"Riiklik programm: Humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud" projekt HLK05-9
HLK05-9 "Eesti murrete ja sugulaskeelte arhiiv (1.01.2005−31.12.2008)", Karl Pajusalu, Tartu Ülikool, Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond.
HLK05-9
Eesti murrete ja sugulaskeelte arhiiv
1.01.2005
31.12.2008
Teadus- ja arendusprojekt
Riiklik programm: Humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikoolkoordinaator01.01.2005−31.12.2008
Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskondkoordinaator01.01.2005−31.12.2008
PerioodSumma
01.01.2005−31.12.2005163 140,00 EEK (10 426,55 EUR)
01.01.2006−31.12.2006163 140,00 EEK (10 426,55 EUR)
01.01.2007−31.12.2007163 140,00 EEK (10 426,55 EUR)
01.01.2008−31.12.2008200 000,00 EEK (12 782,33 EUR)
44 061,98 EUR

PROJEKTI EESMÄRGID KOGUDE HOIUTINGIMUSTE JA SÄILIMISE PARANDAMISEL, KOGUDE KORRASTAMISEL JA VAJALIKU KAADRI (SEALHULGAS KVALIFITSEERITUD KURAATORID) KOOLITAMISEL. PROJEKTI TÄHTSUS PROGRAMMI PÕHIEESMÄRKIDE SAAVUTAMISEL (1 lk): Projekti eesmärgiks on tagada unikaalsete keelematerjalide säilimine Tartu Ülikooli murrete ja sugulaskeelte arhiivis. Sellega seostuvad järgmised konkreetsed eesmärgid: (1) luua helisalvestistele sobivad hoiutingimused; (2) digitaliseerida 2008. aasta lõpuks kõik olemasolevad helisalvestised; (3) skanneerida 2008. a lõpuks kõik olulised paberkandjal arhiivmaterjalid; (4) luua 2008. a lõpuks arhiivi elektrooniline andmebaas; (5) õpetada välja kaks noort erialaspetsialisti, kelle tööks saaks arhiivi hooldamine ja arendamine tänapäevasel tehnilisel ja sisulisel tasemel. Tartu Ülikooli murrete ja sugulaskeelte arhiiv asub TÜ eesti ja soome-ugri keeleteaduse osakonna juures (TÜ peahoones). See koosneb helisalvestiste kogust, käsikirjaliste tekstide kogust ja kataloogidest. Arhiivi eriti väärtuslik osa on helisalvestiste kogu, mis sisaldab lindistusi 1950. aastate lõpust kuni tänapäevani. Lisaks eesti murrete lindistustele on kogus unikaalseid salvestusi sugulaskeeltest, mille emakeelena kõnelejad on tänapäevaks välja surnud (nt liivi jt väikesed läänemeresoome keeled, unikaalsed samojeedi keeled, sh kamassi) ning väliseesti keele materjali (Siberi eestlased, Kaukaasia eestlased). Kogu sisaldab ka mitmeid akad. Paul Ariste jt tehtud lindistusi, millel on peale teadusliku väärtuse suur tähtsus ka Eesti kultuuriajaloo jaoks. Arhiivil on hindamatu tähtsus ka uue põlvkonna keeleteadlaste koolitamisel, arhiivi kvaliteet mõjutab paratamatult õppetöö kvaliteeti. Peale TÜ heliarhiivi likvideerimist säilitatakse lisaks paberkandjal arhiivimaterjalidele ka 1700 tundi helilinte TÜ peahoones eesti ja soome-ugri keeleteaduse osakonna ruumides toatingimustel. Helisalvestiste ja ka paberil materjalide paremaks säilimiseks on tarvis luua spetsiaalsed säilitustingimused. Arhiivikogu parema kättesaadavuse tagamiseks kasutajatele ning väärtusliku keelematerjali paremaks säilitamiseks on hädavajalik luua elektrooniline andmebaas ning selleks helikandjal olev materjal digitaliseerida ning paberkandjal olev materjal skaneerida. Olemasolevad seadmed ei ole aga piisavad, et seda teha tänapäevastele standarditele vastavalt, selleks tuleb hankida uus aparatuur. TÜ murrete ja sugulaskeelte arhiivil pole viimastel aastatel olnud ka eraldi hooldajat. Arhiiviga on tegelenud eesti ja soome-ugri keelteaduse õppejõud ja teadurid muude töökohustuste kõrvalt. Selle projekti üheks oluliseks eesmärgiks on koolitada välja noored spetsialistid, kes suudaksid edaspidi tagada arhiivi töö kaasaegsetele rahvusvahelistele standarditele vastavalt.