"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF7640
ETF7640 "Ordoviitsiumi - Siluri piir Balti piirkonnas (1.01.2008−31.12.2011)", Jaak Nõlvak, Tallinna Tehnikaülikool, TTÜ Geoloogia Instituut.
ETF7640
Ordoviitsiumi - Siluri piir Balti piirkonnas
Ordovician - Silurian boundary in the Baltic area
1.01.2008
31.12.2011
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
4. Loodusteadused ja tehnika4.2. MaateadusedP450 Stratigraafia 1.4. Maateadused ja sellega seotud keskkonnateadused (geoloogia, geofüüsika, mineroloogia, füüsiline geograafia ning teised geoteadused, meteoroloogia ja ning teised atmosfääriteadused, klimatoloogia, okeanograafia, vulkanoloogia, paleoökoloogia100,0
PerioodSumma
01.01.2008−31.12.2008171 600,00 EEK (10 967,24 EUR)
01.01.2009−31.12.2009164 736,00 EEK (10 528,55 EUR)
01.01.2010−31.12.2010149 742,00 EEK (9 570,26 EUR)
01.01.2011−31.12.20119 570,00 EUR
40 636,05 EUR

Projekt on pühendatud kahe stratigraafilise suurüksuse Ordoviitsiumi ja Siluri piirikihtide detailsele uurimisele. Nimetatud ladestute vahelise piiri identifitseerimine vastavalt definitsioonile (GSSP) on osutunud komplitseerituks ja korrelatsioonid, nii regioonidevahelised kui ka Balti piirkonnas, on vastuolulised. Töö on otseseks jätkuks eelnenud (grant 5922) Ordoviitsiumi keskkonnamuutustele, sisejaotustele ja korrelatsioonidele pühendatud edukatele tulemustele. Projekt sisaldab mikrofossiilide (kitiinikud, konodondid) ja paleokeskkonna ning bentiliste koosluste (brahhiopoodid, anneliidid) uuringuid. Ordoviitsiumi ja Siluri piiriala kihtides on jälgitav Maa varase elustiku üks suurimaid väljasuremisi, tingituna Gondwana jäätumisega kaasnenud meretaseme olulisest madaldumisest, kui suri välja ka suur osa Balti paleobasseini endeemilisest elustikust (Põhja-ja Kesk-Eestis). Samal ajal laienes sügavamaveelises keskkonnas kujunenud kosmopoliitsete koosluste areaal, sh. brahhiopoodidega iseloomustatud Foliomena ja Hirnantia faunad; kitiinikute levikus aga suurenes sarnasus Laurentia paleokontinendi faunaga, jne. Mere taandumisega seotud settelüngad ja uute koosluste ilmumise eriaegsus eri regioonides on komplitseerinud regioonidevahelist geoloogiliste läbilõigete korrelatsiooni ja koosluste ajalisi suhteid, vaatamata sellele, et Ordoviitsiumi ja Siluri ladestute vaheline piir on defineeritud juba 1984. aastal kui teatud tase graptoliidiskaalas. Viimase kriteeriumid vajavad revideerimist. Graptoliitide puudumise tõttu Eesti ja teiste regioonide karbonaatsetes läbilõigetes, sealhulgas kihtides, mis sisaldavad globaalse levikuga nn. Hirnantia Faunat, on nende korrelatsioon võimalik konodontide ja kitiinikute biotsonaalsete skaalade ja neid toetavate isotoopgeoloogiliste andmete kaudu. Elustiku arengu ja selle muutuste uurimine Ordoviitsiumi-Siluri üleminekuintervallis on projekti üheks peaeesmärgiks Baltikumis, sealhulgas Lõuna-Eestis esineva Hirnantia ja Põhja-Eestis esineva Streptis faunade taksonoomiliste koosseisude, nende muutuste ja mikrofossiilide (kitiinikud, konodondid) leviku detailuuringute abil nende kihtide ajaliste suhete selgitamine. Esmaandmed Põhja-Ameerika läbilõigetega sarnase konodondifauna esinemisest kihtides, mis sisaldavad Eestis ka Hirnantia Fauna elemente viitavad võimalusele, et tüüpilise ja ebatüüpilise Hirnantia Fauna levik on seotud eelkõige erinevate faatisestega, millede ajalise järgnevuse selgitamine on samuti projekti ülesanne.
The aim of this project is detailed research of the boundary beds of two major stratigraphical subdivisions, Ordovician and Silurian. Identification of the boundary between these units according to the definition (GSSP) appeared to be complicated and the regional correlations, including within Baltica are controversial. This research will be a direct continuation of the previous successful study (grant 5922), concerning the environmental changes, subdivisions and correlation criteria within the Ordovician. The project includes the research of microfossils (chitinozoans, conodonts), paleoenvironments and benthic communities (brachiopods, annelids). In the boundary beds of the Ordovician and Silurian one of the greatest extinction events in the Earth can be followed, caused by the sea level drop during the Gondwana glaciation, when most of the faunas disappeared also from the Baltic paleobasin (from North and Central Estonia). At the same time the distribution area of some deeper-water brachiopod communities, e.g. Foliomena and Hirnantia faunas widened; similarities in the chitinozoan content with the Laurentian paleocontinent became greater, etc. The gaps in sedimentation connected with regressions and the appearance of new communities in different regions at different times have complicated the correlations of geological sections and successions of communities, although already in 1984 the Ordovician – Silurian global boundary was defined as a certain level in the timescale of graptolites. However, the criteria used for definition need a revision. Due to the absence of graptolites in the carbonate sections of Estonia and other regions, including the beds bearing the so-called global Hirnantia Fauna, the correlation of these beds is possible through chitinozoan and conodont zonations and additional isotope data. The investigation of faunal evolution and its changes in the transitional interval of the Ordovician and Silurian is the main goal of this project in the East Baltic, including elucidating the biostratigraphy of these beds on the basis of the taxonomy and changes in the South Estonian Hirnantia and North Estonian Streptis faunas, and the detailed study of microfossils (chitinozoans, conodonts). Some finds of conodonts in Estonia, similar to those from the North American sections suggests that typical and atypical Hirnantia faunas should be connected with different facies. Establishing the succession of these facies is also one goal of this project.