See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Riiklik programm: Eesti keel ja kultuurimälu" projekt EKKM14-301
EKKM14-301 "Baltisaksa-saksa-eesti-läti sõnaraamat (1.01.2014−31.12.2018)", Reet Bender, Tartu Ülikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, maailma keelte ja kultuuride kolledž.
EKKM14-301
Baltisaksa-saksa-eesti-läti sõnaraamat
1.01.2014
31.12.2018
Teadus- ja arendusprojekt
Riiklik programm: Eesti keel ja kultuurimälu
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.6. Filoloogia ja lingvistikaH350 Keeleteadus6.2. Keeleteadus ja kirjandus100,0
PerioodSumma
01.01.2014−31.12.20144 700,00 EUR
01.01.2015−31.12.20154 700,00 EUR
01.01.2016−31.12.20164 700,00 EUR
01.01.2017−31.12.20177 000,00 EUR
21 100,00 EUR
0,00 EUR

Projekti eesmärgiks on koostada ja välja anda neljakeelne ajalooline sõnaraamat – baltisaksa-saksa-eesti-läti sõnaraamat, mis käsitleb Baltikumis sajandite vältel välja kujunenud ja kasutusel olnud saksa keele erivormi – baltisaksa keele sõnavara – ühes selle saksa-, eesti- ja lätikeelsete vastetega. Tegu on desideraadiga nii Baltikumi kultuuriloos kui ka saksa leksikograafias üldiselt. Projekt on aktuaalne ja vajalik nii laiemalt Eesti kultuuriloo kui kitsamalt baltisaksa uuringute kui selle osa aspektist, samuti Baltikumi ühise kultuurivälja ning maiskondliku aja- ja keeleajaloo diskursusest lähtudes. Sõnaraamatu koostamine ja väljaandmine toimub koostöös Eesti Keele Instituudi (sõnastikuprogrammi EE-Lex kohandamine baltisaksa sõnaraamatu vajadustele), Marburgi Herderi Instituudi ning Läti Ülikooliga. Käesoleva sõnaraamatuprojekti näol on tegu kolmanda katsega baltisaksa sõnaraamatu koostamisel ja väljaandmisel. Esimesed kaks katset - kahe ilmasõja vahel ning 1950-60-ndatel aastatel - ei päädinud paraku eduka tulemusega. Kahe maailmasõja vahelisel perioodil Riias Oskar Masingu poolt koostatud esimese sõnaraamatu materjal hävis 1945. aastal sõjategevuse tagajärjel Poolas Posenis ning 1950-1960ndatel Saksamaal Alfred Schönfeldti koostatud teise baltisaksa sõnaraamatu materjal jäi rahastamis- ning ajapuudusel tegelejate ootele. Käesolev projekt võtakski enda peale selle teise katse lõpuleviimise ning täiendamise. Ühtlasi aitaks antud sõnaraamat täita lünka eesti-läti-eesti sõnaraamatute alal ja võimaldaks sõnavaraloolisi võrdlevaid uuringuid. Digikujul sõnaraamatut on võimalik täiendada ja parandada, paberkandjal sõnaraamat kujutab endast materialiseerunud Balti keeleajalugu ning on monumendiks siinsele ajaloolisele ühisele keele- ja kultuuriväljale Baltikumis. Nõnda täidaks baltisaksa sõnaraamatu väljaandmine olulise lünga siinses kultuuriloos, siia lisandub Eesti ja Läti uurijate moraalne kohustus uurimistraditsiooni jätkajate ja kandjatena alustatu lõpuleviimiseks. Tegelemine baltisaksa keele ning sõnaraamatu materjaliga on andnud ohtralt infot ning esile toonud üllatavaid seoseid Baltikumis eksisteerinud saksa ja eesti/läti ühise keele- ja kultuuriruumi kohta. Seetõttu on ülioluline antud teema uurimine, tutvustamine ja selles kätketud informatsiooni kättesaadavaks tegemine baltisaksa sõnaraamatu publitseerimise kaudu. Sõnaraamat koostatakse Saksamaal Marburgis asuva Kesk-Idaeuroopa uurimiskeskuse – Herderi Instituudi arhiivis säilitatava prof. Alfred Schönfeldti baltisaksa sõnaraamatuarhiivi põhjal, mis on projekti esimeses faasis juba digitaliseeritud (65 000 sõnasedelit). Sõnaraamatuarhiiv koosneb 40 kartoteegikastist alfabeetilises järjestuses sõnasedelitega, lisaks on osa materjali täiendavalt esitatud teemade kaupa: mündid ja mõõtühikud, nimed, taimed, söögid-joogid, riietusesemed. Sõnaraamatuarhiivi kuulub ka põhjalik baltisaksa keelt käsitlenud teadustööde ning sõnastike kogu (koopiatena), arhiivi koostamise üheks aluseks olnud küsitluslehtede (12 erinevat küsitluslehte, mis saadeti baltisaksa päritolu isikutele, ja millele vastas kokku üle 700 persooni) originaalid ja küsitletute kartoteek. Projekti eelnevas faasis on täies mahus digiteeritud Schönfeldti sõnaraamatuarhiivi sedelkataloog (40 kartoteegikasti umbes 65000 sedeliga, koostatud allikate ning informantide nimestik, mille baasil on sedelkataloog kokku pandud. Koostamisel on ka kataloogi märksõnade nimestik, mis olulisel määral hõlbustab ülevaate saamist materjalist, võimaldades erinevaid otsinguid ja on suureks abiks ka sõnaraamatu koostamisel erinevate viiteliste seoste loomisel märksõnaartiklite vahel. Lisaks on seni läbi töötatud hulk kirjandust (baltisaksa belletristika, autobiograafiad, ajakirjandus, tarbekirjandus), täiendamaks märksõnade arvu ning leidmaks sõnade kasutusnäiteid. Materjalibaasi täiendamine jätkub jooksvalt. Sõnaraamatu digiversioonis lisatakse märksõnadele ka võimalus pildifailidena vaadata originaal-märksõnasedeleid, sõnaotsingut on võimalik kasutada saksa, eesti ja läti keele baasil. Herderi-Instituut omalt poolt on lülitanud sõnaraamatuarhiivi rahvusvahelisse digiteerimisprogrammi Hereditas Baltica. Projektis osalevad Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna germaani, romaani ja slaavi filoloogia osakonna õppejõud (Reet Bender, Anne Arold, Piret Rääbus) ning üliõpilane Olga Tarabarova.