseini ulatuses. Siinjuures on oluline laiendada uurimist ka basseini merealusele osale, kust seni andmed puuduvad. Maalihete esinemispiirkonnana tuntud Pärnu viirsavibasseinis on kahtlemata oluline lihete insenergeoloogiline analüüs, lihkeohtlikkuse selgitamine ja prognoosi võimalused. Selleks on vajalik hiljutitoimunud lihete detailne analüüs, milleks suhteliselt väikesed, laugetel nõlvadel toimunud ja aastakihilistes setetes esinevad lihked pakuvad head võimalust. Sellest tulenevalt on projekti eesmärgid järgmised: 1.Lääne-Eesti hilisjääaegsete sündmuste kronoloogia ja kohaliku varvokronoloogia loomine, regionaalne korrelatsioon ja Eesti hilisjääaja stratigraafilise skeemi täpsustamine; 2.Eksisteerivate Lääne Eesti hilisjääaja paleogeograafiliste mudelite revisjon ja täiendamine; 3. Balti Jääpaisjärve settimiskeskkonna ja veetasemete rekonstruktsioon täiendamaks varasemat geomorfoloogilist andmestikku ning settimistingimuste võrdlus jääjärve lääneosaga (Kesk-ja Ida-Rootsi); 4.Pärnu Viirsavibasseini rikkaliku insenergeoloogilise andmestiku üldistus ja paleogeograafiline interpretatsioon; 5.Pärnu viirsavibasseini Läänemere alla jääva osa setete esmakordne litoloogiline analüüs eemärgiga fikseerida ekstreemseid madalaveelisi perioode Läänemere arengus; 6.Kaardistada Audru maalihke lihkepind, et võrrelda mudelite vastavust tegelikkusele; 7. Pärnu ümbruses toimunud maalihete keskkonnageoloogiline analüüs;
Compared to the latest developments in the research of proglacial sedimentary environment and palaeogeography of the local proglacial bodies of water in the E (L.Peipsi) and central (L.Võrtsjärv) Estonia, similar studies from the area of the Baltic Ice Lake (BIL) in W Estonia have been missing. At the same time accelerating accumulation of geotechnical data from the Pärnu basin (W Estonia) of glaciolacustrine varved clays (W Est.) creates a fruitful background for further sedimentological, chronological and palaeogeographical interpretations. Varve chronological analysis is expected to contribute to the understanding of glacial dynamics, sedimentary environment, climatic conditions and also to the correlation of late glacial events in the region. Sedimentological interpretation of geotechnical data (distributed all over the basin) is possible through the detail descriptions of nondisturbed (achieved by the Russian type corer) texture and structure of sediments from key sites. The part of basin under the water of the Baltic Sea has never been studied. Recent series of landslides in the Pärnu basin points to the role of environmental geology with the need for the description of mechanics of landslides, modeling and hazard mapping. Relatively small-scale slides with gentle slopes and laminated sediments create a unique possibility for detail sedimentological mapping/description and further comparison with the models. Our main goals of the research are: 1.Sedimentological and palaeogeographical interpretation of existing geotechnical data from the Pärnu basin of glaciolacustrine varved clays 2.Completing the data from the submarine part of the basin in order to record the extremely low water level periods in the history of the Baltic Sea; 3.To create a local varve chronology and enable regional correlations, to contribute to the understanding of chronology of Late-Weichselian events in W Estonia and to complement the late-glacial stratigraphy in Estonia 4.Reconstruction of sedimentary environment and water-level changes of BIL in W Estonia and comparison with the west coast (S Sweden) and revision of existing models 5.Detail sedimentological mapping of a landslide and comparison with the model(s) . Main goals are achieved through the corings in key sites and from the sea ice together with detail sedimentological analysis.