See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF9039
ETF9039 "Alam-Paleosoikumi kitiinikute ja konodontide kvantitatiiv-stratigraafiline käsitlus: kõrgresolutsiooniga ajaskaalad ja paleo-elurikkus (1.01.2012−31.12.2015)", Olle Hints, Tallinna Tehnikaülikool, TTÜ Geoloogia Instituut.
ETF9039
Alam-Paleosoikumi kitiinikute ja konodontide kvantitatiiv-stratigraafiline käsitlus: kõrgresolutsiooniga ajaskaalad ja paleo-elurikkus
Quantitative stratigraphical approach to early Palaeozoic chitinozoans and conodonts of the Baltic area: high-resolution time scales and palaeobiodiversity
1.01.2012
31.12.2015
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
4. Loodusteadused ja tehnika4.2. MaateadusedP450 Stratigraafia 1.4. Maateadused ja sellega seotud keskkonnateadused (geoloogia, geofüüsika, mineroloogia, füüsiline geograafia ning teised geoteadused, meteoroloogia ja ning teised atmosfääriteadused, klimatoloogia, okeanograafia, vulkanoloogia, paleoökoloogia34,0
1. Bio- ja keskkonnateadused1.4. Ökoloogia, biosüstemaatika ja -füsioloogiaB330 Paleozooloogia, fülogenees 1.5. Bioteadused (bioloogia, botaanika, bakterioloogia, mikrobioloogia, zooloogia, entomoloogia, geneetika, biokeemia, biofüüsika jt33,0
4. Loodusteadused ja tehnika4.2. MaateadusedP460 Sedimentoloogia 1.4. Maateadused ja sellega seotud keskkonnateadused (geoloogia, geofüüsika, mineroloogia, füüsiline geograafia ning teised geoteadused, meteoroloogia ja ning teised atmosfääriteadused, klimatoloogia, okeanograafia, vulkanoloogia, paleoökoloogia33,0
PerioodSumma
01.01.2012−31.12.20129 912,00 EUR
01.01.2013−31.12.20139 912,00 EUR
01.01.2014−31.12.20149 912,00 EUR
01.01.2015−31.12.20159 912,00 EUR
39 648,00 EUR

Kitiinikud ja konodondid kuuluvad Vara-Paleosoikumi tavalisemate mikrofossiilide hulka omades ühtlasi suurt biostratigraafilist tähtsust. Balti regioon, mis on kujunenud Ordoviitsiumi ja Siluri uuringute üheks mudelalaks, on tuntud ka mikrofossiilide erakordse säilivuse ja suhteliselt pideva esindatuse poolest. Kuigi piirkonna kitiinikute ja konodontide kollektsioonid kuuluvad maailma suurimate ja esinduslikumate hulka, on nende potentsiaali kasutatud seni vaid osaliselt. Sadadest läbilõigetest ja tuhandetest mikropaleontoloogilistest proovidest kogutud andmestik liikide leviku kohta on hajutatud üksikutesse teadusartiklitesse või seni avaldamata. Näiteid selle andmestiku numbrilise analüüsi kohta on vaid üksikuid. Ometi on teada, et näiteks kvantitatiiv-stratigraafiline käsitlus lubab suurendada biostratigraafilist lahutusvõimet mitmeid kordi, aitab korreleerida ja kalibreerida regionaalset ajaskaalat, uurida sedimentatsiooniprotsesse ning paleo-elurikkuse arengut. Antud projekti raames luuakse Balti regioonist tuntud Ordoviitsiumi ja Siluri u 300 kitiiniku- ja 200 konodondiliigi leviku regionaalne andmebaas, mis sisaldab informatsiooni 100 detailselt uuritud läbilõike kohta. Taksonoomiliselt kontrollitud andmebaas on aluseks kvantitatiiv-stratigraafilisele analüüsile kasutades erinevaid algoritme ja vahendeid (sh CONOP9, RASC/CASC, UA-Graph). Analüüsi tulemusel koostatakse standardsed paleontoloogilised ajaskaalad (nn komposiitläbilõiked, liikide ajalise leviku mudelid), mis võimaldavad suurendada regionaalse biostratigraafia lahutusvõimet, testida üksikute juhtkivististe vastavust mudeliga, võrrelda erinevate metoodikate sobivust antud andmekogumi jaoks, integreerida kitiinikute ja konodontide andmestik ning korreleerida see senisest täpsemini graptoliiditsoonide ja rahvusvahelise ajaskaalaga, ning vastata mitmetele teisele küsimustele. Mudelite abil analüüsitakse ühtlasi mõlema rühma paleo-elurikkuse arengut läbi Ordoviitsiumi ja Siluri ajastu senisest oluliselt detailsemal tasemel. See loob eeldused biosündmuste põhjuste ja seoste väljaselgitamiseks. Projekti tulemusel leiab aastakümnete jooksul kogutud mikropaleontoloogiline andmestik varasemast palju laiema rakenduse ning aitab tugevdada Balti regiooni, ja eriti Eesti, rolli Paleosoikumi geoloogia uuringutes. Loodud andmebaas avatakse analüüsimiseks kõigile uurijatele. Projekti oodatavad tulemused seostuvad otseselt IGCP projekti nr 591 “The Early to Middle Palaeozoic Revolution” temaatikaga.
