"Riiklik programm: Eesti keel ja kultuurimälu" projekt EKKM09-178
EKKM09-178 "Teaduskeelekeskus (1.01.2009−31.12.2013)", Peep Nemvalts, Tallinna Ülikool, Eesti Keele ja Kultuuri Instituut.
EKKM09-178
Teaduskeelekeskus
1.01.2009
31.12.2013
Teadus- ja arendusprojekt
Riiklik programm: Eesti keel ja kultuurimälu
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.6. Filoloogia ja lingvistikaH350 Keeleteadus6.2. Keeleteadus ja kirjandus100,0
PerioodSumma
01.01.2009−31.12.2009112 920,00 EEK (7 216,90 EUR)
01.01.2010−31.12.2010105 000,00 EEK (6 710,72 EUR)
01.01.2011−31.12.20114 000,00 EUR
01.01.2012−31.12.20124 000,00 EUR
01.01.2013−31.12.20134 000,00 EUR
25 927,62 EUR

Rajada teaduskeelekeskus kui oluline tugistruktuur põhieesmärgiga arendada, korraldada ja propageerida eesti teaduskeelt, et vältida mistahes teadusala võõrkeelestumist ja valdkonnakaotust. Selleks luuakse digiteeritud, märgendatud teaduskeelekorpus ja teadusterminite andmebaas, mis võimaldab uurida teaduskeelt, koostada ja täiendada terminisõnastikke ja akadeemilise eesti keele õppe materjale. Teaduskeelekeskuse eesmärgid on tihedalt seotud EKAS 2004-2010 ja Eesti kõrgharidusstrateegia 2006-2015 sihtidega: tagada eestikeelse haridus- ja kultuuriruumi areng ja kindlustada eestikeelse kõrghariduse jätkumine avatud Euroopas. Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2007–2013 rõhutab vajadust toetada eesti keelt teaduskeelena, populariseerida ühiskonnas teadust, teadusharidust ja innovatsiooni. Teaduskeelekeskus aitab järjekindlalt edendada eesti teaduskeelt kui tunnetus- ja mõtlemisvahendit. Selgelt ja täpselt oma ideid esitav haritlaskond suudab tõhusamalt kaasa aidata Eesti teaduspõhisele arengule teadmusühiskonnaks. Eesti teaduskeelt korraldada ja prestiiži tõsta on äärmiselt oluline, sest nagu on tõdenud akad Anto Raukas, ei tsiteerita valdavat osa eesti teadlaste ingliskeelseid töid kordagi. Neis avaldatu kasutegur oma rahvale võiks olla hoopis suurem, kui need tööd oleks heas eesti keeles. Akad Boris Tamm on toonitanud, et teadlastel tuleb õppida end eesti keeles paremini väljendama. Eesti TA seminaril „Eesti teaduskeel ja terminoloogia – kuidas edasi?“ 2006 rõhutas akad Peeter Saari, et meie identiteedi aluseks oleva emakeele elujõu strateegilisi tagatisi on eesti teaduskeele jätkusuutlikkus, kuid meetmed, mida on vaja rakendada globaliseeruvas maailmas, ei pruugi iseenesest sugugi kaasa aidata eesti teaduskeele ellujäämisele. Sealsamas väljendasid paljud õpetlased muret, et teaduskeelena on eesti keel kaotamas oma tähtsust, sest ainult inglise keeles avaldatut võetakse arvesse. Järjekindel tähelepanu eesti teaduskeelele taasloob mõttejõudu ja tunnetusvõimalusi ning aitab igal haritlasel koostada täpset teksti. Osana ESFi toetatud arendustööst UUEKS (2006-2008) on välja töötatud teaduskeele täiendõppekava ja peetud kursusi, milles osalenud TLÜst TTÜst, EBSist, Sisekaitseakadeemiast jm, on pidanud seda ülivajalikuks: „Olen tänulik kõigile .. , kes on võtnud vaevaks korraldada TLÜ akadeemilistele töötajatele eesti teaduskeele koolituskursusi. Nüüd, kus kuulun ka ise selliste kursuste lõpetajate hulka, julgen mitte ainult noortele vaid ka vanematele kolleegidele soovitada kindlalt neist koolitustest osavõttu. Muidugi oleks tore, kui õppegruppe saaks edaspidi moodustada kitsamate erialade kaupa, aga ka siis, kui neis pole täielikku kattuvust, nagu juhtus ka minuga, on Teie kursustelt saadav kasu uskumatult suur.“ „Teadmiste värskendamiseks peaks olema igal aastal üks lühike seminaride tsükkel.“ Teaduskeelekeskus võimaldaks korraldada teaduskeelt laiemalt ja süsteemselt mitmel tasandil: kaasates õppejõude ja teadureid ning nõustades eestikeelsete kõrgkooliõpikute kirjutajaid; suunates kõikide erialade üliõpilasi korrektses akadeemilises eesti keeles teadustekste looma kogu õpinguaja vältel. Teaduskeele mõju eesti üldkeele heakeelsuselegi on tuntav. Ülikooli lõpetajatega jõuab selge ja täpne erialane keelepruuk iga aine tundidesse, et aidata kujundada õpilaste keeletaju, töötamata vastu emakeeleõpetaja pingutustele. TLÜ uuringufondi toel on 2008. a sügissemestril alustatud teaduskeelekeskuse rajamist, sh tehes korpuse eeltöid. Nüüd tuleb hakata doktori-, magistri- ja bakalaureusetöödest ning teadusartiklitest tekstikorpust looma ja märgendama. Korpus koos teadusterminite andmebaasiga aitab avardada ülevaadet eesti teaduskeelest ja mitmekesistab TÜ teaduskeele-allkorpuse kõrval võimalusi analüüsida kõikide teadusvaldkondade eesti keelt, kaasates erialateadlasi. Nii luuakse eeldused täpsustamaks teaduskeelekorralduse vajadusi. Väljaarendatud teaduskeelekeskuses oleks a-ks 2013 5–7 uut teadustöötaja ametikohta, sh terminoloog (1), süntaktik (1–1,5), leksikograaf (0,5–1), korpuslingvist (0,5–1) IT-arendaja (0,5) ning valdkondade erialateadlasi kokku 2 (kes vahelduksid erialati 0,25–0,5 koha mahus nt poolaasta kaupa). Laiem eesmärk eesti keele ja kultuuri kontekstis on kujundada eestikeelset ja -meelset haritlaskonda, kes väärtustab eestikeelset haridus- ja kultuuritraditsiooni, kes aktiivselt rahvusvahelises suhtluses osaledes rikastab maailma eestiliku mõtlemisega ning suudab igale eesti sihtrühmale mõistetavalt vahendada teistegi rahvaste teadustööd. Kavas on koostöö ülikoolide ja teadusasutustega Euroopas. Niisiis on teaduskeelekeskuse rajamine oluline, tõhusalt teadustööd toetav tegevus, millel konkreetne, kompaktne väljund ning mis vastab allprogrammi 1. Eesti keel eesmärkidele 1.2. Keeleteaduslike andmebaaside korrastamine, digiteerimine ja publitseerimine; 1.3. Keelekorraldus ja keelekontaktid ja 1.4. Eesti keele populariseerimine.