See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Muu" projekt TF2817
TF2817 (TLÜ uuringufond vooruväliselt teadusprorektori eelarverida) "Teadusartiklite kogumiku Diakroonilise ja sünkroonilise keelekäsitluse piirimail toimetamine ja korrektuur (20.10.2017−31.12.2017)", Pille Eslon, Tallinna Ülikool, Digitehnoloogiate instituut.
TLÜ uuringufond vooruväliselt teadusprorektori eelarverida
TF2817
Teadusartiklite kogumiku Diakroonilise ja sünkroonilise keelekäsitluse piirimail toimetamine ja korrektuur
Teadusartiklite kogumiku Diakroonilise ja sünkroonilise keelekäsitluse piirimail toimetamine ja korrektuur
20.10.2017
31.12.2017
Teadus- ja arendusprojekt
Muu
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.6. Filoloogia ja lingvistikaH360 Rakenduslingvistika, võõrkeelte õpetamine, sotsiolingvistika 6.2 Keeled ja kirjandus80,0
4. Loodusteadused ja tehnika4.7. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaT180 Telekommunikatsioonitehnoloogia 2.2 Elektrotehnika, elektroonika, infotehnika20,0
AsutusRollPeriood
Tallinna Ülikool, Digitehnoloogiate instituutkoordinaator20.10.2017−31.12.2017
AsutusRiikTüüp
Tallinna ÜlikoolEesti VabariikTA asutus
PerioodSumma
20.10.2017−31.12.20171 075,00 EUR
1 075,00 EUR
TLÜ uuringufond

Kogumik on mõeldud teadustöö tulemuste populariseerimiseks ja suunatud rahvusteaduste arendamisele; sisaldab varalahkunud kolleegi Katre Õimu mälestusele pühendatud konverentsi materjale. Konverents Keel on teekond. Diakroonilise ja sünkroonilise keelekäsitluse piirimail toimus 17. veebruaril 2017 Tallinna Ülikoolis, ilmunud on teesiraamat, mille andis välja Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus. Nii konverentsi organiseerimist kui ka läbiviimist on toetanud Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituut, riikliku rahastuse saanud Tallinna Ülikooli projekt EKKM 15-419 Eesti õppijakeele tervikkäsitlus (1.01.2015 – 31.12.2018) ja Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna tippkeskus. Kogumik ilmub 2017. aasta detsembris kirjandusmuuseumi teaduskirjastuse 1.1 Mäetagused eriväljaandena Diakroonilise ja sünkroonilise keelekäsitluse piirimail ning sisaldab 10 artiklit aktuaalsetel teemadel: korpuslingvistiliste ja statistiliste meetodite rakendamine keelekasutusmustrite automaatsel tuvastamisel tekstikorpustest; keelekasutuse diakroonilised muutused; semantilised primitiivid, mõistepesad ja eesti fraseologismide elektroonne alussõnastik, eesti keele grammatika kujunemislugu. Need teemad on tihedalt seotud K. Õimu uurimissuundadega. Mäetaguste eriväljaande Diakroonilise ja sünkroonilise keelekäsitluse piirimail koostajad ja sisutoimetajad on Pille Eslon (TLÜ) ja Piret Voolaid (EKM), artiklid on retsenseeritud, kerkinud küsimused on autoritega läbi räägitud ja artiklid keeletoimetamise faasis. Toetust vajame 6 artikli keelelise toimetamise (k.a korrektuur) katteks. 2. Projekti mõju Väljaandes sisalduvates artiklites on arutletud keeleteaduslike probleemkohtade üle ja pakutud uudseid lahendusi. Neist olulisimad koonduvad vastanduse keelesüsteem vs. keelekasutus ümber: akadeemilise kirjeldava grammatika reeglid ja passiivne morfoloogia (paradigmad) on konventsionaalsed ega täida hästi rakenduslikke vajadusi (keeleõpe, masinõpe, automaatse tekstitöötluse vahendid, keeletehnoloogilised rakendused jm). Põhiküsimus on aktiivse/passiivse morfoloogia ja aktiivse/passiivse sõnastiku vastuolud. Nende lahendamiseks pakutakse lingvistikas suhteliselt uudset lähenemist – andmekaevet jm tarkvararakendusi, mis toovad tekstikorpustest esile loomuliku keelekasutuse mustrid. Nende põhjal saab kirjeldada aktiivset grammatikat ja sõnastikku, eesti keele kasutusreegleid ja kasutusstandardit. Samas on see tõendusmaterjal semantika juhtrollist grammatika organiseerimisel ning universaalsete protsesside suunamisel. Arengulooline tagasivaade eesti keeles toimunud ja toimuvate muutuste põhjustele võtab kokku sel teemal avaldatud seisukohad ning annab ülevaate, millises teoreetilises raamistikus on eesti keele kujunemisprotsesse seletatud.
KirjeldusProtsent
Katse- ja arendustöö100,0