Tuleviku kliimamuutuste projektsioonid ennustavad kliima soojenemist. Eriti suurt temperatuuri tõusu on oodata põhjalaiuskraadidel. Maismaataimestikul on oluline roll maakera ökosüsteemis, pakkudes nii ressursse kui ka elupaiku teistele ökosüsteemi osadele. Kui taimestiku reageering kliimamuutusele mingil põhjusel hilineb, võib selline viive kaasa tuua suuri kaotusi looduslikus mitmekesisuses. Projekt ühildab interdistsiplinaarse lähenemisviisi kaudu tänapäevastel paleoökoloogistel andmetel põhinevad mineviku taimestiku- ja kliimamuutuste rekonstruktsioonid ja taimestiku modelleerimise, et selgitada bioloogiliste protsesside (ränne ja konkurents) ja abiootiliste tegurite (kliima, toiteainete ja häiringute hulk, inimtegevus) mõju taimestiku dünaamikale hilis- ja pärastjääajal Põhja-Euroopas. Tulemused võimaldavad hinnata nii üksikute tegurite kui ka nende koosmõju tähtsust taimkatte arengule muutuvas kliimas ja moodustavad teaduslikult põhjendatud aluse tuleviku muutuste ennustamiseks.
The climate is projected to change, with an especially high temperature rise expected for high latitudes. Terrestrial vegetation provides resources and habitat for other members of the ecosystem and any time-lags in vegetation response to climate change can potentially lead to severe losses of biodiversity. This project will use an inter-disciplinary approach combining state-of-the-art palaeoecological proxy-based reconstructions of past vegetation composition and independently determined climate dynamics with dynamic vegetation modelling, to identify the effects of natural biological processes (migration, competition) and abiotic factors (climate, nutrient availability, disturbance) in creating time-lags in vegetation dynamics during the late- and post-glacial time in Northern Europe. The results will enable us to assess the importance of individual factors and their interactions for species response to a changing climate forming a scientifically sound basis for future predictions.