"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF8881
ETF8881 "Rinnavähielulemuse ja -suremuse mõjurid Eestis ja nende olulisus vähitõrjes (1.01.2011−31.12.2012)", Mare Tekkel, Tervise Arengu Instituut.
ETF8881
Rinnavähielulemuse ja -suremuse mõjurid Eestis ja nende olulisus vähitõrjes
The determinants of breast cancer survival and mortality in Estonia and implications for cancer control
1.01.2011
31.12.2012
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
3. Terviseuuringud3.6. RahvatervishoidB680 Rahvatervishoid, epidemioloogia3.3. Terviseteadused (tervishoid, sotsiaalmeditsiin, hügieen, õeteadus, epidemioloogia)100,0
AsutusRollPeriood
Tervise Arengu Instituutkoordinaator01.01.2011−31.12.2012
PerioodSumma
01.01.2011−31.12.201114 154,00 EUR
01.01.2012−31.12.201214 154,00 EUR
28 308,00 EUR

Rinnavähk on kõige sagedasem pahaloomuline kasvaja ja peamine vähisurmade põhjus naistel Eestis. Kuigi rinnavähielulemus Eestis paraneb, on elulemusnäidud seni väiksemad kui arenenud Euroopa riikides. Eesti Vähiregister ei tegele rutiinselt vähielulemuse hindamisega. Samuti ei ole teada, kas 2002. aastal alanud rinnavähi varase avastamise programm ning mammograafia kättesaadavuse paranemine on mõjutanud rinnavähielulemust ja -suremust. Uuringu põhieesmärk on analüüsida rinnavähielulemuse ja -suremuse viimaseid trende, uurida nende demograafilisi ja kliinilisi mõjureid ning määratleda potentsiaalsed valdkonnad rinnavähitõrje parandamiseks Eestis. Spetsiifilised eesmärgid on: 1) analüüsida rinnavähisuremust ajavahemikus 1995–2009 erinevate perioodide ja demograafiliste tegurite lõikes, kasutades surmapõhjuste registri andmeid; 2) analüüsida (lühi- ja pikaajalist) rinnavähielulemust 1995–2009 ajavahemike, demograafiliste tegurite ja staadiumide lõikes, kasutades vähiregistri andmeid; 3) uurida pikaajalist (10-aasta) elulemust 1997. a. diagnoositud rinnavähijuhtudel kliiniliste ja demograafiliste tegurite lõikes, kasutades varasema EUROCARE uuringu jaoks kogutud andmeid; 4) hinnata välditavat rinnavähisuremust ja uurida sõeluuringu mõju, võrreldes (rinnavähi)haigestumus-, -elulemus- ja -suremustrende. Rinnavähist tingitud liigsuremuse hindamisel lähtume patsientide suhtelisest elulemusest, mis on rahvastikupõhistes uuringutes standardne meetod. Elulemuse hindamisel 1995–2009 kasutatakse perioodanalüüsi, mis võimaldab saada kõige ajakohasema tulemuse. Eri tegurite mõju uurimiseks kasutatakse liigsuremuse mitmetunnuselist modelleerimist (Poissoni regressioonanalüüs). Arvutatakse välditavate surmajuhtude arv eeldusel, et rinnavähielulemus Eestis oleks vaadeldaval ajavahemikul olnud ligikaudu sama kui Soomes. Kavandatav uuring on esimene, mille eesmärk on hinnata rinnavähisuremuse ja -elulemuse muutusi Eestis pärast sõeluuringu alustamist. Suremustrendide seire demograafiliste tegurite järgi on vajalik, et hinnata sekkumise mõju rahvastikus ja välja selgitada probleeme. Uuringu tulemused võimaldavad saada tõenduspõhist informatsiooni, et tõhustada rinnavähitõrjet Eestis riikliku vähistrateegia (2007–2015) raames.
Breast cancer (BC) is the most common cancer and the main cause of cancer death in women in Estonia. Although survival from BC is improving in Estonia, it is still lower than in most other European countries. The Estonian Cancer Registry (ECR) does not routinely monitor cancer survival; also, it is not known whether the screening program introduced in 2002 and increasing availability of mammography have had any effect on BC survival and mortality. The main objective of the study is to examine recent trends of BC survival and mortality in Estonia, to study their demographic and clinical determinants, and to identify areas of potential improvement in BC control in Estonia. The specific objectives are: 1) to analyze BC mortality trends in 1995–2009 by calendar period and available demographic factors (such as age and residence) using data from the causes of death registry; 2) to examine (short-term and long-term) BC survival in 1995–2009 by calendar period, available demographic factors, and stage of disease using data from the ECR; 3) to examine long-term relative survival of BC patients diagnosed in 1997 in relation to clinical and demographic factors using data collected for a previous EUROCARE study; 4) to estimate avoidable deaths from BC and assess the effect of screening mammography by comparing BC incidence, mortality and survival over time. In order to assess excess mortality due to BC in our study population we will use relative survival, which is the standard approach for population-based survival studies. In order to estimate survival for 1995–2009, period analysis will be used that will take into account the most recent survival experience of patients. The effect of different variables will be estimated using multivariate modelling of excess mortality (Poisson regression). We will calculate how many deaths would have been avoided in Estonia if survival rates in Estonia had been the same as in Finland during the same period. The proposed study is the first aimed at the assessment of BC mortality and survival in Estonia after the introduction of organized BC screening program. Monitoring recent mortality trends by demographic variables is necessary to assess the effectiveness of interventions and identify areas of concern. The results of the proposed study will provide evidence-based information that can be used to improve the effectiveness of BC control in Estonia in the framework of the National Cancer Strategy (2007–2015).