Chitinozoans and conodonts are among the most common groups of microfossils in early Palaeozoic sedimentary rocks. Being often abundant and diverse, they have an important role in regional and global biostratigraphy. The Baltic area, which is one of the key regions for Ordovician-Silurian research, is also well known for its excellently preserved and relatively continuous microfossil record, including chitinozoans and conodonts. Large collections of these microfossils are, however, only partly utilised and data from hundreds of sections and thousands of micropalaeontological samples are scattered across numerous publications or are unavailable to a wider research community. Moreover, the Baltic chitinozoan and conodont data are seldom analysed by statistical or quantitative stratigraphical methods. These methods have shown potential for ten-fold increase in biostratigraphical resolution, aiding calibration of regional time scales, investigating sedimentary processes, and assessing biodiversity patterns. The planned project aims to fill this gap by compiling an occurrence-level distributional data base of ca 300 chitinozoan and 200 conodont species in 100 measured eastern Baltic sections. This taxonomically coherent data set will serve as a basis for quantitative stratigraphical approach using different methods including constrained optimisation, ranking and scaling, and unitary associations. The resulting composite sequences (paleontological time scales) will enable us to increase the resolving power of regional biostratigraphy, test the fit of conventional index species with the models, compare and integrate conodont- and chitinozoan-based time scales, compile new biodiversity curves in temporal resolution that has not been achievable before, test different aspects of various quantitative stratigraphic algorithms and find answers to several other questions. The expected results will have positive impact on other lower Palaeozoic research in the area and worldwide because of the enhanced temporal framework and improved knowledge on the diversification patterns of two important microfossil groups. The compiled data base will be made accessible to other researchers to support collaboration and strengthen the potential of the Baltic region as a model area for early Palaeozoic biota and environments. The results of the project will be connected to the recently launched IGCP project 591 “The Early to Middle Palaeozoic Revolution”.
Kitiinikud ja konodondid kuluvad Paleosoikumi olulisemate indeksfossiilide hulka ja Balti regioon on kujunenud nende rühmade uurimisel mudelalaks, kust pärinevad ühed maailma suurimad kollektsioonid. Antud projekti eesmärgiks on selle andmestiku koondamine, kvantitatiiv-stratigraafiline analüüs ning paleoelurikkuse muutuste modelleerimine. Projekti käigus koondati ja kontrolliti varasem levikuandmestik, koguti uut integreeritud bio- ja kemostratigraafilist infot ning kirjeldati uued taksonid. Projekti tulemusel loodi veebipõhiselt kättesaadav andmebaas (http://chitinozoa.net), mis sisaldab üle 44000 taksoni-esinemise kirje 101 läbilõikest ja 8000 proovist, kokku enam kui 400 taksoni ning u 150 muu sündmuse kohta. Andmebaas võimaldab päringuid ning analüüse, sh CONOP9 vormis andmefailide dünaamilist genereerimist. Koondatud andmestiku CONOP9 algoritmidel baseeruv analüüs andis tulemuseks detailseima kvantitatiivse leviku- ja mitmekesisuse mudeli läbi Ordoviitsiumi ja Siluri ajastu. Sellel baseeruvad olulisemad järeldused on: (1) biostratigraafiliste indeksliikide vastavus mudeliga on väga hea, mis näitab traditsioonilise liigestuse usaldusväärsust; (2) kitiinikute õitenguperiood oli Darriwili ja Sandby eal, mil tegelik liigirikkus ulatus Baltoskandias u 35ni; erinevalt senistest tulemustest ulatus Siluri ajastu maksimum Telychi eal praktiliselt samale tasemele; (3) olulisemad elurikkuse kriisid langesid kokku kesk-Caradoci, Hirnanti, Irevikeni ja Mulde sündmustega, mida iseloomustavad järsud muutused ka süsiniku aineringes ja keskkonnatingimustes. Analüüs näitas, et lademe või biotsooni põhine summaarne mitmekesisus hindab tegelikku elurikkust tunduvalt üle, kuid normaliseeritud mitmekesisus on oluliselt parem indikaator. Projekti tulemused on avaldatud 18 teadusartiklis ning integreeritakse 3 doktoritöösse. Projekti tulemusi on võimalik edasi arendada kaasates täiendavaid fossiilirühmi, ajaperioode ning regioone. Loodud andmebaasil on potentsiaal kujuneda näidisandmestikuks, mille abil testida uusi algoritme ning õpetada kvantitatiivse stratigraafia printsiipe.